«Qasqyrlar patshaıymy» kitabynyń tusaýkeseri tanystyryldy

Almatydaǵy «ShANS» kitap dúkeninde Qytaı ádebıetiniń kórnekti ókili, memlekettik qytaı ádebıeti syılyǵynyń ıegeri Shen Shısıdiń «Qasqyrlar patshaıymy» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti.

Is-sharada Jýrnalıster odaǵynyń múshesi, «Mazmundama» baspasynyń redaktory, Hanshaıym Táýirbaeva ádebı kórkem shyǵarmanyń ereksheligine, qasqyrdyń aqyldylyǵyna, ómir súrý saltyna erekshe toqtaldy. Fılologııa ǵylymdarynyń PhD doktory, jazýshy, aýdarmashy Nurhalyq Abdyraqyn kórkem shyǵarmada qytaı túpnusqada jazylǵan sóılemderge, keıbir qytaıǵa sińimdi bolyp ketken sóz tirkester qazaq tiline aýdarýǵa dál kelmeıtin tustaryn, aýdarmadaǵy qıynshylyqtardy jáne ár shyǵarmany sol salanyń mamany qolǵa alǵany durys bolatyndyǵyn tilge tıek etti. Máselen, aýdarma salasynda kórkem shyǵarma men prozany jazýshy, al poezııany aqynnyń ózi aýdarǵan durys. Budan bólek, aýdarmashy tildi jetik meńgerýden bólek, ár ultqa tez sińip ketetin, ózin árqalaı sezinetin kásipqoı maman bolýy shart. Sonymen qatar, aýdarma halyqtyń júregine dál jetkizetindeı, sol salany meńgergen ári túsine biletin mamandy qajet etedi.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń magıstranty Láıla Noǵaıbekqyzy shyǵarmany kórkem degen kezde kóptegen túsiniksiz sóz tirkesterine tap bolǵandyǵyn, árbir sózge erekshe mán bergendigin aıtty. О́z kezeginde sóz alǵan ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń tarıh fakýlteti, Arheologııa, etnologııa jáne mýzeologııa kafedrasynyń professory, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, «Bóritanym» ǵylymı eńbeginiń avtory Táttigúl Kartaeva kórkem shyǵarmanyń qazaqy tanymdyq dúnıelermen qabysatyndyǵyn, tanymdyq maqalany oqý kezinde erekshe áser alǵandyǵyn aıtty.

Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń ádebı keńesshisi, aqyn Saıat Qamshyger qasqyr erekshe ań ekendigin, ata-babalarymyz áý basta túrki dúnıeni kók bórimen teńegendigin atap ótip, qasqyrǵa ataýlyǵa qatysty óziniń shyǵarǵan óleńin mánerlep oqyp berdi. «Almaty Aqshamy» gazetiniń qyzmetkeri, jýrnalıst Nurǵısa Sahov pen «Shyǵys ádebıeti» baspa kompanııasynyń basshysy Jeńis Omarov júrekjardy lebizderin bildirdi. Is-sharada kitaptyń tusaýkeser rásimi boldy. Odan keıin oqyrman qaýym ózderin tolǵandyryp júrgen máseleler boıynsha suraqtar qoıyp, tuщymdy jaýap aldy. Budan bólek elimizge tanymal aqyn-jazýshylar men jýrnalıster qaýymy óz oılaryn ortaǵa salady.

Kitapty qazaq tiline fılologııa ǵylymdarynyń PhD doktory, jazýshy, aýdarmashy Nurhalyq Abdyraqyn aýdarǵan. Eńbektiń avtory Shen Shısı – qytaı ádebıetiniń kórnekti ókili, memlekettik qytaı ádebıeti syılyǵynyń ıegeri. Onyń janýarlar týraly jazǵan shyǵarmalary erekshe tartymdylyǵymen oqyrman júregine jol tartyp, Qytaıdaǵy «ańdar týraly romandardyń patshasy» degen qurmetti ataqqa ıe boldy.

«Qasqyrlar patshaıymy» romany – avtordyń uzaq jylǵy ańdar álemin zertteý eńbeginiń nátıjesi. Ádette qaýip-qaterge, oqys jaıttarǵa toly tirshilik keshetin qasqyrlar qoǵamynda kóshbasshylyq mindetti kúshi tolysqan, qaısar ári táýekelshil arlandar atqarady. Áýegin ashtyqtan aman alyp qalý úshin ólimge bas tikken arlan Kýıkýı jolbaryspen kúreste mert bolady. Patsha taǵyn onyń juby – qanshyq qasqyr ıelenedi. Shıeleniske toly oqıǵalar barysynda onyń súıispenshiligi men meıirimi ómirdi ózgerte alatyn uly kúsh ekeni nanymdy baıandalady.

Saltanat QAJYKEN,

ALMATY