SportPress.kz Qazaqstan sport jańalyqtary
Qazaqstan fýtbol federaııasynyń prezıdenti Ádilet Bármenqulov fýtboldan álem chempıonatyn ótkizý ıdeıasy týraly aıtty.
Bul usynysty ol jaqynda Ystyqkólde Ortalyq Azııadaǵy túrkitildes elderdiń fýtbol qaýymdastyqtarynyń basshylary qatysqan jıynda aıtqan bolatyn. Sodan keıin osy áńgime sońǵy kúnderi el ishinde qyzý talqylanyp, oǵan Mádenıet jáne sport mınıstri Ashat Oralov ta pikir bildirdi. Qysqasy, onyń pikirinshe qazir de aldaǵy ýaqytta da Ortalyq Azııa memleketteri álem chempıonaty sııaqty máni men mańyzy zor dodany ótkizýge daıyn emes. Oǵan kóp qarajat kerek.
Al Qazaqstan fýtbol federaııasynyń prezıdenti Ádilet Bármenqulovtyń aıtýynsha, álem chempıonatyn ótkizý ıdeıasy bekerden-beker paıda bolǵan joq. Bul ıdeıa eldi alǵa jeteleıtin, alǵa qadam bastyratyn qozǵaýshy kúsh bolýy tıis.
Endi Qazaqstan fýtbol federaııasynyń basshysynyń ózine kezek bersek, ol álem chempıonatyna qatysty mynadaı pikir bildirdi. Onyń pikirin oqyrmannyń nazaryna usynýdy jón kórip otyrmyz.
Birneshe kúnnen beri jelide, keıbir BAQ paraqshalarynda, bizdiń álem chempıonatyn ótkizýge degen yqylasymyz týraly másele qyzý talqylanyp jatyr. Osyǵan oraı, men osy máseleni anyqtap alǵym keledi.
Ortalyq Azııadaǵy túrkitildes elderdiń fýtbol qaýymdastyqtary basshylarynyń Ystyqkólde ótken kezdesýinde Qazaqstan, О́zbekstan jáne Qyrǵyzstan fýtbol qaýymdastyqtarynan birlesken jarys ótkizý máselelerin qarastyrý úshin jumys tobyn qurý týraly bastama kóterdim. Olardyń ishinde jasóspirimder (U-17, U-19), jastar (U-20, U -21) halyqaralyq týrnırleri, sondaı-aq álem chempıonaty bar.
Jumys toby — osyndaı jarystardy uıymdastyrýdy FIFA-ǵa usyný úshin bastamanyń maqsaty men múddesin aıqyndaıtyn jáne ortaq talqylaıtyn qural. Halyqaralyq ınstıtýtqa ótinish berý úshin elderdiń ınfraqurylymdyq jáne qarjylyq turaqtylyqtaryn baǵalaıtyn aýqymdy jumys júrgizilý kerek.
Mundaı másele úsh eldiń Úkimetiniń deńgeıinde qarastyrylatynyn jaqsy túsinemiz. Jarystardy uıymdastyrýǵa ótinish berý týraly naqty sheshimdi barlyq faktorlar saralanǵannan keıin salalyq memlekettik qurylymdar qabyldaıdy.
Qazaqstan, О́zbekstan jáne Qyrǵyzstannyń halyqaralyq týrnırlerdi birlesip ótkizýi halyq arasyndaǵy dostyq pen sporttyq baılanysty nyǵaıtýǵa, sondaı-aq álem jurtshylyǵynyń nazaryn Ortalyq Azııanyń fýtbolyna bet burýǵa múmkindik beredi.
Osyndaı álemdik is-sharalar aıasynda bizdiń halyqtardyń ózara is-qımyly áleýmettik-mádenı turaqtylyq pen ekonomıkalyq órkendeýge múmkindik beredi.
«О́ser eldiń balasy armanshyl keledi…» deıdi halyq danalyǵy. Qazaqstannyń tez arada álemdik deńgeıdegi is-sharalardy ótkizetin deńgeıge jetkenin qalaımyn. Men osyǵan shyn júrekten senemin.
Álem chempıonattarynyń ekonomıkalyq bóligine qatysty aqparat (anyqtama úshin):
2014, 2018 jáne 2022 jyldardaǵy sońǵy úsh fýtboldan álem chempıonatyn ótkizgen elderdiń shyǵyny 11,6 mlrd dollar (Brazılııa), 14,2 mlrd dollar (Reseı) jáne 220 (Qatar) mlrd dollarǵa jetti. Bul rette sport nysandarynyń qurylysyna jumsalǵan shyǵyndardyń úlesi Brazılııada 30% (3,5), Reseıde 25% (3,5), Katarda nebári 4% (9) boldy. Shyǵyndardyń negizgi bóligin ınfraqurylymǵa (áýejaılar, metro, porttar, joldar jáne t.b.) tartylǵan ınvestıııa qurady. Mysaly, Katardaǵy jalpy bıýdjettiń tórtten biri (50 mıllıard dollarǵa jýyq) jańa Lýsaıl qalasynyń qurylysyna jumsaldy.
Reseıdegi álem chempıonatyn uıymdastyrý komıtetiniń esebine sáıkes, álem chempıonatyna daıyndyqtyń alty jyldyq kezeńinde eldiń jalpy ishki ónimine áseri 14 mıllıard AQSh dollarynan asty (eń aldymen qurylys jáne týrızm ındýstrııasynyń esebinen), týrıster aǵyny JIО́-ge 3 mlrd AQSh dollary kólemindegi úlesti qamtamasyz etti.
Brazılııada ótken álem chempıonatyn 1,35 mıllıon, Reseıde – 3 mıllıonǵa jýyq, Katarda – 1,4 mıllıon sheteldik týrıst tamashalaǵan.
Beıresmı derekter boıynsha álem chempıonaty aıasynda Brazılııada 380 myń, Reseıde 315 myń, Qatarda 1,5 mıllıon jumys orny ashylǵan.
FIFA málimeti boıynsha Katarda ótken álem chempıonatynyń aýdıtorııasy (teledıdar men ınternet) shamamen 5 mıllıard adam boldy. Barlyq aqparattyq platformalardaǵy jalpy aýdıtorııany qamtý 262 mıllıard dollarǵa jetti. Bul da chempıonattyń negizgi ekonomıkalyq bóligi.
Fýtboldan XXV álem chempıonatynyń fınaldyq kezeńi 2034 jyldyń jaz aılarynda FIFA-ǵa múshe 48 eldiń ulttyq quramalarynyń qatysýymen ótedi.
Chempıonattyń ótetin orny 2026 nemese 2027 jyldary anyqtalady.
