Ulttyq baspasóz kúnin qalaı atap ótemiz?

Erteń, 2 aqpanda elimizde alǵash ret Ulttyq baspasóz kúni atalyp ótiledi.

Ulttyq baspasóz kúni týraly usynysty belgili jýrnalıst, «Astana aqshamy» gazetiniń shef-redaktory, Qazaqstan Jýrnalıster Odaǵynyń jáne «Bas redaktorlar klýby» qoǵamdyq birlestiginiń múshesi Tólen Tileýbaı 2009 jyldan beri aıtyp keldi. Ol 15 jyl boıy baspasózde, áleýmettik jelilerde Ulttyq baspasóz kúni týraly ıdeıany qoǵamnyń esine salyp otyrdy. Gazetke maqala, áleýmettik jelige post jazyp, tarıhı ádilettiliktiń saltanat qurýyna tıtteı de bolsa úlesin qosqysy kelip, eńbek etti.

Sodan keıin onyń aıtýynsha, bul ıdeıany 2013 jyly «Amanat» ıntellektýaldy pikirsaıys klýbynyń otyrysynda belgili alashtanýshy ǵalym, QR UǴA korrespondent-múshesi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, «Qazaq gazetteri» JShS-nyń bas dırektory Dıhan Qamzabekuly kópshilik aldynda aıtyp, «Qazaqstandaǵy baspasóz kúnin «Qazaq» gazetiniń birinshi sany shyqqan 2-aqpanǵa aýystyraıyq» degen usynys aıtty. Al byltyr elimizdi birlikke, yntymaqqa, ádilettilikke bastaıtyn usynysty sol kezdegi Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiligi basshysynyń orynbasary Aıda Balaeva men Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi birden qoldady.

Endi oqyrman nazaryna belgili qalamger, «Astana aqshamy» gazetiniń shef-redaktory, Qazaqstan Jýrnalıster Odaǵynyń jáne «Bas redaktorlar klýby» qoǵamdyq birlestiginiń múshesi Tólen Tileýbaıdyń ózi qyzmet etetin «Astana aqshamy» gazetinde Ulttyq baspasóz kúnine arnap jarııalaǵan maqalasyn usynýdy jón kórip otyrmyz. Maqalanyń taqyryby — «Ulttyq baspasóz kúnin qalaı atap ótemiz?» dep atalady.

Aqpan – qazaq baspasózi úshin erekshe qadirli aı. Sebebi 2 aqpan – ulttyq baspasózdiń bastaýynda turǵan «Qazaq» gazetiniń alǵashqy sany jaryqqa shyqqan kún. О́tken jyldyń 30 maýsymynda osy aıtýly data Ulttyq basylym kúni bolyp elimizdegi merekelik kúnder tizimine kirdi.

«Qazaq» gazeti qashan shyqty?

Bul kúndi tarıhı jáne mańyzdy dataǵa aınaldyrýdyń qajetine tolyǵyraq toqtalaıyq. Eń aldymen «Qazaq» gazetiniń tarıhyna úńile­ıik. Ulttyq baspasóz tarıhshylary Úshkiltaı Subhanberdına men Sársenbi Dáýitov 1907 jyly naý­ryz aıynda Troık qalasynda «Qazaq» gazetiniń bir ǵana nómiri shyǵyp, toqtap qalǵanyn jazady. Shyǵarýshysy – Haım Shýmlov-Sosnovskıı, bastyrýshylar – Jetpisbaı Andreev, Eshmuhamet Imanbaev. Gazettiń basylýy, qaı qalada shyǵarylýy, redaktory jaıynda kóp daý bolǵany, aqyry bir mámilege kelgeni jónindegi maǵlumatty Ú.Subhanberdına men S.Dáýitov Rámıevtiń «Ýaqytyly tatar matbuǵaty» degen albomynan alǵanyn aıtady. О́kinishke qaraı, ǵalymdar gazettiń sol sanyn taýyp, oqı almaǵan.

«Kezinde qalyń qazaq eliniń aınasy, shamshyraǵy bolǵan, bilim men ónerdi, mádenıetti nasıhattap, jurtshylyqqa tanystyrǵan «Qazaq» gazeti Ahmet Baıtursynov pen Mirjaqyp Dýlatovtyń arqasynda oqyrmandarymen qaıta qaýyshty. «Aıqap», «Dala ýálaıatynyń gazeti», «Túrkistan ýálaıatynyń gazeti», «Qazaqstan» gazetiniń betterinde jarııalanǵan maqalalar men hat-habarlardyń bıblıografııasynda «Qazaq» gazeti Orynborda 1913 jyly 2 aqpannan bastap shyǵa bastady. Tırajy 3000, keıbir maǵlumattarda 8000-ǵa jetkeni týraly derek bar. Redaktory – Ahmet Baıtursynov, bastyrýshy – «Azamat» seriktestigi, Qusaıynov-Kárimov baspahanasy» dep jazady baspasóz tarıhshylary «Aıqap» atty enıklopedııada.

Arhıv derekterine súıensek, 1914 jyldan Mirjaqyp Dýlatuly gazettiń ekinshi redaktory qyzmetin atqarǵan. Al gazettiń 1918 jylǵy 261-265 sandaryna Jan­uzaq Jánibekov redaktor bolǵan. 1913-1918 jyldar aralyǵynda «Qazaq» gazetiniń 266 sany jaryq kórdi. A.Baıtursynulynyń «Qazaq» gazetiniń №1 sanynda shyqqan «Qurmetti oqýshylar» atty kirispe maqalasyndaǵy: «Ozǵandarǵa jetý kerek, jetkenderden ozý kerek. Dúnıeniń tórine qyzyqqandar tórden oryn alyp jatyr. Tyrmyspaǵandar esikte qalyp jatyr. Esikte qalmaı, tórge tyrmysalyq, basqalar tórge qaraı bara jatqanyna qarap, biz de solardyń istegenin isteıik. Basqalardyń zamanǵa qaraı ótip jatqan amalyn kórýimizge gazet-jýrnal kerek» dep qazaq úshin baspasózdiń qajeti týraly aıtqan sózi arada 111 jyl ótse de áli eshbir mańyzyn joıǵan joq.

Izgi dástúr kimde bar?

Tuńǵysh ulttyq basylym shyqqan kúndi qurmetteıtin izgi dástúr ózimizben tamyry bir ázerbaıjan, qyrǵyz, qalmaq, saha, ýdmýrt halyqtarynda bar. Ázerbaıjandar 22 shildede Ulttyq baspasóz kúnin atap ótedi. 1875 jyly 22 shildede ázerbaıjan ıntellıgenııasynyń kórnekti aǵartýshysy Ǵasan bek Zardabı «Ekınchı» gazetiniń tuńǵysh sanyn shyǵarǵan. Osy kúni Ázerbaıjanda ulttyq baspasózdiń negizi qalandy. Ázerbaıjandar ana tilinde jaryqqa shyqqan gazettiń týǵan kúnin 149 jyl boıy qurmetpen atap ótip keledi. El basshysy Ilham Álıev bul kúni eldegi barlyq BAQ-tarǵa birjolǵy kómek berý, baspasóz qyzmetkerlerin áleýmettik jaǵynan qoldaýdy nyǵaıtý, memleketti damytýǵa zor úles qosqan jýrnalısterdi marapattaý týraly buıryq shyǵardy. 2013 jáne 2017 jyldary Bakýde el basshysynyń pármenimen eki turǵyn úı salyndy. I.Álıev 22 shildede jýrnalısterge páter berý rásimine ózi qatysty. Qazir osyndaı 3-úı salynyp jatyr.

Qyrǵyzstanda «7 qarasha – Aqparat jáne baspasóz kúni» degen resmı mereke bar. 1924 jyly 7 qarashada «Erkın Too» ulttyq basylymynyń birinshi sany jaryqqa shyqqan. 1991 jyldan beri ol «Kyzyl Týýsý» dep ataldy. Tuńǵysh qyrǵyz tilinde shyqqan «Erkın Too» gazeti eldegi saýatsyzdyqty joıýǵa, aǵartýshylyq jumys júrgizýge, Qyrǵyzstan jýrnalıstıkasy men ádebıetin damytýǵa ólsheýsiz úles qosty. Qazirgi kezde Qyrǵyz­standa 7 qarasha – barlyq BAQ, polıgrafııa, kitap saýdasy, radıo men teledıdar qyzmetkerleriniń kásibı merekesi. О́ıtkeni bul kún 1993 jylǵy 1 qarashadaǵy QR Úkimetiniń qaýlysymen bekitilgen.

Reseıdegi qalmaq, ıakýt, ýdmýrt halyqtary da ana tilinde tuńǵysh basylym shyqqan kúnge zor qurmet kórsetedi. Qalmaqtar 106 jyl buryn jaryqqa shyqqan qalmaq tilindegi «О́órdın záńg» – «Oıratskıe ızvestııa» gazetiniń týǵan kúnin Qalmaq baspasóziniń kúni dep belgiledi. Qalmaq Úkimeti jyl saıyn bul aıryqsha datany saltanatty túrde atap ótedi. 1907 jyly 12 shildede ıakýt tilindegi «Saha doıdýta» («Iakýtskıı kraı») gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. Saha Respýblıkasynyń basshysy Aısen Nıkolaev 2020 jyly bul kúndi Ulttyq baspasóz kúni dep belgiledi. Sahalar bul kúni ulttyq baspasóz ben ádebıettiń negizin qalaǵan Nıkıforov-Kıýlıýmnıýr men izbasarlaryna erekshe qurmet kórsetedi. 2022 jyldyń 2 naýryzynda Ýdmýrtııada tuńǵysh ret Ulttyq baspasóz kúni atap ótildi. Bul kún osydan 106 jyl buryn ýdmýrt tilinde shyqqan «Voınays ıvor» («Vestı v voıny», qazirgi ataýy «Ýdmýrt dýnne») gazetiniń qurmetine qoıylǵan. Jańa mereke kúni Ýdmýrtııa bıligi ulttyq baspasózdiń damýyna erekshe úles qosyp júrgen jýrnalısterdi marapattaıdy.

Siz ne deısiz?

Osy máselege qatysty qoǵamnyń oıyn bilmek bolyp, ulttyq baspasózdiń qaıratker-tulǵalarynyń pikirin jınaqtadyq.

Zarqyn TAIShYBAI, 63 jyldyq eńbek ótili bar jýrnalıst, M.Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń professory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri:

«1913 jyl­ǵy 2 aqpanda «Qazaq» gazetiniń birinshi sany jaryq kórdi. «Ataly jurtymyzdyń, aýdandy ultymyzdyń árýaqty aty dep, gazetimizdiń esimin «Qazaq» qoıdyq» dep Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp atalarymyz jaryq dúnıege jar saldy. Tutas ultty bólmeı-jarmaı Alash týynyń, táýelsizdik týynyń astyna jıyp, qanshama qantógis, qurbandyq keshken Alash kósemderi ańsaǵan táýelsizdiktiń dámin biz tatyp otyrmyz. Alash baspasóziniń týǵan kúnin saltanatpen atap ótemiz. Bul – qazaqtyń tili tas buǵaýdan bosaǵan kún. Álem halyqtarymen boı talastyra shyǵyp, Alash sózin, Alashtyń táýelsizdik ıdeıasymen shynyqqan ulttyq memleket qurý ıdeıasyn 6 mıllıon qazaqqa nusqap kórsetken, ultty óz tilinde birlikke shaqyryp, bostandyq pen teńdikke úndegen kún. Osyndaı ataýly kúni qazaq baspasóziniń jaıyna bir-eki aýyz sóz arnaýdyń jóni kelip turǵan sııaqty. Elimizde buqaralyq aqparat quraldary atalatyn habar taratý mekemeleri jetkilikti. Olarǵa sóz jazatyn mamandar da barshylyq. Keńes zamanynda «Baspasózdiń pármeni» degen túsinik bolýshy edi. Kommýnısterdiń kósemi Karl Marks aıtypty degen «Jýrnalıst – memlekettik sanattaǵy qyzmetker» degen anyqtama bolǵan. «Jýrnalıster – kompartııanyń jaýynger-kómekshileri» degenge máz bolatynbyz. Gazette jazylǵan, teledıdardan kórsetip, radıodan búgin aıtylǵan sóz erteńinde memleket deńgeıinde nazarǵa iligip, jaýapty adamdar qozǵalyp jatýshy edi. Qazaqstannyń dál qazirgi jaǵdaıynda baspasózdiń pármeni óte qajet. Aldymen aıtylǵan sózdiń dalaǵa ketip jatpaǵanyna halyqty tárbıeleý úshin. Qabyldanǵan zańdar oryndalmasa, Prezıdentten bastap Premer-mınıstrdiń, mınıstrlerdiń, ákimderdiń aıtqan sózi, bergen nusqaýy oryndalmasa, ne qaıyr, ne úmit? BAQ, onyń jýrnalısteri de sol yńǵaımen, samarqaý, salǵyrt. О́ıtkeni olardyń halyq atynan jazǵany, synaǵany eshkimge qajeti joq, erikkenniń ermegi sııaqty. Gazet oqyrmandary, televızııa kórermenderi, radıo tyńdarmandary hat jazbaıdy. Sebebi olardyń pikiri eshkimge kerek emes. Bir-eki jylda aýysyp otyratyn Aqparat mınıstri degen laýazym ıesinde eshqandaı pármen joq. Nege Aqparat mınıstrligi atalatynyn ózi de bilmeıtin sııaqty. BAQ jumysyna kóńilim tolmaı otyr. Osy oraıda men sııaqty qart jýrnalıstiń usynysy da eskerýsiz qala ma dep otyrmyn. Sonda da aıtaıyn. Joǵary oqý oryndarynda jýrnalıster qaı jerde, qansha, qalaı daıyndalyp jatqanyn Aqparat mınıstri bile me eken, bilmese – nazar aýdaryp, kórsin. Qajet bolsa, kómektessin. Daıyndalatyn kadr­lardyń ıesi – sol mınıstrlik. BAQ-tardyń quraldary, materıal­dyq jaǵdaıy qalaı? Oblystyq, aýdandyq BAQ-tardyń hal-kúıi sońǵy 25 jylda bir ret qaralǵan joq. Ákimder qalaı basqarady aýdandyq, oblystyq gazetterdi, televızııany, radıony? Jergilikti jýrnalısterdiń jaǵdaıy qalaı? Alash baspasóziniń týǵan kúni Qazaqstan Úkimetine, Parlament Májilisiniń depýtattaryna arnaǵan sózim osyndaı. Elimizdiń búgini de, keleshegi de buqaralyq aqparat quraldarynyń qandaı ekenine baılanysty. Parlament zań qabyldap jatqanyn da bilemiz. О́mir ótip jatyr, mynaý – sol ómirdiń kúndelikti kórinisi».

Nurtóre JÚSIP, Parlament Senatynyń depýtaty:

«Qazaq baspasózi bir ǵasyrdan astam qıly kezeńdi basynan ótkerdi. «Qazaq» gazetiniń shyqqan kúnin Ulttyq basylym kúni etip belgileıik dep biraz dúńkildetken de kez keldi. Jaraıdy, ataýsyz qalmasyn degen nıet durys shyǵar. Biraq bizde bárimizge ortaq kásibı mereke kúni bar. 28 maýsym. Osyǵan taǵy bir kúndi merekeleýge qosaqtaýdyń qandaı qısyny bar? Jaqsy. Mundaı kún ózge elderde, máselen, Ázerbaıjanda bar eken. Kúndi ataýly data retinde belgilegennen keıin ne isteımiz? Jalpyulttyq toı jasala ma? Ulttyq basylymdarǵa arnaıy jaǵdaı jasala ma? Kúmán kóp. Onsyz da qazir ulttyq basylymdar «shyqpa, janym, shyqpa» degen kúıde tur. Respýblıkalyq, aımaqtyq gazet-jýrnaldar jyl saıyn tırajyn joǵaltyp, qarjy qıyndyǵynan kóz ashpaı keledi. Ázerbaıjan baspasózi men jýrnalısterine memleket tarapynan jasalyp otyrǵan jaǵdaı múldem bólek. Jýrnalısterge arnap arnaıy birneshe turǵyn úı kesheni salynǵan. Osy faktini tilge tıek etip, otandyq qurylys kompanııalary jýrnalısterge arnap úı turǵyzsa degen usynys­ty óz depýtattyq saýalymda kótergen edim. Qulaq asqan tiri pende joq. Jýrnalısterge arnap Qyrǵyzstan da úı saldy. Ulttyq basylym kúni dep ataý berip, aıdar taqqannan eshteńe ózgermeıdi. Odan góri ulttyq basylym qyzmetkerleriniń áleýmettik paketin qalyptastyrý jaǵyn oılastyrǵan jón sekildi. Qazir eń qorǵansyz turǵan sala – dástúrli BAQ, qazaqtyń gazet-jýrnaldarynyń jaǵdaıy. Munaıdan túsken tabystan Ázerbaıjan eli arnaıy qor quryp, búkil áleýmettik muqtajdyqty ońdy sheship otyr. Qazaqstan sony jasaı ala ma? Jýrnalıster mártebesi sol kúıi anyqtalmady. Osy máselege oraı Úkimet basshysyna jasaǵan depýtattyq saýalǵa syrǵytpa jaýap aldym. Oǵan qosa, bizdiń jýrnalıstik korpýs arasynda aýyzbirshilik joq. Bireý bylaı, bireý olaı tartady. Sonyń saldarynan jýrnalıster múddesi aıaqasty bolyp jatyr. Jýrnalısterdiń kásibı mindetin atqarý, densaýlyq, baspana jaǵdaıyn jaqsartý baǵytynda ne isteı alamyz? Qalaı tize qosyp, kúsh biriktirý kerek? Bul kúnde sot, polıııa, prokýratýra tárizdi quqyq qorǵaý salasy ókilderi óziniń áleýmet, turmys máselesin quqyq turǵysynan sheship aldy. Bas-basyna bı bop turǵan óz áriptesterimiz. Mundaıda «qarǵaıyn desem jalǵyzym, qarǵamaıyn desem jalmaýyzym» degen bir kempirdiń áńgimesi eske túsedi».

Dıhan QAMZABEKULY, «Qazaq gazetteri» JShS bas dırektory:

«Bizde 28 maýsym – BAQ qyzmetkerleri kúni bar, endi 2 aqpan – Ulttyq basylym kúni bolyp belgilendi. Jalpy baspasóz kúnin bir kúnge keltirýge qatysty aıtarym, biraz túsindirý jumysyn júrgizip, belgili bir kezeńderden ótip baryp sondaı deńgeıge jetermiz. Ázirshe bul másele eki qalypta, eki deńgeıde, eki mártebede qala beredi. Sebebi 28 maýsym Aqparat mınıstri Altynbek Sársenbaevtyń tusynda eren kúshpen qabyldanǵan salalyq zańnyń qurmetine oraılastyrǵan mereke bolyp endi. Al Ulttyq baspasóz kúniniń «Qazaq» gazetiniń mártebesi, tarıhyn jańǵyrtý turǵysynan óte mańyzdy. Bálkim, kezinde osy máseleni durys túsindirip, durys talqylasaq, qoǵamnyń qabyldaýy da basqasha bolyp, merekeni bir kúnge yńǵaılaýǵa bolar edi. Odan beri biraz kezeń ótti. Sondyqtan osy baǵytta jumys júrgize berýimiz kerek. Ol – «Qazaq» gazetiniń mártebesi men tarıhı ornyn aıqyndaý degen baǵyt. Qazir buǵan bizdiń múmkindigimiz mol. Mysaly, Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń «Alash» mádenıet jáne rýhanı damý ınstıtýty «Qazaq» gazetiniń barlyq nómirlerin, «Qazaqtyń» shekpeninen shyqqan basylymdardyń bárin kóptomdyq etip shyǵaryp keledi. Menińshe, endi árqaısysynan eń mańyzdy, kókeıtesti degen maqalalardy júıelep, oryssha jáne aǵylshynsha eki kóptomdyq «Tańdamalysyn» shyǵarýǵa bolar edi. Sol kezde Qazaqstandaǵy BAQ ataýly «Qazaq» gazetiniń mańyzyn túsiner edi. Meniń pikirimde bul – biraz ýaqyt kútetin sharýa. Ekinshiden, bizde qazir 28 maýsym – BAQ qyzmetkerleri kúni, 1 qazan – Radıo kúni degen birneshe meıram bar. Meıramnyń kóp bolǵanyn bizdiń halyq asa durys kórmegen. Oǵan qosa, eńbektiń qundylyǵy, eńbek adamy nasıhattalyp jatqan kezde demalys, meıramnyń kóbeıýin qalaı qabyldaımyz? Sonymen qatar bir kezdegi bar meıramymyz nege joq bolady dep renish bildiretinder de bary anyq. Bul psıhologııany da eskerý kerek. Birneshe kezeńnen ótýimiz kerek degenimniń bir sebebi osy. Al ózim alashtanýshy ǵalym retinde Ulttyq baspasóz kúnin erekshe baǵalaımyn. Baspasóz arqyly jýrnalıstıkanyń basqa janrlary qalyptasyp, damydy. Muny óte mańyzdy dep esepteımiz. Biz úshin «Qazaqqa» deıingi basylymdar «Túrkistan ýálaıatynyń gazeti», «Dala ýá­laıatynyń gazeti», tarıhı gazettiń aldy-artyndaǵy «Aıqap» jýrnaly – báriniń salmaǵy, tarıhy, orny, mártebesi – ult jýrnalıstıkasynyń bas­taýy. Muny eshqashan umytýǵa bolmaıdy. Zamanynda Alash tulǵasy Qoshke Kemeńgeruly «Qazaq tarıhynan» atty eńbek jazǵanda qazaqtyń jańa tarıhyn «Qazaq» gazetine deıin jáne «Qazaq» gazetinen keıin dep bólgen. Sol zertteýinde «Qazaq» gazetimen birge tildiń, saıası oıdyń júıe­lenýi jańa kezeńge ótti» dep oı aıtty. Eger túsinip qarasaq, munyń máni tereń. Qazir biz ulttyń biregeıligi, Ádiletti ­Qazaqstan quramyz degen bas­tama kóterip jatqan tusta tarıhı shyndyqtyń aıtylýy, júıelenýi jáne halyqqa jetýi mańyzdy dep sanaımyn».