SportPress.kz Qazaqstan sport jańalyqtary
«Ahaý, júırik at, qyran búrkit, ushqyr tazy, Jigittiń buǵan qumar ónerpazy», – dep án oryndala qalsa, delebeń qozyp, sonaý baǵzy zamannyń sal-serileri kóz aldyńa kelip, shirkin, bizdiń saıatshylar osylaı kúı keshken eken ǵoı dep tamsanasyń. Rasynda da, tamasha emes pe? Keshqurym bes qarýyn asynyp, qolyndaǵy qyranmen, jetegine ertken tazysymen, saıatshylyqtan alǵan oljasyn qanjyǵasynan sheship, kıiz úıdiń bosaǵasyna baılap, ańshylyqtan oralyp jatqan naǵyz er jigitterdi búginde keziktirý qıyn shyǵar. Mundaı kórinister burynyraqta bolǵan. Bizder búgin mundaı áńgimeni tek, án, ańyz, tom-tom bolyp tarıh betinde qalǵan jazbalardan ǵana keziktiremiz. Biraq bul joly osyndaı áserli kórinisti men kózimmen kórip qaıttym. О́tken shaqqa túsip ketti demeseńiz de, baryp kelgendeı kúı keshtim. Endeshe, men kórgen shynaıy saıatshylyqty basynan bastap baıandaıyn.
Burynǵydan ózgerek
Aqsý aýdany, Qyzylaǵash aýylynda Qazaqstan Respýblıkasy «Qyran» federaııasy men oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń uıymdastyrýymen «Uly Dalanyń jeti qyry» maqalasy aıasynda «Salbýryn – 2019» qusbegiler saıysy ótti. Jarystyń ashylý saltanatynda Aqsý aýdany ákiminiń orynbasary Ǵazız Esjanov, «Qyran» federaııasynyń atqarýshy dırektory Baǵdat Múptekeqyzy, Aqsý aýdandyq dene shynyqtyrý jáne sport bóliminiń basshysy Ashat Saýǵanbaev, Qyzylaǵash aýylynyń ákimi Sáýle Májıtqyzy qatysty. Qadirmendi qonaqtar Elbasynyń maqalasy jaıly oı qozǵap, jarysqa qatysýshylarǵa sáttilik tiledi. Jalpy saıysqa jıyrma besten asa qusbegi jıyldy. Olar bes bes komandaǵa bólinip, baq synady. «Jetisý», «Altaı», «Arqa», «Erenqabyrǵa», «Tarbaǵataı» bolyp dodaǵa tústi.
Qonaqtardyń saltanatty sharasynan keıin jarys bastaldy. Bul jarys burynǵy synnan ózgerek. Buǵan deıingi ótken dodalarda taý ústinde turǵan búrkitshiler etekte qoldan bosatyp jibergen ańǵa búrkitin jiberip, upaı jınasa, bul joly naǵyz shynaıy ańshylyqqa shyǵyp, alǵan ań-qustarymen upaı jınaıdy. Osylaısha saıatshylar bes qarýyn asynyp, ańshylyqqa attandy.
Taǵa tuıaqty saqtaıdy
Qarakúngen taýynan kún jańa kóterilgen kez. Qańtardyń sońǵy bir aptasy qalǵan. Bıylǵy jyldyń saıatshylyǵynyń da aıaqtalý kezine bar joǵy on kúndeı ǵana qaldy. Osyny josparlaǵan búrkitshiler keler maýsymǵa deıin esten ketpes seıildi osy sońǵy úsh kúnde ótkizip qalmaqshy. Abyr-sabyr, birin-biri qaljyńmen túırep, óz tirlikterin atqaryp jatyr. Biri tazysynyń aıaǵyn tazalap, ekinshisi búrkitiniń tomaǵasyn nyǵyzdap, bııalaıyn bir tekserip, aıaq baýyn tartyp kórdi. Al sonaý shette turǵan Burymbet aqsaqal elden buryn saqadaı-saı. Kún shyqpaı tek attanýdy ǵana tosyp turǵandaı. Qolyndaǵy tastúlegin qomdap qoıady. Jas qyran talaı ret ıesiniń qanjyǵasyn maılaǵanǵa uqsaıdy, ıesiniń meıirlene sıpap, erekshe kóńil aýdarǵanyna qaraǵanda. Al Búrkitbaı aqsaqal bolsa jastarǵa aqyl aıtyp, ań aýlaıtyn jerdi túsindirip júr. Bes bólikke bólingen saıatshylar ózderiniń isin tyndyryp bitkenshe eki jigit bes attyń tuıaǵyn taǵalap bitti.
At taǵalaýdyń da ózindik syry bar. Bul jigitter taýdy betke almaqshy. Osydan biraz kún buryn kúnniń raıy jylynyp, taýdaǵy qar erip, saı-salaǵa qaraı aqqan edi. Qazir taýdyń kúngeı tusy bolmasa, qııa betteri taıǵaq bolýy ábden múmkin. Osyny oılaǵan jigitter attarynyń aıaqtaryna búrshik taǵa qaǵyp, qomdap qoıdy. Ony Búrkitbaı aqsaqal tekserip ótti. Barlyǵy da durys, esh kemshiligi joq. Taǵa tuıaqty saqtaıdy demekshi, taǵalanǵan atqa jigitter mindi. Bul ýaqytta kún taýdan arqan boıy kóterilgen edi. Jigittermen birge Búrkitbaı aqsaqal men Burynbet ata da atqa qondy. Jasy seksendi alqymdap qaldy demeseńiz Burymbet aqsaqal jas jigitterden de shıraq. Atqa erkin minip, erkin túsedi. Tipti, qolyndaǵy búrkitin kótergende de esh qınalyssyz, bir qolymen erdiń qasynan ustap qarǵyp mingende, syrttan qarap tańdaı qaǵasyń. Kópti kórgen kóne kóz emes pe, saıatshylyq dese ishken asyn jerge qoıyp, jastarmen qatar seıilge ketip barady. Ańshylyq jas talǵamaıdy. Boıyńda kúsh-qýatyń bolsa boldy, ejelgi dástúrińnen qol úzýiń eki talaı. Sonymen, talaı jyl búrkitin qolyna alyp, Altaıdyń taýy men tasyn kezip, ataǵy shyqqan búrkitshi Murat aqsaqaldan bata aldy. Uly dástúrdi jańǵyrtýǵa attanyp bara jatqan saıatshylarǵa atamyz aq batasyn arnap, jolǵa attandyrdy. Qandaı keremet, saıatshylyqqa da jaı ketip bara jatqan joq. Ortalarynda ánshi sal-serileri bar. Bir búrkitshiniń qasynda bir-bir qaǵýshy ergen. Sonymen, tórt top jazyqqa qaraı jol tartty. Al Búrkitbaı shal qasyna uly Jasulandy ertip, qaǵýshysymen taýǵa bet aldy. Biz de sońynan ilestik. Taý qııasy óte qaýipti. Kúngeı etiniń qary erip bitipti. Qardyń joqtyǵy ańshylarǵa da qıyndyq týǵyzyp keledi. Iz shalý múmkin emes. Qııadan órlep, taýdyń bıik shyńyna qaraı bet aldyq. Bos júrmeı Búrkitbaı aqsaqaldy da áńgimege tartyp kelemiz. Aqsaqal jastaıynan búrkitshilikti kásip etken kisi eken. Atakásippen aınalysyp, babalar murasyn jalǵaýshy atamyzdyń biri. О́zi Tekeliniń turǵyny. Ol jaq ta taýly. Sol taýdyń ár shuńqyryn biledi. Myna jaq beıtanys bolǵasyn ańshylyqtyń tájirıbesimen jobalap, qasyndaǵylardy baǵyttap otyr. Jasulandy da osy kásipke ábden baýlypty. Ulynyń qolynda tirnek, ózi tastúlekti alǵan. Uly ustaǵan búrkit áli jas. Qoldan uıadan bastyrǵan eken. Ákesiniń qolyndaǵy búrkittiń balapany deıdi Jasulan. Ol da osy kúnge deıin talaı márte qanjyǵasy maılanyp, taý-tastyń qyzyl túlkisin qoımaǵan ákki ańshy. Búrkitiniń jaǵdaıyn surap biz júrmiz. Jasulan: «Bul balapan bolǵanymen ushqan qus pen júgirgen ańyn jibermeıdi. Tek úlken elik, arqar, taý eshkige ǵana túsken joq. Oǵan áli erterek. Shamasy jetpeı qalýy múmkin. О́zim de iri ańǵa salǵan joqpyn, mertiktirip alam ba dep. Onyń ústine eki jyldaı ańǵa túspeı qoıdy. Shoshytyp aldyq», – dedi.
Oı, sumdyq aı, búrkittiń de shoshıtyn kezi bola ma? Bizdiń bul saýalǵa ol: «Árıne, birde joldastarym kelip, ań aýlaýǵa shyqtyq, qystyń qyzyǵy osy emes pe?! Kún de tamasha yńǵaıly bolyp turǵan. Taýǵa jetkenshe qyrdyń qyzyl túlkisi qasha jónelgeni. Tomaǵasyn sypyryp, qyranymdy men de ushyrdym. Barǵan bette bulań qaqqan túlkini sheńgeline býdy. Oǵan biz de qıqýlap júgirip kelemiz. Sol sátte artymyzdaǵy kólikke mingen bir joldasym úlken kóligimen tike tartyp, týra túlkini basyp otyrǵan búrkitke taqalyp toqtady. Sol sátte gúrildegen máshıneniń daýysynan shoshyp qalǵan búrkitim, eki jyldaı ańǵa túspeı qoıdy. Eriksiz bir jyldaı aq jemge otyrǵyzyp, keıin aqyryndap, qolǵa shaqyryp, shyrǵaǵa qondyryp júrip, ázer jazyp aldym», – dep jaýap berdi. Dál osy sátte qaǵýshylardyń biri elik ketti, elik dep aıǵaı saldy. Áp, bárekeldi! Qanjyǵamyz maılanady dep biz de ishteı tilep kelemiz. Búrkitbaı aqsaqal taýdyń tabanyna qaraı saıǵa túsip ketken edi. Ol kisi de qyraǵy emes pe, dereý órge qaraı atyn tebinip, ekpindep keledi. Elik te taý-tasyn satyrlatyp, órge qaraı zýlap kep qasha jóneldi. Tym bıikke órledi. Sol sátte úlgermesin bilgen Búrkitbaı aqsaqal qolyndaǵy qyrannyń tomaǵasyn sypyryp ushyrdy. Bıikke alystap ketken elikke shúıilgenimen sheńgeline búre almady. Al Jasulannyń balapany múlde jetpedi. Osylaısha aldydan qashqan elikti qanjyǵamyzǵa baılaı almadyq. Aqyry kesh batqansha taý-tasty kezip, oljasyz qosqa oraldyq.
Kesh qaraıyp, kún uıasyna batar tusta, shyǵys jaq betten qaýqyldasqan búrkitshilerdiń daýysy estildi. Tipti, jarqyn-jarqyn shyǵyp, bir-birine sóz berer emes. Kóńilderi kóterińki. Osy sátte aqsaqal: «Á, bul jigitterdiń kóńili toq. Qanjyǵalary maılanǵan eken. Saıatshylyqtan búrkitiń ańǵa túsip, oljaly bolsań osylaı oralasyń. Al bos qaıtsań unjyrǵań túsip, sharshap qaıtasyń», – dedi. Sóıtip turǵanda qyrǵa ketken ańshylar keldi. Ándetip, shýyldap kele jatqan «Jetisý» men «Arqa» toby eken. «Arqanyń» oljasy – 1 túlki, 1 qoıan. «Jetisý» 3 qoıan, 3 qyrǵaýyl ustapty. Kelgen bette qos janynda júrgen jastar júgirip, búrkitshilerdiń qoltyǵynan demep, attarynan túsirdi. Qazaqtyń ejelden kele jatqan salty boıynsha attaryn kermege baılap, úlken qurmet kórsetti. Al ańshylar qoldaryndaǵy oljalaryn úlkenderdiń aldyna «úıirimen úsh toǵyz» dep jerge úsh uryp, qanjyǵalaryna baılady. Pah, shirkin, qandaı keremet. Mundaı syı men keń peıildilik bizdiń ǵana ultta bar-aý. Keshegi atalar dástúrin qaıta jalǵaǵan jigitterdiń erligine qaıran qalmasqa sharań joq. Úlkender jaǵy da batasyn berip, belderine aqtyq baılady.
Shattyq shalqyǵan tún
Arqa-jarqa bolǵan saıatshylar kıiz úıde bas qosty. Ortaǵa maldyń basy ákelinip, úlkenderden bata alyndy. Ertedegi dástúrge saı aýylyna saıatshylar kelip, seıilge shyqqandardy qansha kútken Túseı Ábdikerimuly aqtarylyp tústi. Bir malyn soıyp, bar baılyǵyn dastarqanǵa úıip-tókti. Qystyń qymyzyn quıyp, soǵymnyń da sybaǵasy tartyldy. Astan alyp otyryp, ańshylardyń áńgimesi qyza tústi. Ańshylardyń ádeti emes pe, qıynnan qıystyryp, áńgimesin ásirelep jiberetin. Bir-birin ázilmen túırep, kúlkige qaryq bolyp jatty. Biri búrkitin maqtady, al ekinshisi tazysyn ásirelep, áıteýir qyzyl keńirdek. Sadaqpen qoıan atqan Dıdar Bódes te óziniń qalaı erlik jasaǵanyn ortaǵa salyp, úlkenderden maqtaý alýda. Al sonaý dastarqannyń joǵary jaǵynda otyrǵan Ázen Shaımardan ǵana únsiz. Áredik ezý tartqanymen kóńili tym pás. Munyń syry nede? Saıatshylyqta joly bolmaǵan ańshynyń keıpi emes. Qansha joly bolmasa da mundaıǵa asa unjyrǵa túsire qoıatyn qazaq emes edik. Buǵan ne boldy degen saýal sanamyzdan ketpedi. Sol eki arada Túseı aqsaqal, Ázen aǵa, kóńilińiz túspesin. Búrkitińiz tabylady. Tipti tabylmaı jatqan bolsa, meniń búrkitimdi alyńyz», – dep sańq etti. Á, osy eken ǵoı, aqsaqaldyń kóńilin túsirip otyrǵan dep bizde oı túıdik. Saıatshylyqta qashqan eliktiń artynan ushyp ketken búrkiti taý asyp, qaıta oralmapty. Túzdiń búrkiti, qolǵa endi-endi úırenisip kele jatyr edi. Kim biledi, erteń tabylyp qalar dep senimsizdeý jaýap qatty. Qaıran, darhan qazaǵym-aı, úıine kelgen qonaǵynyń kóńilin jyqpaı, astyna at, ústine shapan jaýyp, bar qıyndyǵyn umyttyryp jiberetin. Naǵyz búrkitshige laıyq is emes pe, búrkitin joǵaltqan Ázen aqsaqalǵa óziniń qyranyn usynyp, jomarttyq tanytyp jatqany. О́stip otyrǵanda Berdibek Tólepbaıuly qolyna dombyrasyn alyp, áýeletip án saldy. Ańshynyń ánin tamyljyta oryndap, artyn tókpeletip termemen jalǵap otyrdy. Qıqýlap jastar jaǵy ánshiniń delebesin qozdyryp, qoldaý kórsetip, otyrystyń shyraıyn kirgizip jiberdi.
Osylaısha ándetip, dýmandatyp túnniń bir ýaǵyna deıin otyrdyq. Jańaǵy Túseı aqsaqaldyń usynysy ma, joq ánshilerdiń áni me búrkiti joǵalǵan Ázen aqsaqal jadyrap, áńgimege aralasyp, kóńilin kótere bastady. «Aınalaıyn degen biraýyz sóz, ton bolyp, tánińdi jylytpaǵanmen, janyńdy jylytady», – degen osy bolar. Bul bir shattyq shalqyǵan tún boldy.
Oralý
Saıatshylyqtyń ekinshi kúni. Búrkitshiler kún shyqpaı jınaldy. Alǵashqydaı emes, jer yńǵaıyn bilip te aldy. Kún shyqpaı taý jaǵalap, etekke túsken ań-qusqa birinshi jetý kerek. Osy sátte bir kishkene bala kelip: «Ázen aqsaqal, búrkitińiz kelipti. Pálenbaıdyń qorasyna qonypty, sol jerde tur», – dedi. Áp, bárekeldi! Jaqsy habar jetkizgen balanyń arqasynan qaǵyp, alǵysyn bildirdi. El ańshylyqqa attanǵanda Ázen aqsaqal búrkitine qaraı ketti. Bul kúni de ańshylar úshin sátti boldy. Ásirese, tazy ertken azamattardyń qyzyǵy mol. Ernar Múptekeevtiń tazylary qoıan qýyp ábden qyzyqqa batty. Tórt tazy oqsha zýlap, sur qoıanǵa jete bergende qamys arasyna zytyp kirdi. Itten qutylsyn ba, qamystyń ishin tasyrlatyp, qýa jóneldi. Jan ushyrǵan qoıan da aılaly eken. Qazýly turǵan inge kirip jan saqtady. Artynan entige basyp kelgen ańshylar innen qoıandy alyp shyqpaqqa bel býdy. Inniń aýzyn qazyp, uzyn istik tyqty. Tym tereńge qazylǵan in bolsa kerek, istik boılamady. Aqyry, tazynyń birin jiberip kórip edi, onysy bekerge tústi. Osylaısha ábigerge túsip jatqanda saıatshylardyń biri inniń ekinshi aýzyn taýyp aldy. Aılaker qoıan tazylardy da, in qazǵan saıatshylardy da san soqtyryp ketti. Keshe qanjyǵasy maılanǵan bul komanda ekinshi kúni kóp jerdi sharlady. Aqyry degenderine jetip, tazylary bir qoıandy qaǵyp túsirdi.
Jastardan artyq túspese, kem túspegen Burymbet ata otyz shaqyrymdaı jer júrip tastady. Qart adamǵa ońaı jer emes. Saıatshylyqtyń qyzyǵyna túsip, shalǵaı jerge ketip qaldy deýge de bolady. Áıtse de, búgin aqsaqaldyń joly bolmady. Qyranynyń tomaǵasy sypyrylmady, baldaqqa súıengen kúıi qosqa oraldy. Osylaısha kesh qaraıǵanǵa deıin «Arqa» komandasy 2 qoıan, «Jetisý» 1 qoıan jáne «Altaı» komandasy bir túlkini oljalap, kóńilderi marqaıyp qaıtty. Keshkilik aýlaǵan ań-qustarynyń etinen taǵam jasap, keshti án men kúıge kómkerdi.
Marapat
Salbýrynnyń sońǵy kúni saıatshylar ándetip, sal-seriliktiń dástúrin qaıta jalǵap, qosqa jınaldy. Jarysty uıymdastyrýshylar qorytyndysyn shyǵarǵansha jigitter án aıtyp, aralaryndaǵy aqyndar sýyryp salyp, jyr tókti. Úlkenderdiń kóńilin kóterip, toı-dýmanǵa aınaldyrdy. Al Túseı aqsaqaldyń báıbishesi úıine kelgen qusbegilerge qazaqtyń salty boıynsha qanjyǵalaryń maılanyp júrsin degen nıetpen barlyǵyna aqtyq baılap, qurmet kórsetti.
Budan keıin «Qyran» federaııasynyń atqarýshy dırektory Baǵdat Múptekeqyzy jeńimpazdardy anyqtap, júlde tabys etti. Qashanda atam qazaq úlkenin syılap, qarttarǵa qurmet kórsetken emes pe?! Salbýrynǵa kelip, jastarǵa aqyl-keńesimen bólisken syralǵy búrkitshiler Maǵazyl Májiken, Murat Uzaqov, Túseı Ábdikerimge shapan jaýyp iltıpat tanytty. Odan keıin «Jetisý» komandasy jeńimpaz dep tanylyp, kýbok tabystaldy. Kýbok pen medaldarmen Aqsý aýdany dene shynyqtyrý jáne sport bóliminiń basshysy Ashat Saýǵanbaev marapattady. Ekinshi oryn «Arqa» komandasy jeńip aldy. Kúmis júldege qol jetkizgen komandany aýyl ákimi Sáýle Májıtqyzy marapattap, alǵysyn bildirdi. Úzdik úshtikti «Altaı» komandasy túıindedi. Salbýrynǵa qatysqan barlyq saıatshylar júldesiz qalmady. Saltanatty sharanyń sońynda aýdandyq Mádenıet úıiniń ánshileri án aıtyp, toı-dýmanǵa ulastyrsa, búrkitshiler qustaryn keler jylǵy salbýrynǵa deıin tuǵyrǵa qondyryp, bıyldyń saıatshylyq maýsymyn japty.
Úı ıesi Túseı aqsaqal keler jylǵa deıin aman-saýlyq aıtyp, jigitterge kókpar berdi. Jigitterdiń endigi qyzyǵy kókpar bolyp, Qarakúngen taýynyń etegin dúbirge bóledi. Kókserkeni taqymǵa qysqan kókparshylar aýylǵa qaraı bet aldy. Al, biz, úsh kún boıy shynaıy saıatshylyqty tamashalap, sonaý baǵzy zamanǵa baryp qaıtqandaı kúı keship, ata dástúrimizge qanyq bolyp, rýhanı kúsh pen baılyq jınap, úıge qaraı bet túzedik.
Rıshad TURǴANBAEV
Fotoǵa túsirgen Gúlim ASHATQYZY
Aqsý aýdany
Almaty oblysy
