«Uly dala joryǵynyń» rýhanı máni zor

V Dúnıejúzilik kóshpeliler oıyndarynyń aıasynda Ulttyq sport qaýymdastyǵynyń múshesi – «Joryq» at sporty federaııasynyń muryndyq bolýy­men eleýli is-shara ótedi. Ol – bıyl úshinshi ret uıymdastyrylatyn «Uly dala joryǵy» respýblıkalyq marafony. Ulttyq sport kúni qarsańynda osy jobanyń avtory Baqytjan TURLYBEKOVPEN arnaıy kezdesip, res­pýb­lıkalyq irikteý jarysyna daıyndyq barysy týraly áńgimelesken edik.

– Baqytjan Jumaǵalıuly, «Uly dala joryǵy» eki jyl qatarynan joǵary deńgeıde ótti. Bul jobaǵa Memleket basshysy da baǵasyn berdi. Elimizde uzaq qashyqtyqqa marafon ótkizý ­ıdeıasy qalaı paıda boldy?

– 2005 jyly Ilııas Esenberlınniń «Kóshpendiler» trılogııasyn oqydym. Ol kezde stýdent edim. Osy romanda sýrettelgendeı, Torǵaı dalasyndaǵy Kenesary han ordasyna jaýshy kelip, Qoqan bekteriniń Sozaqta adam óltirip, eldiń malyn tartyp alyp, qazaqtarǵa qyz salyǵyn salyp, aıýandyq jasap jatqanyn aıtady. Muny estigen han 4 myń ásker jınap, jolǵa shyǵady. Sóıtip, Ilııas Esenberlınniń jazýynsha, Kenesary áskeri nebári bir jumanyń ishinde Torǵaıdan Sozaqqa jetip barady. Osyny oqyǵannan keıin maǵan «nege osy aralyqty atpen júrip ótpeske?» degen oı keldi. Oıdy oı qozǵap, aqyry biz úsh salt atty 2019 jyly 20 sáýirde – «bes qonaqtyń» sońǵy kúni Torǵaı dalasynan Sozaqqa shyǵyp kettik. Sozaqqa 11 kún degende jettik. Sapardyń óz qıyn­dyqtary boldy. Alaıda jalpy maqsat oryndaldy.

Sodan sapardy támamdap, Astanaǵa kelgen soń biraz laýazym ıelerine marafon týraly ıdeıamdy aıttym. Bul usynysym 2022 jyly qoldaý tapty. Joba Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń, Amanat partııasynyń, «Altyn Qyran Foundaution» qoǵamdyq qorynyń basshysy, belgili meenat Islambek Saljanovtyń qoldaýymen alǵash ret júzege asty. Endeshe, osy ıdeıa negizinde «Kósh­pendiler» trılogııasy jatyr dep aıtýǵa ábden bolady.

«JORYQ» at sporty federaııasynyń jumysy júıeli bolý úshin Qamqorshylar keńesin qurdyq. Keńestiń barlyq óńirden 20-dan astam múshesi bar. Tóraǵasy – jobanyń basy-qasynda júrgen Álibek Áldeneı degen azamat.

Marafon-báıgeniń tusaýyn Memleket basshysynyń quttyqtaý hatymen Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov kesti. Bul is-shara 2022 jyly 17 qyrkúıekte Astana qalasyndaǵy «Qazanat» atshabarynda uıymdastyryldy. Is-sharaǵa 3 myńnan astam qala turǵyndary men qonaqtary qatysty.

«Uly dala joryǵynyń» astarynda rýhanı mán bar. Ony álemdegi eń myqty jylqy tuqymyn anyqtaıtyn dalalyq zerthana desek bolady. Bul – máseleniń ulttyq jaǵy. Endi marshrýtyna toqtalsaq, áýeli alǵashqy marafondy Torǵaıdan Sozaqqa deıingi aralyqta ótkizýdi jospar­lap edik. Keıinirek Astana men Túrkistannyń arasynda ótetin bolyp sheshildi. Astana – elorda bolsa, Túrkistan – eldiń rýhanı astanasy. Al bul ult rýhanııatyna jol tartý, bet burý degendi bildiredi.

Bul jerde marafonnyń bir maqsaty – qazaqtyń qazanatyn iriktep shyǵaryp, ony áýeli ózimizge, sodan keıin álemge dáleldep kórsetý. Kezinde qazaqty attan túsirý saıasaty júrgenin bilesizder. Qazir biz buryn joıylyp ketken jylqynyń tuqymyn qaıtyp shyǵaryp jatyrmyz. Bul da – mara­fonnyń negizgi maqsattarynyń biri. Ekinshiden, biz uly órkenıettiń muragerimiz. Osyny marafon arqyly jas­tar­dyń sanasyna sińirýdi maqsat etip otyrmyz.

2022 jyly uıymdastyrylǵanda, onyń uzaqtyǵy 1 200 shaqyrym boldy. Sol jyly 18-29 qyrkúıek aralyǵynda 19 óńirden jınalǵan 19 komanda Astanadan Túrkistan qalasyna deıin kúnine 100 shaqyrymnan júrip otyryp, márege 12 kúnde jetti. Marafonǵa qatysýshylar túrkilerdiń kıeli jerleri – Joshy han, Alasha han keseneleri, sondaı-aq, Qazaq handyǵynyń alǵashqy astanasy Sozaq qalasy men túrki rýhanııatynyń besigi Túrkistan qalasy sııaqty tarıhı oryndarǵa zııarat etti. 2022 jyly Adaı jylqysynan jasaqtalǵan Mańǵystaý oblysynyń qurama komandasy bas júldeni jeńip aldy. Nátıjesinde, Memleket basshysy «Adaı» jylqysyn ulttyq brend dep jarııalaǵanyn ózderińiz bilesizder.

– Atbegiler marafonǵa tolyq daıyn boldy ma? Sosyn uıymdastyrý máselesin aıta ketseńiz, qan­daı qıyndyqtar kezdesti?

– Elimizde «Uly dala joryǵy» sııaqty kópkúndik jarys buryn-sońdy bolmaǵan. Mońǵolııada «Shyńǵyshannyń poshtashysy» degen myń shaqyrymdyq marafon bar. Onda 40 shaqyrymda at aýystyrady. Al biz marafonda kúnine 100 shaqyrymdy júrip ótý kerek degen shart qoıdyq. Bul shabandozǵa da, jylqyǵa da óte tıimdi boldy. Oǵan tórt túliktiń tóresi múldem qınalmady. Mysaly, tańerteń saǵat 07:00-de startty bastasaq, saǵat 12:00-ge deıin 50 shaqyrymdy, ıaǵnı 5 saǵatta, saǵatyna 10 shaqyrymdy baǵyndyrý kerek. Kóp komandalar bul qashyqtyqty 3 saǵatqa da jetkizbeı, qınalmaı baǵyndyryp jatty. Odan keıin 2-3 saǵat demalyp, jemshóbin berip, sýyn ishkizip, saǵat 14:00-de qaıta jolǵa shyǵyp, taǵy 50 sha­qyrymdy ereje boıynsha 19:00-ge deıin baǵyndyrady. Sodan keıin jylqy tańǵy 07:00-ge deıin demalyp, jemshóbin jep, qajetti dárýmenin alady.

Alaıda birinshi marafonda biraz atbegi kádimgideı qınalyp qaldy. Olar alǵashynda marafondy báıge dep túsindi. Mysaly, atbegiler «at shaýyp kele jatqanda sý bermeý kerek, túıilip, aýyrsa, ólip qalady» deıtin. Shetelden aldyrtqan mal dárigerleri bul áńgimeni joqqa shyǵardy. Biz mamandardy Reseı, Belarýs elderinen shaqyrttyq. Olar – uzaq qashyqtyq jarysynda jumys istegen tájirıbeli mamandar. Mine, solar atbegilerge at shaýyp kelgen soń sý iship, ári qaraı shaýyp ketse eshteńe bolmaıtynyn túsindirdi.

Jarysta bolǵan taǵy bir qıyndyq – keıbir atbegi bilmestikten semiz attaryn alyp keldi. Qysqasy, birinshi marafonda at baptaý qıyn boldy. Ekinshi saıysta osy problemanyń bári eskerildi.

2023 jylǵy marafonnyń uzaqtyǵy 1 300 shaqyrym boldy. Ol 6 qyrkúıekte bastalyp, marafonshylar márege 19 qyrkúıekte jetti. Attar kúnine 100 shaqyrym júrip otyrdy. Bul joly Sozaq dalasy arqyly emes, Qyzylorda qalasynyń mańynan óttik.

Qysqasha aıtqanda, eki jylda sátti júzege asqan «Uly dala joryǵy» jobasy jeke at sporty túri retinde bıyl kúzde V Dúnıejúzilik kóshpeliler oıyndarynyń qarsańynda uıymdastyrylatyn bolyp sheshildi.

– Bıyl bul is-shara halyqaralyq deńgeıde ótkiziledi eken. Oǵan qazir qandaı daıyndyq jumystary júrgizilip jatyr? Birneshe eldiń elshisimen kezdesipsiz. Osy týraly aıtyp berseńiz.

– Iá, bıyl «Uly dala joryǵy» jobasynyń eki úlken marafonyn ótkizýdi josparlap otyrmyz. Birinshisi – respýblıkalyq irikteý marafony. Ekinshisi – halyqaralyq jarys. Respýblıkalyq marafon Petropavldaǵy Abylaı hannyń aq úıinen bastalyp, Astana mańyndaǵy ejelgi Bozoq qonysyna deıingi aralyqta bolady. Araqashyqtyǵy – 500 shaqyrym. 12-17 mamyrǵa josparlanyp otyr. Iaǵnı kúnine – 100 shaqyrym. Osy irikteýde márege alǵashqy bolyp jetken úsh komanda kúzde halyqaralyq báıgege qatysady. Ol saıys Astanada 2-7 qyrkúıekte ótetin V Dúnıejúzilik kóshpeliler oıyndary qarsańynda bolady.

Respýblıkalyq marafonda 17 oblys pen úsh megapolıstiń komandalary baq synaıdy. Báıge Kókshetaý men Býrabaıdy basyp ótip, Astanaǵa deıin barady. Onyń júlde qory kúzde bolatyn báıgeden az. Birinshi orynǵa 15 mln teńge, ekinshi orynǵa 10 mln teńge, al úshinshi orynǵa 5 mln teńge beriledi.

Qazir biz Syrtqy ister mınıstrliginiń qoldaýymen Túrikmenstan, О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Mońǵolııa, Iran, Túrkııa, Majarstan, Saýd Arabııasynyń elshi­lerimen kezdestik. Endi Qatardyń, Birikken Arab Ámirlikteriniń, Ázerbaıjan men Tájikstannyń dıplomattarymen kezdesý josparlanyp otyr. Sonda jalpy alǵanda halyqaralyq marafonǵa 15 eldiń ókilderi qatysady dep kútilip otyr. Onyń ishinde Qostanaı men Adaı jylqysy irikteýden ótse, marafonǵa qatysady.

– Halyqaralyq marafonnyń marshrýty qalaı bolady?

– Marafon Botaı qonysynan bas­talady. Bizdiń Botaı qonysyn tańdaǵanymyzdyń sebebi – jer-júzine jylqynyń tuıaǵymen taraǵan órkenıettiń osy óńirden bastalǵanyn kórsetý.

Jaqynda «JORYQ» at sporty federaııasy belgili saıasatker Erlan Kanalımov basqaratyn Astana qalalyq Ulttyq jáne olımpıadalyq at sporty túrleri federaııasymen memorandýmǵa otyrdy. Ol eki federaııa arasyndaǵy áriptestikti, yntymaqtastyqty nyǵaıtýdy jáne at sportyn damytý men tanymaldyǵyn arttyrýdy kózdeıdi. Biz at sportyn tıimdi damytýǵa baǵyttalǵan bastamalarǵa birigip qoldaý kórsetýge kelistik. Elor­dada ashyq aspan astynda Botaı mádenıeti mýzeıin uıymdastyrý jáne qaladaǵy shaǵyn saıabaqtyń birinde Botaı jylqysyna eskertkish ornatý boıynsha birlesip jumys atqarýdy da josparlap otyrmyz.

Bıylǵy marafonda Botaı mádenıetiniń ornamentteri aıshyqtalyp, jarysqa qatysýshylardyń kıimderi ulttyq oıý-órnektermen bezendiriledi.

– Jarys halyqaralyq deńgeıde ótetindikten, talap ta joǵary bolýǵa tıis. Bul týraly ne aıtasyz?

– Marafon – komandalyq jarys. Bul jerde birinshiden, aýyzbirshilik kerek. Ata-babamyz uzaq jolǵa shyqqanda saparlasyn jolda qaldyrmaǵan. Janyndaǵy adamǵa qaraılasý, atyn jetektep, mingestirý degen bolǵan. Jarysqa qatysýshylar osynyń bárin bilýi kerek. Sosyn komanda retinde sanalýy úshin bes attyń keminde úsheýi máre syzyǵyn kesýge tıis.

Sondaı-aq veterınar dárigerdiń attardy aldyn ala tekserip, júrek soǵysyna, jalpy kúıine (jylqy qany quramyndaǵy sýdyń deńgeıi, temperatýrasy, aıaq alysy) mán berýi de nazarda bolady. Tekserý talaptarynan ótpegen tulpar mindetti túrde jarystan shyǵarylady.

Sonymen qatar halyqaralyq doda­nyń júlde qory da qomaqty bolmaq. Jeńim­paz komandaǵa 100 myń, ekinshi oryn alǵan komandaǵa 70 myń, úshinshi oryn ıelengenge 50 myń AQSh dollary tabys etiledi.

Eń bastysy, Qostanaı jáne Adaı jyl­­qylarynyń tuqymdary álemge áıgili Arab, Aqalteke, Qarabaıyr, Iran sáıgúlikterimen básekege túsedi.

– Jarysta shabandozdar, jylqylar jaraqat alyp qalmaýy úshin medıınalyq jáne veterınarlyq saqtandyrýmen qamtamasyz etile me?

– Biz eki jyl qatarynan jylqylar­dyń jemshóbin, sýyn, tuzyn, dárýmenin ýaqytynda daıyndap berip júrmiz. Keıbir aımaqtyń atbegileri jylqyǵa jemshópti ózderi beredi. Qatysýshylardy ár 15-20 shaqyrym saıyn mal-dárigerler men sý kóligi kútip turady. Adamdarǵa bıodárethana, bıodýsh jasap, sýlardy jylytyp berip, bárin rettep otyrdyq.

Marafonǵa qatysýshy adamnyń saqtandyrý polısi bolady. Ol mindetti túrde kerek. Al jylqynyń veterınar bergen anyqtamasy bolýy kerek. Attarda chıp te bolady. Veterınar jylqynyń kúıin tekserip otyrady. Joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, attyń júregi qatty soqsa, qyzýy kóterilse jarysqa qatystyrylmaıdy. Talap óte qatań.

– Marafonǵa áıelder qyzyǵýshylyq bildire me? Olar da báıgeden qalys qalmaıtyn shyǵar?

– 2023 jyly jarysqa Aqmola oblysynan qyzdar komandasy shyqty. Olar er adamdardan qalmaı, 500 shaqyrym júrdi. Al bıyl atbegiler qyzdardy Qostanaı jylqylaryna mingizemiz dep otyr.

«JORYQ» at sporty federaııasy attardy uzaq saparǵa daıyndaý tásilin IýNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı murasynyń tizimine qosqysy keledi. Osy baǵyttaǵy jumysty bastap kettik. Kezinde ata-babalarymyz jylqyny uzaq jolǵa baptaý ádisin turmysta keńinen qoldandy. Ol bizge ata-babadan mıras bolyp, taram-taram urpaq arqyly jetti. Bul tásildi ǵalymdar da zertteıdi. Ol týraly materıaldar da shyǵady. Arheologter men tarıhshylar da osy tásildi zertteýge de kirisip ketti.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken –

Qýanysh NURDANBEKULY

«Egemen Qazaqstan»