«Nur-Sultan ethno fest» festıvaliniń dýmany qyzdy

Elordadaǵy «Han-shatyr» kesheni mańyndaǵy etno-qalashyq tańerteńnen qalyń kórermenge lyq toldy. Sonda «Nur-Sultan ethno fest»  festıvalin tamashalaýshylar bul etno-qalashyqtan qandaı qyzyqtardy kóre aldy? «Altyn jebe» I álem chempıonatynyń alǵashqy kúngi qorytyndysyn aıtpas buryn biz osy etno-qalashyqqa  qysqasha bir sholý jasaǵandy jón kórdik.

Atap aıtyp ótelik,  «Nur-Sultan Ethno Fest» merekesi – bul elordada ótip jatqan  etno-janrdaǵy biregeı joba. Munda etno-sport ta, etno-mádenıet te, etno-dástúrimiz de, etno-oıyndarymyz da bir arnada, bir jerde toǵysqan. Etno-qalashyqtyń sol jaq qaptalynda  – tórt túliktiń kórmesi. Qatarlasa  turǵan jylqylardy – elimizdegi báıgelerde júlde alǵan júırik attardy kóresiz. Araby tuqymdy,  ahalteke tuqymdy, rysak aralas tuqymdy jorǵany, taza qandy aǵylshyn tuqymdy attardy kórerge kóz kerek. Bulardyń bári bizdiń ulttyq sporttyq sharalarǵa qatysyp júrgen báıge attary eken.

Júıriktermen qatarlas  qazaqtyń kóshpeli ómirinde «Dala kemesi» atanǵan túıeler tur. Bul túıelermen qazaqtyń kóshken kezde túıege qalaı júk artatyn retterin kórsetedi. Olarmen irgeles  qazaqtyń «Edilbaı» tuqymdy qoıy, oǵan taıaý qulyndy bıeni tamashalaýǵa boldy.

Eger qalashyqqa kirgennen oń jaqqa moıyn burar bolsańyz ponı attar men qulyndy bıelerin kórer edińiz. Olardan óte bere «Shańyraq» atty ájeler ansambliniń ónerin tamashalaýǵa bolady.  Ájelerimiz án shyrqaı otyryp, urshyq ıirý, jún tútý, jún sabaý sııaqty ulttyq qolónerdi de kórsete otyrady.

Ansambl tusynda qyran búrkitter men ıtelgi tuǵyrǵa qondyrylǵan. Búrkitshilerdiń aıtýynsha, bular da sporttyq jarystarǵa qatysyp júrgen, aýshy qustar. Bir búrkittiń aty  «Alǵyr» – Dúnıejúzilik kóshpendiler oıynynda júldeger bolǵan qus. Ekinshisi – Aqbalaq. Itelginiń aty- Ushqyr. Qazaqstan chempıony, II Azııa chempıonatynda ekinshi oryndy ıelengen.

Eger oń jaq qaptaldy jaǵalaı júre berseńiz,  ulttyq qolóner buıymdary, quraq kórpeler, ulttyq kıimder, ulttyq estelik buıymdar kórmesin jáne «Nur-Sultan Ethno Fest» merekesi úshin arnaıy jasalǵan qazaqtyń ulttyq qolóner buıymdarynyń mýzeıin aralap kóretin múmkindik bar. Mýzeıde ulttyq kıimder, qazaqy at-ábzelderi, jaýyngerlik qarý-jaraqtar, ata-babamyzdyń jaýyngerlik kezdegi saýyt-saımandar, qylyshtary, beldikteri, qalqandary kórinis tapqan.

Qalashyqtyń orta tusyna qazaq kúresiniń boz kilemi jaıylǵan. Eresekter men balalardyń beldesýi bul boz kilemde kún saıyn ótkiziledi.

Odan óte ultymyzdyń dástúrli óneriniń beıtanys  elementteri sizdi ózine eriksiz tartady. Mysaly, munda shı toqý, basqur toqý, arqan órýdiń qalaı jasalatyny kórsetiledi. Jarqyrap kórinetin anaý qyzyl boıaýly aǵash – tez dep atalady eken. Qazaqtyń «tez basynda qısyq aǵash jatpaıdy» degen sózi bar. Bul kıiz úıdiń qurylymyna  qajetti qısyq aǵashty, ıaǵnı, ýyqtyń, keregeniń  aǵashtaryn túzeıtin aspap kórinedi.

Búgin 1 maýsym – Halyqaralyq balalardy qorǵaý kúni bolǵandyqtan, munda balalarǵa arnalǵan etno-oıyndardyń birneshe túri ótkizilip jatyr. Balalardyń etno-attrakıony. Oń jaǵymyzda balalar altybaqan alańy. Sadaq atý saıysynyń balalarǵa arnalǵan túri. Asyq atý alańy.

Balalar arasynda buǵalyq salý, shalma tastaý, quryq tastaý oıyndary. Qazaqta asaý úıretý dástúri bar. Bul sonyń bir elementi osy eken. Bul shalma tastaý oıyny tuńǵysh ret el-jurt nazaryna usynylyp otyr.

Myna tusta – balalar kıiz úıdi qalaı qurýǵa bolatynyn úırenetin jer. Osy jerde balalar arasynda kıiz úıdi tez quryp jarysý oıyny oınalady. Balalarǵa shańyraqtyń, keregeniń, ýyqtyń ne ekendigi túsindiriledi, kıiz úı quryp úıretiledi.

Taıaq tartys oıyny, qol kúresi jarysy ótetin alańda elordalyq rekordshy Tımýr Sypataevtyń ónerlerin kórýge bolady. Tımýr Sypataev ózin Balýan Sholaq, Qajymuqan sııaqty alyp kúsh ıeleriniń dástúrin jalǵastyrýshy sanaıdy. Úsh jyldan artyq osy ónermen shuǵyldanady eken. Jasy – 37-de. Qol kúresten Halyqaralyq dárejedegi sport sheberi. Qazaqstanda tórt dúrkin rekordtyq kórsetkish oryndaǵan. Tımýr Sypataev – otbasylyq sportshy. Uly –  Bekmansur Dáýletbaqtegi. Jasy altyda. О́tken jyly elordanyń 20 jyldyǵynda BIR JARYM TONNA avtokólikti súıregen. Rekordtyq kórsetkish jasaǵan. Kir tastaryn kóteredi.

Mine, etno-qalashyqta qalyń jurtshylyq osyndaı buryn-sońdy uıymdastyryla bermegen tańsyq dúnıelerdi tamashalady. Sondaı-aq, osy «Nur-Sultan Ethno Fest» merekesi aıasynda eki úlken sporttyq jarys ótkizilýde.  Biri – dástúrli sadaq atýdan respýblıkalyq týrnır. Bul jarystyń alǵashqy kúngi «Azııa stıli» men «Qazaq stıli» básekesinde Murat Ǵabdýsalımov, Ajar Syzdyqova,  Erbolat Bekbosynov mergender top bastady. Erteń bul saıystyń «Ańshylyq stılinen» soń jarystyń qorytyndy nátıjeleri jarııalanady.

Ekinshisi – «Altyn jebe» I álem chempıonaty. 12 memlekettiń 24 mergeni baq synaǵan búgingi jarysta bes mergen dara shyqty. «Azııa stıli» boıynsha at ústinen sadaq atýda mońǵolııalyq Erdenesýft Erdene mergen 66, 41 upaımen birinshi oryndy ıelendi. Ekinshi oryn 64,73 upaı alǵan Mıhaı Kozmeıge buıyrdy.

Úshinshi orynǵa 62,91 upaımen Babajan Baqdáýlet taban tiredi. Tórtinshi oryndy 55,84 upaımen Eralhan Aıkóz, besinshi oryndy koreıalyq mergen Lı Sýng Ho aldy. Sóıtip, alǵashqy kúngi mergendik básekesi osyndaı nátıjemen aıaqtaldy.

Sondaı-aq, festıval kórermenderi aqyndar aıtysyn tyńdap, aýdaryspaq, teńge ilý men kókpar oıyndarynyń kórinisterin tamashalady.

 

Tólegen JÁKITAI