Bile almassyń, qus salyp dám tatpasań

Qusbelik pen Saıatshylyq óneri

Elimizde ulttyq sportymyzdyń ishinde qusbelik pen saıatkerlik ónerin damytyp júrgen jalǵyz ǵana aqjaýlyqty aıaýly janashyr jan bar. Ol – Baǵdat Múptekqyzy. Qazaqtyń osy bir ulttyq óneriniń órisin keńeıtip, jaǵyn joqtap, qazanynynda kúıip-pisip el alǵysyna bólenip júrgen «búrkitshilerdiń apasy» atanǵan aıaýly jan «Qyran» federaııasynyń atqarýshy dırektory,  «QR Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy» merekelik medaliniń ıegeri, «Qurmetti sport qaıratkeri», «Ult qaıratkeri»,  Qazaqstan Jýrnalıster Odaǵy syılyǵynyń laýreaty, «Eńbekshiqazaq aýdanynyń qurmetti azamaty» Baǵdat Múptekqyzymen kezdesýdiń sáti túsip, tól ónerimizdiń búgingi kúngi tynysy men tirligi aıasynda  oı pikirin tyńdaǵan edim.

–Baǵdat Múptekqyzy, sizdiń ulttyq sportymyzdyń ishindegi qazaqqa tán jaqyn qusbegilik, saıatkerlik óneriniń elimizdiń ár aımaǵynda damýyna aıtalyqtyı úles qosqanyńyzdy bilemiz. Áıel adamǵa osyndaı ulttyq sport túrin alyp júrý ońaı emes shyǵar? Degenmende sizdiń ulttyq sportymyzǵa degen súıispenshiligińiz, janashyrlyǵyńyz sizdiń bolmysyńyzǵa tán ekenin kórsetedi. Osy bir ǵajap ónerimizdi janyńyzben  qalap kelýińizdiń sebebi nede?

–Zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy Muhtar Áýezovtiń: «Ańshylyqtyń úmit, qýanyshy kóp. Ystyq ottaı qyzýly mınýty kóp, maǵynaly ómir. …Búrkittiń ushqanyna, túlkiniń qutylmaq bolǵan aılasyna, qusshynyń ebine arnalǵan talaı sheshen sózder bar. Ańshylyq ómirinen ilgeri-sońǵydan qalǵan talaı qyzyqty, jandy, sulý áńgimeler kóp» dep jazǵanyndaı, bala kezimnen ol týraly keremet áńgimelerdi kezinde kóp ónerdi meńgergen «segiz qyrly, bir syrly» ata-anamnan, aınalamnan kóp estip óstim. Qusbegilik meniń babalarymnan beri jalǵasyp kele jatqany shyndyq, ákem jas kezinde kishkene qyran qustar qarshyǵa, ıtelgi baptap, ań-qusqa salǵan. Ol kisiniń ákesi Táji aıtýly  búrkitshi bolǵan, al babam    Bekmyrza aýlasynda 200-deı qyran qustar (búrkit, suńqar, ıtelgi, qarshyǵa….) tipten, bulbul qusqa deıin ustaǵan!  Men jas kezimde tek bizdiń aýylda ǵana bolatyn búrkitshilikti Toqtasyn, Moldajan, Báıteke, Baıjúnis atalarymnan kórip óstim. Mamandyǵym jýrnalıst bolǵandyqtan, alǵashqy jumys orynym Qazaq radıosynyń «Aýyl ómiri» Bas redakııasynda jıyrmaǵa jyl qyzmet etkennen bastap, respýblıkany aralap júrgende «júırik at, qyran búrkit, ushqyr tazy» týraly el arasynan kórgenimdi radıoda, baspasózde jarııaladym. 1980 jyldardyń ortasynda respýblıkada tuńǵysh, Almaty oblysynda birinshi hatshy Zamanbek Nurqadilov, qoǵam qaıratkeri Zamanbek Battalhanov bas bolyp, etnograf Jaǵda Babalyquly, búrkitshiler  Sársebek Dáýletbaqov, Aıtbaı Jetibaev, Áben Toqtasynov,  Ábilhaq Turdybaev, Baıjúnis, Seıitjan Kódekovter  Jalaıyr Shora atyndaǵy Búrkitshiler mektebiniń negizin qalaǵan shaqta qastarynda bolǵanym kóp nársege kózimdi ashty.

Jan-jaqqa hattar jazyp, Búrkitshiler mektebiniń respýblıka kóleminde keńinen qanat jaıýyna bar  kúsh jigerimdi jumsaǵannyń nátıjesi, bul kúnde kóptegen oblystarda Ulttyq sport mektebinde «Qusbegilik» bólimderiniń jumysy jandanyp keledi.

1997 jyly Almaty oblysynyń «Sógeti» aýylyndaǵy «Ilantaýdyń» baýraıynda ótken  «Baýashar» Búrkitshiler merekesi  áli kúnge kópshiliktiń esinde qaldy. Osynaý jaıttardyń bári de  meni  qanda bar qasıet- qusbegilikke qaıtyp alyp keldi. Eń bastysy, jas ta bolsam, qastarynan qalmaı, úkideı ushyp júretin shynashaqtaı qyzdy aldy seksennen asqan ataqty búrkitshi atalarym, arty elýdegi sol kisilerdiń sońynan kele jatqan aǵalarym qoldady. Ata-anam rızashylyqpen qýanyp, aq batalaryn berdi. Árıne, isten góri sózge áýes jandar áli kúnge deıin bar.

«Kúnniń kózin alaqanyńmen jaba almaısyń» ǵoı. Is nátıjeli bolsa, aınalańdaǵy áriptesteriń sony túsine bilse basshylyqta kim bolsa da bári-bir emes pe? Bul rette, kezinde respýblıkanyń sport mınıstri bolǵan Anatóli Qulnazarov, Elsııar Qanaǵatov, Almaty oblysy dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń basshysy Ákeshaı Jaılaýbekov sekildi aǵalardyń,  Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń tuńǵysh prezıdenti Qaırat Satybaldy, Olımpıada chempıony Jaqsylyq Úshkempirov, Sabyrjan Mahmetov, Bekbolat Tileýhan syndy ultjandy baýyrlarymnyń, búginde oblys basshylarynyń úlken qoldaýy armanyma qanat bitirip keledi. Sonyń arqasynda  ultymnyń uly murasyn shet elderge tanystyrý, nasıhattaý qurmetine ıe boldym.

–«Qan sonarda búrkitshi shyǵady ańǵa» demekshi, muzbalaq qyran qustaryn qystaǵy ańshylyqqa búrkitshiler qalaı daıyndaıdy? Qusbegiliktiń qyr-syrynan áńgimelep berseńiz?

–Búrkit salý – babadan jalǵasqan asyl mura, salt-dástúr, tekti óner, saıatshylyq qurý tym erteden qalyptasqan dástúrli óner, ulttyq mádenıet ekendigi belgili. Búrkit – qazaq halqynyń  ójettik, erlik, alǵyrlyq, asqaqtyǵynyń belgisi. Árbir ańnyń tirshilik etý ortasyn, onyń qorǵanýdaǵy qashý, bultarý, tosqaýyldaý,  iz tastaý sekildi  aıla-tásilin, kúndizgi jáne túngi  órisi, aýlaý maýsymyndaǵy  mekenderi, azyqtaný erekshelikterin qalt jibermeı qaperinde ustaýmen qatar, alpys eki aılaly túlki,  qarymy men  qaısarlyǵy qatar júretin qasqyr, arqar men aıý sekildi qońyr ańdardy qandy sheńgeline qysatyn  qyran búrkitti baýlyp, qaterli iske bas tigip baryp, alparysqan asaýdy babyna  keltirgen batyl da tózimdi jandy  ǵana halyq «Búrkitshi» dep baǵalaǵan.

Búrkit baptaý erikkenniń ermegi emes, óte qıyn óner. Ony jan-tánimen uǵynyp, qıyndyǵyna moıyn usynǵan jankeshti adam ǵana túz taǵysyn ózine  baǵyndyryp, qyzyǵyn kórip,  qalaǵan ańyna sala alady. Onyń ústine jyl on eki aı tek etpen ǵana qorektenetin jáne ol tún asqan, súrilengen emes, «jyly» qalpynda ǵana azyq bolatynyn eskersek, jyrtqysh ań-qustan qalǵan jemtikti jemeıtin tekti Qyrannyń qalaǵanyn taýyp berip, asyraýdyń da mashaqaty jeterlik.

Qolyndaǵy Qyranyn balasynan kem kórmeıtin qusbegiler qystaǵy ańshylyqtyń qyzyǵyna erte kóktemnen-aq jan-jaqty daıyndala bastaıdy. Naýryzdan bastap qam jasap, qolyndaǵy qyranyn shama jetkenshe shalǵyndy jaılaýdyń qońyr salqyn aýasynda erkin tynystatyp, sýy mol ózenniń jaǵasyna qonystanyp, qusynyń tomaǵasyn sypyryp, balaq baýlaryn bosatyp, azyǵyn molynan berýge tyrysady. Sodan ańshylyq maýsymy bastalatyn qarasha aıyna deıin qysta ańmen alparysyp, tal-tasqa soǵylyp synǵan, julynǵan qanattary túsip, semirip, jazdaı túlegen qyran qalpyna keledi. Osy kezde tomaǵasy kıilip, aıaq baýy qaıta taǵylyp, tamaǵy tartylyp, ár qustyń bolmys-bitimi, ereksheligi eskerilip, ár qusbeginiń tanym-túısigine qaraı  kánigi sportshydaı baptala bastaıdy. «Qyran qus ne almaıdy, salsa baptap» dep, qustyń tilin sheberlikpen tanı bilgen kánigi qusbegiler bolmasa, adamnyń aıanshaǵy, jalqaýy, kónbeıtin kekshil minezi sekildi onyń túrli minezine qaraı áreket ete alatyn kórgendi, kónpis, bilgir bapkerler kez bolsa, qustyń babynyń bolǵany, bapkeriniń baǵynyń  janǵany! Bul ónerdi janyna serik etip, odan jalyqpaıtyn jandar ǵana túbinde jan rahatyna keneledi.

–Ulttyq sporttyń ishindegi qusbegilikke úkimet tarapynan qandaı qoldaý kórip jatyrsyzdar, negizi osy ata-babamyz kásip etip, keıin ultymyzdyń qundylyǵyna aınalǵan qusbegilik óneri búgingi tańda elimizde qalaı damýda? Qansha oblysta federaııalar jumys isteıdi?   

–О́te durys aıtasyń. Kók aspannyń patshasy, «búkil álem –  meniń qanatymnyń astynda» deıtin túz taǵysy, tarıhymyzdyń    bastaýynda kúnkóris kásibi bolsa da, tabıǵatpen etene jaqyn qazaqty ózgelerden erekshelendirip turatyn erekshe aqsúıek óneri bolyp qaldy, belgili jazýshy  Sábıt Muqanovtyń tilimen aıtqanda «Ulttyq sporttyń bıik shyńy»!

Alǵash qoǵamdyq negizde qurylǵan Búrkitshiler mektebiniń bastamasyn aıaqsyz qaldyrmastan, Almaty oblysynyń burynǵy basshysy, marqum Zamanbek Nurqadilov on jyl boıy eshqandaı sporttyq Erejege qaramaı-aq, «Sonar» Búrkitshiler jarysyn ótkizýge qoldaý kórsetkeni shyndyq.

«Salaýatty ómir saltyn engizý» degen uran bolǵanda, búkil qoǵamnyń qozǵalysy sol kezde ulttyq qundylyqtarymyzdy qorǵap, jandandyrýǵa aıtarlyqtaı áserin tıgizdi. Mine, osy kezde 1997 jyly Almaty oblysynyń Eńbekshiqazaq aýdanynda ótken Búrkitshilerdiń «Baýashar» merekesi keler jylǵy Qaraǵandy oblysynyń Shet aýdanyndaǵy qusbegi Tileýqabyl Esenbek aǵamyzdyń Arqadaǵy  alǵashqy  búrkitshilerdiń basyn qosyp, jarys ótkizýi jaqsy isterge jol ashty. Osydan keıin-aq, kóp uzamaı sol kezdegi respýblıkalyq Sport komıteti tóraǵasynyń orynbasary Elsııar Qanaǵatovtyń aqyl-keńesimen «Saıat» Qusbegiler jarysynyń Erejesin jazyp, ulttyq sport túrleriniń biri retinde Sport komıtetiniń jyl saıynǵy ótkizetin sporttyq sharalarynyń  Kúntizbelik josparyna kirgizgen bolatynbyz. 2005 jyly belgili óner ıesi, qoǵam qaıratkeri Nurlan О́nerbaevpen «Jalaıyr Shora» Búrkitshiler mektebiniń negizinde respýblıkada tuńǵysh «Qyran» federaııasy qoǵamdyq qoryn, al bıylǵy jazda «Qyran» dástúrli ańshylyq jáne ekotýrızm Ortalyǵynyń shańyraǵyn kóterdik.

Oblystarda  osydan birneshe jyl buryn «memleket qarjy bóledi eken, mindetti túrde ár oblysta federaııalar qurylyp, akkredıtaııadan ótýi tıis» degen soń, jaqsy jańalyqqa eleń etken jurt joǵarydan aıtylǵandy oryndaǵanymen, áli kúnge federaııalarǵa bir tıyn da bólingen joq. Jastardyń talaby, qyzyǵýshylyǵy  bar. Al, jylda  bes-alty oblysta ótip júrgen jarystarǵa sonshama kóńil bólinip, qomaqty qarjy quıylyp jatqanynan onsha habarym joq. Atyraý, Jambyl, Qaraǵandy, Mańǵystaý, Qostanaı, Ońtústik Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan oblystaryndaǵy  «Qansonar» respýblıkalyq týrnır,  Aqmola oblysyndaǵy Másip Batyrhanuly atyndaǵy jáne Astana qalasyndaǵy Kúntýǵan Toqtybaev atyndaǵy halyqaralyq týrnırler, sonymen qatar jastar, eresekter arasynda respýblıkalyq,  halyqaralyq jarystar bar.

Almaty oblysy ákimdiginiń ǵana qoldaýymen otyz jyldan asa dástúrli túrde ótip kele jatqan  «Sonar» oblystyq, respýblıkalyq, halyqaralyq týrnırlerde júlde qory  basqalarmen salystyrǵanda áldeqaıda joǵary, búrkitke ǵana  bes orynǵa, qarshyǵa men suńqarǵa jekeleı jáne bıyldan bastap, ańshy ıtterge júlde beriletin boldy. Atap óterligi, jarysqa keletin sportshylardyń jatar oryny, tamaǵyn tegin qamtamasyz etetin, Almaty oblysynyń Qusbegileriniń issapar shyǵyndarynda qusty bólek kýpe vagondarynda tasymaldaýǵa jáne azyqpen qamtamasyz etýge qarjy bóletin jalǵyz oblys!

–«Qyran qus ne almaıdy salsa baptap» demekshi, ańshynyń búrkitti qolǵa úıretý qupııalarynan oı bólisseńiz?

–Qazaq  qyrannan – qyraǵylyq pen eptilikti, tulpardan – tektilikti, bóriden – órlik pen erlikti boıyna sińirgen halyq. Al qyran erkindikti súıetin qus bolǵandyqtan da,  kez kelgen adamnyń babyna kóne bermeıdi. Árıne, túz taǵysyn tomaǵalap ustap, ózińe baǵyndyrý, qalaǵan ań-qusqa sala bilý kez-kelgenniń qolynan kele bermeıdi, asqan tózimdilik pen sabyrlyqty, meıirbandyq pen súıispenshilikti talap etedi. Onyń ústine qarǵa-quzǵynnan qalǵan jemtikke kóz salmaıtyn, taza óz eńbegimen, jańa ustaǵan ań-qusynyń etimen ǵana qorektenetin talǵamy joǵary, tekti qustyń ıesi ózine saı kelmese, qaıran ómiri bosqa ótkeni de. Túz búrkitine qaraǵanda, qolbala búrkitti baptaý óte qıyn! О́ıtkeni, túz búrkitin ata-anasy tárbıelegen, óte baby kelisken qus. Al, qolbalany uıadan ushatyn kezde qolǵa alyp, barlyq kútimi men babyn ıesi jasaıdy. Qalaı tárbıelep, baǵady, babyn keltiredi, ol-ıesine, qusbeginiń sheberligine baılanysty. Negizinen, bir jyldan asa ýaqyt ketedi. Sondyqtan qazaqta «Uıada ne kórseń, sony ilesiń» degen maqal bar.  Búrkitshi — shydamdy, meıirimdi, jaýapkershiligi mol, tabıǵatty sheksiz súıetin, salaýatty ómir saltyn ustanǵan(araq, temeki, jaman ádetterden ada) bir boıynda birneshe  ónerdi jınaǵan sal-serilerdiń jalǵasy!

 «On balasy bar, on myń jylqysy, on myń qoıy bar áýletke barsam eken» degen tileýi jaqsy, táýelsiz Qazaqstannyń kók týynda qanatyn keńge jaıǵan qyran erkindiktiń, bıiktiktiń, qaıtpas rýhtyń sımvoly.

–Qazaqstanda qusbegilik ónerin tereń meńgergenderdiń statıstıkasy bar ma?

–Osy salada otyz jyldan astam ǵumyrymdy arnaǵan adam retinde artyq aıtqandyq bolmas, ol týrasynda men kóbirek biletin sııaqtymyn. О́ıtkeni, osy ýaqytqa deıin júıeli túrde esep júrgizip jatqan eshkim joq deýge bolady. Búrkitshilik alǵash qolǵa alynǵan jyldary jıyrmaǵa jetpeıtin qusbegiler bar edi, qazir memlekettiń qoldaýymen, «Qansonar» respýblıkalyq ańshylyq sharýashylyǵy men  ańshylar qaýymdastyǵynyń Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵymen birlesip atqaryp otyrǵan jumystary arqasynda respýblıkada qarshyǵa, ıtelgi, bıdaıyq, lashyn sekildi usaq qustardy qosqanda júzden asady. Solardyń teń jartysy naǵyz óner ıeleri deýge bolady. Máselen, búrkit baptaýda Almaty, Atyraý, Jambyl, Astana aldyńǵy orynda tursa, usaq qustardy baptaýda Mańǵystaý,Túrkstan oblystarynda jaqsy tájirıbe qalyptasyp keledi.

–Qazaqstannyń batysyndaǵy Atyraý oblysynda  ekinshi Altyn adam  tabylǵanda janynda búrkit birge kómilgeni anyqtaldy. Iaǵnı, bizdiń ata-babamyz myńdaǵan jyldar buryn osy búrkitshilikpen aınalysqany belgili boldy. Al qazirgi jastardy  osy qasıetti ónerge tartýdyń qandaı jolyn kóresiz?

–Árıne, kúni-túni telefonǵa telmirip, aıfonnyń qyzyǵynan shyǵa almaıtyn myna jaHandaný zamanynda jastardy qolyndaǵy «qyzyǵynan» alshaqtatý ońaı emes. Degenmen, «tal besikten» bastalatyn tárbıeni ulttyq turǵyda júrgizip, tabıǵatty súıýge erte bastan tárbıelese, ásirese, jastaıynan qusbegilikpen aınalysyp, irili-usaqty jarystarda jeńimpaz bolyp, kózge túsip júrgen erekshe jastarǵa qoldaý, kómek kórsetilse  bul ónerge olar jaqyndar edi. Aýdandarda ǵana ulttyq sport mektepterin ashyp qoımaı, joǵarǵy oqý oryndarynda arnaıy fakýltetterdiń sanyn kóbeıtip, oǵan túsetin talantty, qusbegilikpen aınalysatyn jastardyń jolyn jeńildetýdiń sharalaryn memleket deńgeıinde qarastyrý qajet. Osy  oraıda, respýblıkadaǵy sport salasyndaǵy mamandardy tárbıelep shyǵaratyn baıyrǵy, irgeli joǵarǵy oqý oryny Qazaq týrızm jáne sport akademııasynyń Ulttyq sport túrleri kafedrasynyń bıylǵy jyly jabylyp qalǵany neni kórsetedi?! Ulttyq qundylyqtarǵa degen janashyrlyq joq.

–Búrkittiń balapan kezinen bergi atýlaryn aıtsaq,  1 jasta balapan, tastúlek, qantúlek… osylaı jalǵasa beredi…

–Iá, búrkittiń jasyn kánigi qusbegiler onyń qanat, qaýyrsyndarynyń túsine, dene bitimine qaraı anyqtap jatady. Búrkittiń jasy ár jerde ár túrli aıtylady. Bir jerde balapan, qantúlek, tirnek, tastúlek, jana, qana, ana. Al, endi birde balapan, tirnek, tastúlek, qumtúlek, qý túlek, muz túlek, qana, balabarshyn, tulymyr, sana… búrkitshiler osylaısha, jıyrma, otyzdan asa ataýlary bar dese, akademık Álkeı Marǵulan ózgeshe ataıdy, al, etnograf-ǵalym Bıqumar Kámalashuly búrkittiń tek-turpatyna qaraı aqıyq, aq balapan, aqburshaq,  baqabas, buqatana, barshyn, qandybalaq, qyransary, muzbalaq….deı kelip, qyran búrkittiń  94 at-ataýy bar ekenin jazady.

–Baǵdat Múptekeqyzy, ózińiz kóp jyldan beri aıanbaı eńbek etken  qusbelgilik pen saıatkerlik ónerinde izińizden ergen shákirtterińiz týraly aıtsańyz? Sonymen qatar, osy bir ulttyq ónerimizge balalar men nemerelerińizdiń arasynan qyzyǵýshylq bildirgenderi bar shyǵar?

–Arman, maqsat degen júırik at sekildi. Jalyna bir jarmasqan soń, kóńiliń orynyna túse bastasa ári qaraı kete beresiń. Otyz jyldan asa ǵumyrymdy arnaǵan babalar amanaty eldiń kózine túsip, nazaryn aýdardy, jastardyń ulttyq qundylyqtarǵa degen qyzyǵýshylyǵy oıandy. Qasymda qolynda kishkene ǵana qarshyǵa ustap júrgen jetkinshekterdiń qatary kóbeıip kele jatqanyn  kórgende, kóńilim kókke jetkendeı bolamyn. Jasy da, jasamysy da «búrkitshilerdiń apasy» deıdi. Bul degenińiz, asyl muramyzdyń ómirsheńdigin kórsetpeı me?!

Qazaqstanda tuńǵysh  «Jalaıyr Shora» Búrkitshiler mektebin uıymdastyrýda kósh basynda ǵylymı-zertteý jumystarymen 30 jyldan astam ter tógip, qazaqtyń babadan qalǵan baı murasyn álemdik dárejege jetkizý salasynda IýNESKO-nyń «Materıaldyq emes mádenı muralary tizimine» engizýge bar kúsh-jigerimdi  jumsadym. Allaǵa shúkir, maqsatyma jetkenime qýanyshtymyn!

1990 jyldardyń sońynda Qaraǵandy oblysy Shet aýdanynan 14 jasar Maqpal Ábdrazaqova, 2000 jyldardyń basynda Almaty oblysy Raıymbek aýdanynan Aqbota Baǵasharqyzy birneshe jyldar boıy búrkit saldy. Allanyń bergen úlken syıy Dıdar balamnan eki nemeremniń úlkeni Bulbul 7 jasta, Batyr 5 jasta,  áli kishkentaı bolsa da Qyran qus kórse qyzyqtap, qazaqtyń tóbeti men tazysynyń qasynan qalmaıtyn jankúıer, janashyry. Úlken aǵaıym Jumaǵuldyń Maǵaýııa, Eltaı, Ernar atty nemere baýyrlarymnyń balalary Danııar, Qaınar, Arnur, Nurtóre, Ersultan, Janelder   búrkit, tazy ustap, jarystarǵa qatysyp júr.

–«Qarly  borany betti qaryǵan, búrkit salyp  túlki aldyrǵan» demekshi, qazaqtyń osy qudiretti tól sportyn álem sahnasyna alyp shyǵýdyń jolyn aıtsańyz? Bizdiń osy qaımaǵy buzylmaǵan  ulttyq ónerimizden úlken shoý sııaqty jarystar ótkizip, shetelden bizdiń ónerge qushtar jandardy shaqyryp, bir dúbirli-dýman uıymdastyrý jobalary qalaı iske asyp jatyr?

–Qazaq halqy qasterlep, jasy jylǵa tolmaı  turyp kerekke jarap, adam qajetin óteıtin balapan búrkit, ekken egin, qozy qoshqar, kúshik ıtti   tórt asyldyń birine sanaǵany tegin emes. Babadan – balaǵa jalǵasyp kele jatqan Qusbegilikteı  qazaqtyń aqsúıek ónerin tym ásirelep, qalanyń onsyz da shýy kóp aıadaı aýlasynda shoý jasaǵannan góri, qadirin ketirmeı-aq, qaladan qashyqtaý jerde naǵyz ańshylyqtyń ózin kórsetse, kórermender de rıza, babadan qalǵan baǵzy óner, sanadan óshe bastaǵan  salt-dástúr, ańshylyq mádenıetin urpaq ta umytpas edi.

Shyńǵyshan  Saıan-Altaıdaǵy  túrki taıpalaryn  qol astyna biriktirgende, olardyń kósemderi  kezinde syı-qurmettiń  tóresi sanalǵan, qoldaryna qyran ustap, sán-saltanatpen  baryp qaǵanǵa kirgen. Eýropa elderinde  qusbegilik, orta ǵasyrlarda taraǵanyn ıtalııalyq Marko Polo, reseılik  Nıkolaı Karamzın, polıak Adolf Ianýshkevıch  jazbalarynda aıtylady.

Qubylaı hannyń  qol astynda  15 jyl qyzmet etken ıtalııalyq Marko Polo týraly pızalyq jazýshy Rýstıchellonyń esteliginde «Qubylaıdyń qolǵa úıretken  500 aqsuńqary, ózge qyrandary, olardy baptaıtyn 10 myń  qusbegisi» bolǵanyn tamsana jazady. Al, tarıhta sondaı-aq,  Shyńǵys hannyń  3 myń búrkiti,  2 myń qarshyǵa, 12 myń suńqar, Joshynyń  3 myń, Abylaıdyń 500 búrkit, 300 qarshyǵa men  suńqar ustaǵany týraly derekter bar. Al, el tizginin ustaǵan bılerimiz ben sal-serilerimiz she?!  Qazaq tarıhynda erteden saıatshylyq ónerdiń: Arqa, Jetisý, Tarbaǵataı, Erenqabyrǵa, Boǵda, Altaı-Saýyr  sekildi birneshe mektebi bar ekendigin eskersek, sarǵaıǵan tarıh betterin ashsa, talaı derekter tabylary anyq.

Er-turmanyn altynmen aptap, kúmispen kúptegen ádemi ábzeline saı  atyn tańdap, altyn baldaqqa aqıyq qyranyn qondyrǵan  qazaq jurtynyń kúnkóris kásibi bolǵan ańshylyq, han – tórelerdiń, bı–sheshenderdiń, sal – serilerdiń kóńilin  aýlap, seıil qurǵyzar, sán – saltanatyn asyrar aqsúıek óneri ekendigine dálel kóp. Osy rette Shoqan men Shákárim,  Abaıdaı asyldarymyz, Jaıaý Musa, Birjan sal, Mádı, Aqan seri men Segiz serilerdiń, Sáken Seıfýllın men Muhtar Áýezovteı  aıaýlylarymyzdyń aınymas  serigi bolǵan shoqtyǵy bıik mura áli kúnge bir izge túsip zerdelenip, zerttelmeı tur.  Týǵan jerin, erkindigin ańsaǵan Imanjúsipteı asqaq ánshiniń: «Búrkit ustap, basyńa bir shyǵar em, Kózime bir kórinshi, Ereımentaý!»  – dep keletin tolǵanys tunǵan óleń joldarynan   búrkittiń erkindiktiń sımvoly, seri kóńildiń serigi ekenin anyq ańǵaramyz. Kezinde áıgili akademık Álkeı Marǵulan da búrkitshilikti ejeli mádenı eskertkishterdiń biri,  ǵajap qubylys, zor ǵylym retinde joǵary baǵalaı otyryp:  «…Saıatshylyqtyń, ásirese qazaq  halqynyń  tarıhynda, mádenı damýynda mańyzy zor bolǵany belgili. Qazaq tilinde osy saıatshylyqqa baılanysty  týǵan  myń jarymdaı sóz bar, olar qazirde nebir tarıhı jazbalarda, kórkem ádebıette  keńinen qoldanylady. Saıatshylyqty halyq ejelden ónerdiń bir túri dep baǵalaǵan. Ony paıda tabý nemese kúnkóris  kózi sanamaǵan. Biz bir kezderde  qalyń jurtty qaıran qaldyryp,  talaılardyń tańdaıyn  qaqtyrǵan  osynaý ónerdiń  birtindep sırep,  qaıtalanbastaı bolyp  joǵalyp bara jatqanynyń kýási bolyp otyrmyz. … Saıatshylyq óner arqyly  halyq tabıǵatpen  qoıan – qoltyq aralasyp, oǵan jaqyndyǵyn sezinetin, endi osy sezim seıilse, bir kezde  damyp qanat jaıǵan  halyq mádenıetiniń  de bir bólshegi  umytylǵany emes pe?»,– dep  alańdaýshylyq  bildirgen bolatyn.     Ol kezeń, ortaq úı, ortaq mádenıetti dáriptegen óktem eldiń ózindik  saıasatyn iske  asyrý, ózgeniń tól dúnıesin óshirýge baǵyttalǵany belgili. Sol tas qamaldyń irgesi buzylyp, táýelsizdigin tórtkúl dúnıege taratqan halqymyzdyń búgingideı eńse tiktegen tusta joǵaltqan qundylyqtaryn túgendeı bastaýy, ulttyq namysynyń oıanýy, týǵan halqynyń aldyndaǵy perzenttik paryzyn uǵynýdyń  alǵy sharttary deýge bolar.

Qazaqstanda búginde týrızm salasyn damytýǵa erekshe kóńil bólinip jatqany belgili, osy oraıda, álemdegi halyqtardyń ishinde túz qusyn qolǵa túsirip, qalaǵan ań-qusyna sala biletin halqymyzdyń erekshe aqsúıek ónerin kezindegi handarymyz ben bılerimizdiń, sal-serilerimizdiń salyp ketken san ǵasyrlyq joly jalǵastyrý baǵytynda birshama  josparlarymyz bar. Búgingi jetkinshekterdi tek jyl saıynǵy bolatyn sporttyq jarystarǵa qatystyryp, ata jolyn jalǵastyra almaısyń. Jańa betburys, zaman aǵymyna qaraılaı bermeı, olardy babalar salǵan baǵzy joldan adastyrmaýdyń qamyn oılastyrý qajet.

At tóbelindeı, az ǵana qusbegi tek ólermendikpen ǵana óz kúnin kórip, súıgen ónerinen aıyryla almaı otyr. Osynaý ushy-qıyry joq keń dalada  júzden  sál ǵana asatyn  sal-serilerdiń  qaldyǵy, Qyran qus ıelerine úkimet tarapynan jan-jaqty kóńil bólip, jaǵdaılaryn jasaýǵa qamqorlyq tanytsa, elimiz álemge osynaý qaıtalanbas has ónerimen de áıgili bolar edi. Al, kórshiles qyrǵyz eline qarańyzshy! Bizge tán ulttyq qundylyqtarymyzdy óz ıgilikterine aınaldyryp, oǵan úkimet aıyryqsha kóńil bólip, «Kóshpendiler órkenıeti» degen ataýmen  álemdik sahnaǵa shyǵaryp jiberdi. Oılanatyn jaıttar kóp-aq. Qyran qus – qanatyn keńge jaıǵan búrkit memlekettik rámizimizdiń bir bólshegi, halqymyzdyń bolmys-bitim, rýhy! Ony qorǵaý, respýblıkamyzdyń  árbir azamatynyń asyl paryzy, mindeti. Bul turǵydan alǵanda, áýeli, Qyrannyń mártebesin memlekettik turǵyda aıqyndap, erekshe mártebe berý kerek. Ulttyq brend, babadan qalǵan mádenı mura, IýNESKO-nyń «Materıaldyq emes mádenı muralary tizimine» engen, memlekettik rámizde turǵandyqtan, zańdarǵa ózgeris engizilip,  qusbegilerge ǵana qyran qustardy ustaýǵa jeńildikter berilýi tıis.  Sonda zań da qataıady, ony qorǵaýdyń sharalary qatań qolǵa alynady, ulttyń rýhy kúsheıedi.Ulttyq sport túri boıynsha da, onyń keńinen nasıhattalyp, halyqtyń tanym-túsinigine de erekshe áser eter edi. Ulttyq sport mektepterinde «Qusbegilik» oqý quraldary joq,  tek top qana bolyp oqytylyp júr, aldaǵy ýaqytta jeke mektep bolyp ashylýy tıis.

Kóp jyldardan beri sheshilmeı kele jatqan másele – qyran qustardy avtokólik, temirjol, ushaqtarda tasymaldaý tártibi, sport mektepterinde olardy azyqpen, atpen, qural-jabdyqtarmen qamtý nazarǵa alynbaı keledi. Ata-babalarymyz qolǵa úıretken balapandy on jyldan keıin mindetti túrde ósimge, tabıǵatqa jiberip otyrǵan. Al, búginde qoldaǵy bar qustardy ýaqyt óte kele ósimge, erkindikke jiberý, qolǵa qaıtadan ustaý jaǵy da qarastyrylmaǵan.  Bul salanyń ózine jeterlik problemalarynyń ózi jeke bir taqyrypqa júk bolary sózsiz. Tek búgingideı  zamanda bir ǵana týrıstik salasymen  bir memleketti asyrap, álemge aty áıgili bolyp otyrǵandardy kórgende, ózge halyqtarda sırek kezdesetin, qazaqtyń ózine ǵana tán qusbegilikteı aqsúıek ónerine memlekettik deńgeıde qoldaý kórsetilse, eldiń týrıstik áleýeti ekonomıkamyzdy áldeqaıda kóterip keter edi. Túz taǵysyn qolǵa úıretip, tomaǵasyn alyp, keń dalada qalaǵan ańyna sala bilgen qusbeginiń bir kúndik tabıǵatpen úndesken ásem kórinisin sózben jetkizgenshe, «Salbýrynǵa» shyǵyp, tarıhy tereńnen tamyr tartqan, ózindik salt-dástúri,  dalasyndaı darhan kóńilin kórip,  jınalmaǵan  keń dastarhanynan dám tatyp baryp, saıatshylyqtyń syryna qanyqqysy kelgen árbir jannyń mundaı jan rahatyna jıi kelmeske amaly bolmas edi! Degenmende osy ýaqytqa deıin jasalǵan jumystarymyzdy joqqa shyǵara almaımyz.

2007 jyly Ulybrıtanııada 37 memleket ókilderiniń qatysýymen ótken «Qyran qus salýshylardyń dúnıejúzilik I-shi Festıvalinde»  «Qazaq qusbegileri» atty tuńǵysh qazaq tilinde jaryq kórgen foto albomym  jáne fotostend jaqsy baǵalanyp,  sonymen qatar qazaq qusbegileriniń qural-jabdyqtary tanystyrylyp, saıatshylyq óneri jan–jaqty nasıhattaldy.

2015 jyldyń 27-30 qańtarynda arnaıy shaqyrtýmen Qytaıdyń Altaı aımaǵynda «I-shi Qytaı-shińgil Halyqaralyq Salbýryn» merekesiniń aıasynda ótken ǵylymı-tájirıbelik konferenııada «Qazaqstandaǵy qusbegiliktiń damýy» atty ǵylymı baıandama  jasap,  «Qyran búrkit» atty úsh tilde jaryq kórgen fotoalbomym  tanystyryldy; Sol jyldyń qyrkúıek aıynda Býrabaıda Búrkitshilerdiń  II Halyqaralyq festıvalinde  «Qusbegilik ónerdegi  urpaqtar sabaqtastyǵy» tájirıbelik keńesinde  de ǵylymı baıandamam kópshiliktiń kóńilinen shyqty.

«Muny oqysa, jigitter, ańshy oqysyn,

Bile almassyń, qus salyp dám tatpasań», dep adamzattyń  Abaıy aıtpaqshy, babalar amanaty qashanda salmaqty, ári jaýapty. «Attyń jalynda, túıeniń qomynda» júrse de, taza tabıǵatpen úndestikte ómir súrip, qanynda bar ónerin, qaıtalanbas qasıetin joǵaltpaǵan kóshpendilerdiń, Uly dalanyń urpaqtary, táýelsiz memlekettiń halqy retinde  Amanatqa-qııanat jasamaý barshamyzǵa syn bolmaq.

–Baǵdat Múptekqyzy, sizdiń osy bir qazaqtyń  qasıetti qusbelik ónerine qanshalyqty júregińiz jylyp, janyńyz ashyp qaraıtyndyǵyńyz tigisin tarqata aıtqan áńimeńizden bilinip-aq tur. Ulttyq ónerimizdegi ózekti, qat-qabat turǵan túıindi máselelerdiń sheshimiderine jol siltep, tanymdylyqpen túbirin qozǵap bergen qulashty suhbatyńyzdan janashyrlyqtyń lebi esip turǵandaı.  Biz qazaq keńpeıil qonaqjaı, halyqpyz. Jaýymyzdy tórge shyǵaryp aldyna as tartyp, syı etetin, esh elge uqsamaıtyn uly ulttyń urpaǵymyz. Degenmende keı kezde osyndaı shekten tys kepeıildiliktiń zardabyn tartyp jatamyz. Aıtalyq, ulttyq sýsynymyz qymyz ben qymyrandy nemister untataqtap sýsyn retinde shyǵaryp, kól-kósir tabysyn kóre bastasa, irgeles jatqan aıyr qalpaqty aǵaıyndar kóparymyzǵa aýyz salyp ıelik etip barady. Tipti, «Kókbóri» Azııa federaııasyn quryp jatyr. Mine, osyndaı olqylyqtardy jiberip almaý úshin ózge de ulttyq sport túrlerine qurmetpen qarap, qoldaý jasaýymyz kerek. Áıtpese, kesh qalyp ah uryp qalamyz. Kúni erteń sheteldiń biri ulttyq qundylyqtarymyzdy ózine telip alsa, sonda janymyz qasiret shegip qala beredi. Osyndaı qatelikterdi jiberip almaý úshin Baǵdat Múptekqyzy sekildi ulttyq qusbegilik ónerimizdi áıel bolsa da elimiz ǵana emes álemge shyǵarý jolynda tabandy eńbek jasap júrgen jannan qalaı ǵana súısinip, aınalmassyń. Qazaq áıelderi arasynan alǵash bolyp atqa qonyp, ulttyq ónerimizdiń joǵyn joqtap, baryn súıinshilep jarııa etip júrgen janashyr aıaýly janǵa alla tek razylyǵyn berip, el ıgiligi úshin etken eńbegińizben qyran qustaı  bıikke  kóterile bersin demekpin. Mazmundy áńgimeńizge de rahmet aıtqym keledi.

 

Áńgimelesken Aqyn ORDABAIULY,

ALMATY