Aýylda orta mektepti oqyp bitirgennen keıin kóptegen balanyń armany joǵary oqý oryndaryna kelip túsip, bilim alý. Árıne, armany bıik, maqsaty zor talantty da talapty bala qalaıda degenine jetedi. Al, sol baǵy janyp, úlken oqý ordasyna túsip jatqan jasópirimderdiń ómirjolyndaǵy negizigi turaǵy, jatar jaıy ol jatahana bolary belgili.
Iá, árıne keıbiriniń tamyr- tanysy bolǵandyqtan jeke páterge shyǵyp ketininderi de kezdesedi. Degenmende aýyl balalarynyń kópshiligi jatahanadan jaı taýyp ornalasady. Sondyqtanda jatahana jas stýdentter men úlken sport mektep-ınternattaryna kelip oqýǵa túsken jasóspirimder úshin ekinshi úıi bolyp qalary anyq.
Búgingi aıtar áńgime Almatydaǵy Qarken Ahmetov atyndaǵy Olımpıadalyq rezerviniń arnaıy respýblıkalyq mamandandyrylǵan mektep-ınternat kolledji jaıly bolmaq. Naqtyraq aıtsaq bilim men sportty qosa alyp júrgen úlken oqý ordasyndaǵy sportpen shynyǵa júrip bilimin shyńdalǵan talantty sportshylar jatatyn jatahana týraly sóz qozǵaımyz.
Aýylda ata-anasynyń qasynda meıirimmen, qamqorlyq kórip ósken jasulan shetke jat jerge qonys aýdaryp baryp turǵanda jersinbeı, jatyrqap úıreniskenshe biraz ýaqyt ótetini ras. Aıtýly mekteptiń tabaldyryǵyn attaǵan jasórender 7-synyptan bastap ata-anadan jyraq jerde ómir súrýge týra keledi. Sportty jan tánimen qalap, ómirdiń aýyrtpalyǵyna tóselgen balalar jatahana ómirine de úırenip sińisip ketedi. Al, ata-anasynynyń qasynan qarsy qadam shyqpaı, kezdeısoq kelip oqýǵa túsken jasópirimder shydamaı ketip qalyp jatatynyn da bar. Jatahana ómiri týraly jaqynyraq bilý úshin Almatydaǵy eńseli bilim shańyraǵy Ahmetov atyndaǵy mektep-ınternattaǵy balalar jatahanasyna baryp bas suqqanymyzda, bizdi Núrgúl, Altynaı, Móldir esimde bylaısha aıtqanda jasóspirimderdiń ekinshi analary bolyp ketken, osy jatahananyń tárbıeshileri jyly shyraımen qarsy aldy. Jatahanada birneshe sport bóliminiń oqýshlary turady eken. Atap aıtsaq, dzıýdo, erkin jáne grek-rım kúresi, boks, taekvando, semserlesý, basketbol, júzý, sý doby, velosport, eskek esý, úılesimdi júzý sport túrlerinde oqıtyn oqýshylar. Jatahanada turyp jatqan oqýshylardyń sany 280 bolsa, onyń 39 qyz 241 ul bala. Aıtalyq, birinshi qabatta dárigerlik bólme, fızıotrepııa jáne psıholog mamandary otyratyn bólmeler bar. Balalardyń bas aýyryp baltyry syzdaı qalsa alysqa shapqylamaı tómengi qabatqa túse salsa bolǵany joǵary deńgeıdegi mamandardyń qyzmetin ala alady eken. Sonymen qatar, jasóspirim sportshylardyń jatahanada sabaq oqýǵa arnalǵan bólmesisi men demalyp otyratyn bólmeler esigin aıqara ashqan.
Aldymen kirgen bólmemiz boks bólimshesine túsken jasóspirim bylǵary qolǵap sheberleri boldy. Oqýshylardyń sport pen bilimdi qamtıtyn oqý ornyna baldaı batyp, sýdaı sińisip ketkenderin maqtanyshpen aıtqandaryn tyńdap úlken áserde qaldyq. Qoldaryna kitaptaryn qushaqtaǵan uldardyń bilimge degen qushtarlyǵy, oı órisi talaby tańǵaldyrdy. Balalar oqýda ǵana emes, sportta da jetken jetistikteri birtalaı eken. Armandary asqaq, Olımpıada, álem chempıondary atanyp qazaq elin álemge tanytý. Kelesi baryp esik qaqqan bólme dzıýdo kúresinen aıtýly mekteptiń ǵana emes, elimizdiń atyn halyqaralyq jarystardy abyroımen qorǵap júrgen balýan qyzdar bolyp shyqty. Aýyldan aǵalary kelip qalǵandaı jantalasa júgirip aldymyzdan shyqqan boıjetip qalǵan balýan qyzdarymyzdyń aýyl qazaǵyna tán qonaqjaılyǵyn kórsetip bizge «Kirińizder! kelińizder!», dep kórsetip jatqan qazaqy qonaqjaılylyǵyna kóńilimiz tolyp, rıza boldyq. Iá, aýyldaǵy ata-ananyń tárbıesi ol bir akademııa shyǵar. Bólmede tórt qyz jatady eken. Qyz balalardyń bólmese qalaı bolatynyn aıtpasa túsinýge bolady. Bólme ishi tap-tuınaqtaı taza, oqýlyqtary sórelerde tizilip tur. Sulýjan, Aıymzada, Saǵıra esimdi 11 synyp oqýshylary dzıýdo kúresimen aınalysady eken. Mysaly, Sulýjan Ádilbekqyzy Aqtaı Túrkistan oblysynan kelipti. Sulýjan dzdıý kúresinen Reseı jáne О́zbekstanda ótken halyqarylyq jarystarda altyn júldelerdi jeńip alsa, Túrkııada kúmis júldege ıe bolypty. Al, úlken salmaqta talaı jetistikterge jetip júrgen Atyraý oblysynan kelgen Aıymzada Dýmanqyzynyń júldeleri de qabyrǵany alyp tur. Aıymzada kúreske 13 jasynan bastap barǵan eken. Alǵashqy iri jekpe-jegi Astana qalasynda ótken el chempıonatynda kúmis júldege ıe bolyp, ulttyq qurama qataryna alynǵan. Almatyda ótken Azııa chempıonatynda qola júlde, Belarýste ótken halyqaralyq jarysta ekinshi orynǵa deıin jetken. Al, osy bólmede jatatyn úshinshi balýan qyz Saǵıra Ádil Taldyqorǵan jaqtaǵy Tekeli aýylynan kelip túsken eken. Saǵıranyń da kúrestegi jeńis joly tabystarǵa toly. Aıtalyq, Saǵıra sambo kúresinen álem chempıonatynda qola júlde, Qazaqstan chempıonatynda altyn júldege ıe bolsa, dzıýdo kúresinen Qazaqstan chempıonatynda birinshi jáne úshinshi oryndardy jeńip alǵan jan-jaqty balýan qyz.
Osylaısha biz kirip bas suqqan bólmedege úsh balýan qyzymyzdyń úsheýi de Qazaqstan men halyqaralyq jarystarda jeńip alǵan júldeleri bir qorjyndy toltyratyndaı salmaqty. Bizdi eń basty tańǵaldyrǵany, bólme ishinde bir qabyrǵaǵa kerip tartyp qoıǵan elimizdiń kók baıraǵy boldy. Qazaq eliniń naǵyz patrıottary ǵana osyndaı el baıraǵyn bólmesine ilip qoıady degen oıda qaldyq. Balýan qyzdardan suhbat ala otyryp, olardyń týǵan eliniń týyn bıikten jelbiretýge árqashanda daıyn ekendigin estip ábden tánti boldyq. Balýan qyzdar sóz arasynda jatahananyń ómiri jandaryna jaıly ekenin, bul mektep-ınternatta ózge jaqtaǵydaı eshqandaı shekteý, qysym bolmaıtyndyqtaryn aıtyp berdi. Sonymen qatar, qyzdar ashanadaǵy beriletin tamaqtardyń til úıretin dámdiligin áserlep aıtyp, tábetimzdi asha túskendeı boldy. Eń mańyzdy ol qoldaý, qamqor bolǵan jerde tabysta kóp kúttirmesi anyq.
Bul baǵytta aıtýly mektep-ınternattyń dırektory Ernar Talasbekulynyń atqaryp jatqan jumysy oqýshylar úshin oń baǵasyn tabýda. Mine, jatahana ómiri osyndaı. Hakim Abaıdyń «Internatta oqyp júr, Talaı qazaq balasy. Jańa óspirim kókórim, Beıne qoldyń salasy», degendeı kóp oqyp bilýge, sportta bıik maqsattarǵa jetýge talap qylyp oqýmen sportty birge alyp júrgen jasóspirimderge biz qyzyǵa da qýana qaradyq. О́ıtkeni, elim degen osyndaı naǵyz patrıot ul-qyzdarymyz qazaq eliniń jarqyn bolashaǵy.
Aqyn ORDABAIULY,
ALMATY