SportPress.kz Qazaqstan sport jańalyqtary
Sambodan 1984 jylǵy Álem kýbogynyń ıegeri, 1986 jylǵy Eýropa chempıony jáne altyn belbeýdiń ıegeri, KSRO chempıonatynyń 1981-1984 jyldardaǵy chempıony, 1981-1984 jyldyń úzdik sportshysy, 1982 jylǵy Eýropa chempıonatynyń kúmis júldegeri, 1984 jylǵy KSRO kýbogynyń ıegeri, 1980-1984 jyldarǵy KSRO Qarýly kúshteri chempıonatynyń jeńimpazy, KSRO 4-5-shi aýyl sporty oıyndarynyń chempıony, dzıýdo kúresinen KSRO Aýyl sharýashylyǵy joǵary oqý oryndarynyń arasynda Orta Azııa, Kavkaz jáne Qazaqstan elderiniń chempıony, KSRO quramasy sapynda 1976-1989 jyldary óner kórsetken. Halyqaralyq deńgeıdegi KSRO sport sheberi, Qazaqstan Respýblıkasyna eńbegi sińgen sport sheberi, Qazaq kúresinen QR eńbegi sińgen jattyqtyrýshy, 1980-1981 jyldary qazaq kúresinen eki márte Soalıstik eńbek eri Jazylbek Qýanyshbaev atyndaǵy týrnırdiń jeńimpazy, Sambodan ardagerler arasynda álemniń 8 dúrkin chempıony, 2 ret kúmis, 1 ret qola júldegeri, Taraz qalasy men Baızaq aýdanynyń qurmetti azamaty, 1986 jyly AQSh-ta qazaq kúresinen federaııa ashqan tuńǵysh qazaq balýany Almas Musabekovtiń ómir joly.
Estýimshe, kúsh atasy Qajymuqan qartaıǵan shaǵyna deıin el aralap kúresin tastamaǵan eken. Uly Jeńisten keıin úlken mereke kezinde Qajekeń Shymkent qalasyna baryp, Jeńis paradyn óz kózimen kórip, sportshylardyń ónerin tamashalap qaıtý úshin arbamen jolǵa shyǵady. Arbamen kele jatqan áıgili balýandy kórip, jurt jabyla júgirip amandasyp qaýmalap jatady. Anadaı jerde qorshaǵan halyqtyń arasynda eki balýan kúresip jatsa kerek. Balýan arbany aıdap kele jatqan balaǵa balýandar kúresip jatqan jaqqa qaraı bur deıdi. Qalanyń tanymal balýandary birinen soń bir shyǵyp kúresip jatady. Bir kezde bulshyq eti búlkildegen, eki ıyǵyna eki adam qonǵandaı deneli, dáý bir jigit ortaǵa shyǵady. Eldiń bári álgi dáýden qaımyǵyp júreksinip eshkim bata almaı turady. Bir kezde arbadan túsken Qajekeń eldi buzyp jaryp, álgi balýanǵa qarsy júredi. Kópshilik balýandy quttyqtaýǵa bara jatyr eken dep jol ashady. Qajekeńniń bul balýanmen kúresedi degen oı tipti bolmaǵan edi. Jas balýan qartpen kúresýge yńǵaısyz sanap, bas tarpaq bolmaq keıip bildiredi. Sonda Qajekeń:
–«Kúsh atasyn tanymas» degen. Qoryqpa. Qarttyq jeńip kúshim taısa da, taǵy bir ret synaıyn dep turmyn ózimdi, – deıdi de beldese ketedi. Jas jigittiń qart kisimen kúresi árıne, ersileý bolady álbette. Degenmen de «urysta turys joq» degendeı, qazaq kúresi bolǵan soń bar erejege saı balýandar kúresterin bastap ketedi.
Alǵashynda qart balýannan ımenip júrgen jas jigit, qarttyń jaıbasar shaban qımylyn kórgennen keıin erkinsı bastaıdy. Bir sátte jambasqa salyp laqtyrmaq bolyp edi, qart balýandy ornynan qozǵalta almaı ábigerge túsedi. Sóıtip, baryp ekeýi de qyryndaı baryp jerge qulaıdy. Sol kezde jas jigit jastyǵyn paıdalanyp atyp turyp balýandy aýdaryp, ústine jata kete ıyǵyn jerge tıgizýine bolar edi. Biraq ol óıtpedi. Qajekeń ústi basyn ter basyp, jıi-jıi dem alyp orynan turady. Bir kezderi Poddýbnyı, Ýlrıh, Shamıakın sekildi álem kúresiniń kóshbasshylarymen terezesi teńdeı kúresip Álem chempıony atanǵan Qajymuqan atamyz alyp denesin qarttyq kelip basyp bara jatqanyn sol sátte sezgen edi.
Jurt teń tústi dep, shýldasyp qoıa beredi. О́ıtkeni, kórermen halyq Qajymuqandaı uly balýannyń jeńilmeýin qalaǵan edi.
Sonda Qajekeń:
–Shýlamańdar bos sóz ne kerek, – deıdi, – Meniń penjegimdi áperińdershi, – dep, pejeginen altyn baýly altyn saǵatty alyp, jas jigitke usynady da:
–Ala ǵoı, ulym. Júldesiz kúres bolmaıdy, munyń ıesi sensiń. Menen de kúshti, menen de áýletti, menen de alysty meńzer bolyńdarshy! –dep batasyn bergen eken. Bul uly balýannyń sońǵy beldesýi, ómiriniń nárine balaǵan sońǵy kúrespen sońǵy qoshtasýy edi. Sol kúresten keıin Qajekeń úıine kelgen soń, qolyna kishkene qońyr dombyrasyn alyp,
Bir tas bar Qoıandyda balýan tas,
Jasymda jyl on eki aı boldym muńdas.
Qaıran kúsh bir ketkesin qaıta qonbas,
Qanshy jyl bolsa-daǵy jaqsy joldas – degen óleń joldaryn egile aıtyp, endi qaıtyp qaıyrylmas qımasymen qoshtasqandaı, dombyra ishegin baıaý shertip qaıyrǵan eken.
Iá, aty álemge shyqqan qazaq dalasynyń kúsh atasy atanǵan dańqty balýany osylaısha sońǵy beldesýin ótkizip, qarttyq qurǵyrdyń kúshin ala bastaǵanyn baıqap, jany qatty qaıǵyrsa kerek. О́mirde ólmeıtin adam joq. О́zekti janǵa bir ólim, erte me kesh pe keletini haq. Áıgili balýan, 1948 jyly 12 tamyzda bul fánımen qoshtasyp baqılyq ómirge attanǵan eken. Qajymuqan atamyzdyń izbasarlary búgindi árbir kúres túrinen álem jarystarynda topjaryp Qazaqstannyń atyn shyǵaryp keledi. Biraq ta «ózińdeı bolyp jan týmas», demekshi, birtýar, biregeı balýan Qajymuqandaı teńdesiz balýan tarıhymyzda áli bolǵan joq. Ol qubylys, qubylys qaıtalanbasy anyq.
(Muratqan Tánekeevtiń «Qajymuqan» atty kitabynan úzindi alynǵan)
Degenmen de namysty tý etken batyr atamyz egde tartqan shaqta turyp qalǵanda buǵyp qalǵandy bilmeıtindigin de pash etken eken.
Sol sekildi qazaq dalasynda Qajymuqandaı ór namystan jaralǵan, balýan minez, batyr uldar az bolmaǵan. Solardyń biri qazir aramyzda júr. Men sol ardager balýandy kórgen saıyn kúsh atasy Qajymuqan atamyzdy eske alýdan jalyqpaımyn. Ol azamattyń qarapaıymdylyǵy, adamgershiligi, sabyrlylyǵy, qaırattylyǵy, namysqoılyǵy, balýandyǵy, batyrlyǵy árbir qazaqqa úlgi-ónege bolarlyqtaı. Jasy 60-tan assa da sol baıaǵy baz qalpy. Sambo kúresinen qanshama asý bıikke shyqsa da toqtaýdy bir bilmeıtin, kúreske esh toımaıtyn, jasy kelse de qoımaıtyn, el qurmettegen ataqty ardager balýan, ardaqty áke, aqjarqyn azamat – Almas Musabekov.
Qazaq dalasynda sambo kúresinen shyqqan dańqty balýandardyń shoǵyry kóp bolǵanyn bilemiz. Aıtalyq, Asqar Shaıqıev, Baýyrjan Sadyqanov, Almas Musabekov, Aıtjan Shańǵaraev, Talǵat, Qanat, Janat Baısholaqovtar syndy apaıtós balýandar qazaq sport tarıhyna óz attaryn altyn árippen jazdyryp ketti desek artyq bolmas.
Degenmen de men búgin solardyń arasynan áıgili balýan, ardaqty jan Almas Musabekovty erekshe bólip jaryp, ómir tarıhy týraly qoldan kelgenshe qamtyp aıtqym keledi.
Almas 1958 jyly Jambyl oblysy, Baızaq (Sverdlov) aýdany, «Keńes» ujymdyq sharýashylyǵynda dúnıege keledi. Mal baǵyp, qoı qozdatqan atasy Musabektiń janynda júrip, qarııadan kóp nárseni úırenedi. Musabekten Turys, Besterekbaı taraıdy. Turystan – Saǵymqul, Jarqymbek, Saýqymbek, Saǵymbek degen uldar, Nátıpa, Ońlasyn degen qyzdar órbıdi.»Tektiden tekti týar», demekshi, negizi Ońlasyn ákpesi – bokstan qazaq jastary arasynan shyqqan tuńǵysh álem chempıony Bolat Jumadilovtiń týǵan anasy bolyp keledi. Sondyqtan da Almastyń áıgili bylǵary qolǵap sheberi Bolatpen osyndaı týystyǵy da bar eken. Saǵymquldan Almas, Gúlnaz, Aıdar, Aıdyn, Asqar taraıdy. Musabektiń úlken uly – Turys Uly Otan soǵysyna qatysyp elge aman-saý oralǵan soń uzaq jyldar kolhozdyń malyn baǵypty. Almastyń ákesi Saǵymqul «Keńes» aýylynyń jota tusynda oryn tepken «Qara qum» qystaqta týypty. Keıin aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn «ınjener-mehanık» mamandyǵy boıynsha bitirip, eńbek jolyn jaslǵastyrǵan. Al anasy Temirkúl Qarabaıqyzy Jambyl teri buıymdary fabrıkasynda tiginshi bolǵan eken. Úıdiń tuńǵysh nemeresi bolǵandyqtan Almasty 7 aılyǵynda atasy Musabek qarııaǵa «Keńes» aýylyna berip jiberipti. Sóıtip, ájesi Tasjan apa men ákesi Saǵymquldyń sheshesi – Qashııa apanyń ortasynda bala Almas erkelep ósken eken. Tasjan ájesi namaz oqıtyn, bala emdeıtin azdaǵan emshiligi bar ári aýyldyń aqylgóı anasy bolǵan deıdi.
Bala Almas «Keńes» aýylyndaǵy 8 jyldyq mekteptiń 1966 jyly tabaldyryǵyn attaıdy. О́zge balalardan barlyq jaǵynan oqshaýlanyp turatyn darynda bala sabaqta alǵyr, dostarynyń aldy bolady. Alla boıyna bergen erekshe qasıetin sezingen Almas 4-synypqa kóshkende Tasjan ájesine baryp: «Apa, men óstip aýylda júre berem be? Qalaǵa baryp sportpen aınalysaıyn, áke-shesheme baraıyn, batańyzdy berińiz!», – deıdi. Nemeresiniń esi kirip qalǵandyǵyn bilgen apasy qatty tolqyp, qoldorbasyna as-dámin ázirlep salyp, qolyna jıǵan tergen qarajatyn qystyryp batasyn berip qalaǵa shyǵaryp saldy. Sol ájesiniń mańdaıynan súıip turyp, kózine jasa alyp turyp bergen aqjoltaı aqbatasy qabyl bolyp, Almasty kúni búginge deıin jelep-jebep keledi eken. Almas alǵash bolyp ómirinde kóshe boıyn zýlaǵan kólikter men qaptaǵan halyqty kórip qala degen osy eken ǵoı degen oıda qalady. Qala ómirimen alǵash tanysqan Almas sol bir baldáýren shaqta bala mahabbattyń otyna túsip, alǵash ǵashyq bolǵan kezderin bylaı dep eske alady.
–Qalaǵa qara túrsı, aq máıkemen kelgenim áli esimde… Aldymen Jambyl qalasyndaǵy №5 «Jambyl» orta mektebinde, sosyn, «Aısha bıbi» orta mektebinde, 1971 jyly «Jetibaı» orta mektebine baryp, 2 jyl oqydym. Meniń alǵashqy ret ǵashyq bolyp, mahabbat otyna kúıgenim «Jetibaıda» oqyp júrgende bolǵan edi. Bir sulýǵa essiz ǵashyq bolyp, úzdiksiz hat jazyp júrgen edim. Bir kúni hatym bir ustazymnyń qolyna túsip qalyp, búkil mekteptegi oqýshylardyń jınalysynda oqyp berip, meni masqara etkeni bar emes pe. Meni qoıshy, álgi qyzǵa obal boldy, ony uıatqa qaldyrdym. Sodan bala mahabbatymmen osyndaı jaǵdaımen qoshtasyp, mektepten birjola ketip qaldym. Bet alysym Jambyl qalasy. Qalaǵa kelgende fýtbolǵa qatysym júrdim. Taraz qalasyndaǵy Jeltoqsan kóshesinde kezinde keremet fýtbol mektebi bolǵan, sonda Vıktor Iosıfovıch degen kiside jattyqtym.
–Qazir ol nysan krıshnaıtterdiń shirkeýine aınaldyrylǵany ókinishti, – dep, Almas ótkendi eske alǵandy bir jelpinip, bir nalyǵandaı kúıde bolǵan edi.
Degenmen de ishteı fýtboldan góri kúreske búıregi buryp turatyn Almas kúres úıirmesine barýdy jón sanaıdy. Bala kezinen kúres dese ishken asyn jerge qoıatyn talantty jas 1972 jyly belgili bapker sambo kúresiniń bilikti mamany Marat Jahıtovtyń kúres úıirmesine baryp, kelip-ketip júredi. Bul kúres Almastyń oń jambasyna keletin bolǵandyqtan 1973 jyly sambomen shyndap aınalysa bastaıdy. Joǵary bilim alý qoljetpes armannyń bir edi. «Armansyz adam qanatsyz quspen teń», demekshi, kókeıinde júrgen armannyń kóp uzamaı oryndalar shaǵyna de jetedi. 1976 jyly Jambyl gıdro-melıoratıvti qurylys ınstıtýtynyń Aýyl sharýashylyǵy fakýltetine oqýǵa túsedi. Bul fakýltette sol kezde aǵaıyndy egizder Serik, Erik Qonaqbaevtar da oqıtyn bolyp shyǵady. Sóıtip, áıgili Máskeý Olımpıadasynyń kúmis júldegeri Serikpen 426 tobyna birge túsip, bir úıdiń balasyndaı jaqyn aralasyp ketedi. Aıtýly bilim shańyraǵynda stýdenttiń sporttyq ataqtarymen «dúrkirep» turǵanyna eshqandaı jeńildikter qoımaıtyn edi. Bilim birinshi orynda bolǵandyqtan, týmysynan alǵan betinen qaıtpaıtyn qaısar jigit birge oqıtyn dostarynan qalys qalmaı talpynyp, tartynyp úzdik oqı otyryp, oqý ozattarynyń qatarynan bir-aq kórinedi. Osylaısha, 1981 jyly, dıplomdy 1 kúnde «5»-ke qorǵap shyǵyp, sport qana emes, bilimde de alda ekendigin kórsetedi.
Jalpy, sportta joǵary nátıje kórsetken stýdentterge, talantty jastarǵa ınstıtýt rektory Mars Fazyluly Úrkimbaev únemi qoldaý kórsetip, qamqorlyq tanytyp otyratynyn Almas qurmetpen eske alady. Al, sol ınstıtýt qabyrǵasynan úlken sportta bastaǵan sara joly úzbeı jemisin berip turatyn máýeli aǵashqa aınaldyrady. 1976 jyly KSRO jastar qurama komandasyna 48 kg salmaqta kirgen daryndy balýan, 1990 jyly Odaq ydyraǵanǵa deıin 14 jyl qurama komanda múshesi, komanda kapıtany bolǵan eken. Al, jeńil 52 kg salmaqta 1979 jyldan 1990 jylǵa deıin kúresip jeńistiń bas tuǵyrynan túspegen balýan retinde qaldy.
Qazaq KSR qurama komandasynyń sapynda kúresip júrgende birge jattyǵyp, bir dastarhannan as iship kúlip-oınap júrgen dostarymnyń barlyǵy elimizdiń ár oblysynyń sańlaqtary edi. Tipti, bas quramada aǵaıyndar da kúresip júrdi. Aıtalyq, Jezqazǵannyń Jańarqa ólkesinen Qanat, Talǵat, Baısholaqovtar men Almaty oblysynan Aıtjan men Qaırat Shańǵaraevtar, Tarazdan Manarbek, Manas, Meırambek Aǵaıdarovtardy aıtsam bolady. Sonymen birge, Qaraǵandy oblysynan Máden Qalıekov pen Násipqul Tynybaev, О́skemennen Samat Ramazanov, Oraldan Qasym Ysqaqov pen Asqar Shaıhıevter bar edi.Taǵy bir qyzyqty jáıt, sambo áleminde aıshyqty iz qaldyrǵan, Asqar Shaıhıevke meniń ózimniń keýdesine KSRO eltańbasy bar kúrteshesin syıǵa tarqan eken. Sol kúrteshe Asqarǵa baq shapan bolyp kıilip, Asqar Álem jáne 1989 KSRO chempıonattarynyń jeńimpazy atanady. Kim bilsin, qazaqtyń yrymdam berip jatatatyn baǵaly syılyǵynda múmkin bir jaqsylyqtyń nyshany jatatyn shyǵar. Asqar sol Almas syıǵa bergen kúrteshemen alaman dodalarda jeńiske jetkeni aqıqat. Degenmen de «ajal aıtyp kelmes», demekshi, sambo kúresiniń sańylaǵy Asqardyń ómiri qysqa bolyp, baqılyq ómirge attanyp kete barady.
Almas almas qylyshtaı shaǵynda KSRO qurama komandasynyń sapynda shet elderge jıi shyǵyp, baıraqty jarystarda olja sala bastaıdy. Aıtalyq, 1984 Venesýelanyń astanasy Karakasqa barǵan sapary esinen eshqashan shyqpaıdy eken.
–Ásirese, Muhıt ústimen 10 saǵat ushyp ótip, Karakas qalasyna jetkende qýanyshym sheksiz boldy, – deıdi balýan.
Sonda Almas qasıetti qara jerdi tabanyńmen basyp júrý, áýede ushqannan álde qaıda jaqsy ekendigin sezingenin aıtady. Endi ómirinde erekshe órnektelinip qalǵan osy sapary týraly Almas bylaı dep eske alady.
–Karakasta biraz es jıyp alǵannan soń Pýerto de la Krýz (Puerto de la Cruz) qalasyna ushtyq. Jer sharyn orap jatqan Ekvator syzyǵynan 200-300 shaqyrym eken. Bul jaqta qys bolmaıdy eken. Odaqtan shyqqanda -17 gradýs aıaz edi, Karakasta +40 gradýs ystyqty kórsetip turdy. Alyp barǵan jyly tondarymyzdy qaıda qoıarymyzdy bilmedik. Men alǵash 1979 jyly «Bostandyq araly» Kýbaǵa týrıst retinde barǵanmyn. Ol jermen arasy onsha alys emes. Karakasta Álem kýbogy úshin jarys ótken edi. Men qarsylastarymnyń bárin tize búktirip Álem kýbogynyń ıegeri atandym. Bul eldiń halqy ıspan tilinde sóıleıdi. Kóshelerinde satyp turǵan qarbyzdary bizdegi kaýyn sııaqty sopaqsha bolyp keledi eken. О́z elimizdi salystyra otyryp, qansha degenmen «damý deńgeıi joǵary el eken» dep tujyrym jasadym. Qaıtarda avtobýspen túnimen júrip keldik. Keńester Odaǵyna degen kózqarasy durys kórinedi. Karakasta KSRO elshiliginde bolǵan bir kún biz úshin keremet jaqsy bir demalys boldy. Elshilik qyzmetkerleri barynsha qonaqjaılyǵyn kórsetip kútip aldy. Sý alabynda shomylyp, kúndiz qyzdyrynyp rahattandyq. Keshkilik ýaqytta elshilik qyzmetkerleri jergilikti turǵyndardyń toıyna bara jatyr eken, men de ilese bardym. Mádenıetteri joǵary ekenin baıqadym. «Fýrshet» degendi birinshi ret kórýim. Biz jaqtaǵydaı ysyrapshylyqtyń, daraqylyqtyń, izi joq ekenin baıqadym. Bul saparda Qazaq KSR-nyń ókili bolyp, keıin Týrızm jáne sport mınıstri bolǵan Temirhan Myńaıdaruly Dosmuhamedov te bizben birge bolǵan edi. Aıtpaqshy, menimen birge osy baıraqty jarysta 48 kg salmaqta kúresken dosym Aıtjan Shańǵaraev chempıon bolyp oraldy. Jalpy, osy bir shetelge barǵan saparym meniń ómirimde erekshe oryn alyp qaldy. Sonymen qatar, álemge, adamdarǵa degen kózqarasymdy ózgertti desem artyq bolmas.
Almas 1985 jyly Fatıma Myrzalıevamen qosylyp shańyraq kóteredi. Súıikti jary sol kezde Tarazdaǵy Gıdro-melıoratıvtik Qurylys ınstıtýtynyń stýdenti bolyp oqyp júredi. Fatımanyń ákesi Saýytbek Myrzalıev qazaqtar arasynda «mılıııa polkovnıgi» shenin alǵan eń jas qazaq azamaty bolǵan eken. Alla bergen aıdaı sulý tuńǵyshy Sulý 1986 jyly dúnıege keledi. Áke ornyn basar belbalasy Muhammed araǵa jeti jyl salyp dúnıe esigin ashyp, ákesin qýanyshqa bóleıdi. Altyn asyqtaı ul-qyzynyń ekeýi de joǵary bilimdi. Sulý Almatydaǵy Zań akademııasyn bitirip, AQSh-tyń Nıý-Iork qalasynda qyzmet istep jatsa, uly Muhammed – Muhamed Haıdar Dýlatı atyndaǵy Tar MÝ-diń stýdenti. «Atadan uly qalsa ózi qalǵany, qyzy qalsa izi qalǵany», degen osy bolar.
Almas úlken sporttaǵy salǵan jemisti jolyn aıaqtaǵanymen áli de kúresin tastamaı sambo kúresinen ardagerler arasynda ótetin baıraqty jarystardy baǵyn synap keledi. Sonymen birge, daraboz balýan kóp jyldar boıy qazaq kúresiniń damýyna da zor úlesin qosqandyǵyn aıtqanymyz oryndy. Qazaq kúresinen Qazaqstan ulttyq quramasynyń bas jattyqtyrýshysy bolyp júrgende, jas balýandarmen erekshe til tabysyp, talaı asqarly bıikterdi baǵyndyrdy. Ony Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynda birtalaı jyl aqparat bóliminde jumys jasap kelgende óz kózimmen kórip kúási bolǵan edim. Áli esimde, Qyrǵyzstannyń Sholpon-ata jerinde ótken 4-shi Azııa chempıonatyna Almas Qazaqstan quramasyn bastap alyp bardy. Sonda tańazannan balýandaryn oıatyp alyp, Ystyq kóldiń jaǵasyna alyp baryp jaǵalaýda júgirtip, jattyǵýlaryn jasap jatqanyn kórgenmin. Sonda Ystyq kólde júzip júrgen aq shaǵaladaı aq kemeni alystan kórip turyp, «Almas ana alystan tań atpaı kóringen aq keme senderge baq keme bolsyn, Alla násip etip barlyq altyn-kúmisti bizdiń balýandar jeńip alsyn» – dep tilek aıtqan bolatynmyn. Sonda Almas: «Rahmet baýyrym, Jeńis tek tókken terdiń arqasynda keledi, buıyrtsa balýandarymyz jarysqa saqadaı saı daıyn» , dep óziniń jaıdary jyly kúlkismen jaýap bergen edi. Sol Azııa jarysynda rasymen de Beıbit Ystybaev, Aıbek Nuǵmarov, Núrzat Begasyl, Dýman Qyzdarbekov, Meıirjan Qýanbaev sekildi sen tur men ataıyn deıtuǵyn marqasqa balýandar jeti salmaqtyń beseýinde altyn júldelerdi jeńip alyp, qyrǵyz elinen komandalyq bas júldeni ıelenip qaıtqan bolatyn. Osyndaı saıdyń tasyndaı jaýyryn jerge tımegen balýandardy shyńdap alyp baryp, tamasha óner kórsetýlerine tájirbıeli bas bapker retinde Almastyń sińirgen eńbegi zor edi. Sol kezdegi ulttyq quramanyń namysyn qorǵaǵan balýandar, menińshe qazaq kúresi tarıhyndaǵy naǵyz erjúrek, aılaker qazaq kúresiniń sóz jetpes maıtalmandary edi desem qatelespegen bolar edim.
Almas Saǵymquly 2010 jyly sáýir aıynyń sońynda AQSh-ta sambo kúresinen HÚII AQSh chempıonatyna barady. Bul saparǵa barýyna Búkilálemdik FIAS SAMBO federaııasynyń prezıdenti, KSRO-nyń 8 dúrkin chempıony, Álem chempıony, Máskeý qalasyndaǵy «SAMBO-70»-tiń negizin qalaýshy Davıd Lvovıch Rýdmannyń arnaıy shaqyrýy sebep bolady. Sonda apaıtós balýan ári bilikti bapker chempıonatqa 62 kg salmaqta qatysyp, Nıý-Iork, Nıý-Djersı qalasynda chempıon atanady. Osy jarystan soń, Amerıka Qurama Shtattarynyń Nıý-Iorktaǵy Sambo federaııasy Almasqa óz elinde qalyp jastardy jattyqtyrý týraly ótinishterin bildiredi. Ol kezde Almas týǵan elinde Qazaqstan Respýblıkasynyń «qazaq kúresinen» bas bapkeri bolyp qyzmet atqaryp júrgen bolatyn. Tosynnan túsken múmkindikti qalt jibermeı, bar kúsh-jigerin, sporttaǵy bedelin sala júrip qazaq kúresinde osy alyp elde nasıhattaý oıynda bolǵan edi. Osylaısha, alpaýyt AQSh memleketinde qazaq kúresiniń dánin qalaı egip, álemge qalaı taratamyn degen oı tóńireginde jumys jasaı bastaıdy. Amerıka bara jatqanda qazaq kúresi týraly jarǵyny jambasyna basyp alǵan ultjandy balýan AQSh qurama komandasymen bir kelisimge kelip, kerekti qujattardy Vashıngtonǵa jiberip iske bel sheshe kirisedi. Kúres kileminde eshkimnen qaımyqpaǵan jolbarysjú.rekti balýan, osy isiniń arty nebolaryn bilmeı qatty qapylanyp oıǵa batqan eken. Alla buıyrtyp, bir aıdaı ýaqyt ótkende Vashıngtonnan kóp keshikpeı jaqsy jaǵymdy habardy alady. AQSh-ta «Qazaq kúresi federaııasy ashylsyn», dep sheshim shyǵarylǵan ruhsat qaǵaz qolyna tıgende qýanyshynda shek bolmaǵan eken. Tez arada tól kúresimizdiń mórin jasatyp, «Qazaq kúresi» federaııasynyń prezıdenti bolyp ózi saılanady. Al, ózi mańdaı terimen jat elde shapqylap júrip ashqan qazaq kúresiniń vıe-prezıdenti qyzmetine óziniń Amerıkadaǵy shákirtteri Felıks Sverdlın, men Andreı Strýtınskıı taǵaıyndaıdy. Amerıkadaı aýzyn aıǵa bilegen alyp memlekette qazaq kúresiniń federaııasyn ashý taý basyna qasyqtap sý tasyǵanmen birdeı qıyn ári beınet aýyr jumys ekeni anyq. Degenmen de qulasań nardan qula, dep iske kirisip, aqyry jemisin kórý naǵyz Almastaı qazaqtyń qaısar ulynyń ǵana qolynan keletin tarıhı qadam edi. Almastyń bul isin el úshin jasaǵan eren erlikke para-par.
Amerıkada 2011 jyldyń mamyr aıynda AQSh-tyń sambo kúresinen HVIII Pan-Amerıka chempıonatynda Almas jıylǵan halyqtyń aldynda qazaq kúresinen arnaıy semınar ótkizip, qazaq kúresiniń tarıhy men erekshelikteri týraly túsirilgen benebaıandy kórsetip kópshiliktiń qazaq eline, qazaq kúresine degen ystyq yqylasyna bólenedi. Sol bir ótken HÚIII Pan-Amerıka chempıonatynan Almas Musabekov týǵan elge bolyp oralady. Qazaq eli úshin osyndaı muhıt asyp jetken jańalyq úlken qýanysh ekenin jasyrmaımyz. Sambodan 1984 jylǵy Álem kýbogynyń ıegeri, 1986 jyly Eýropa chempıony ataǵyn jeńip alǵan, kezinde qazaq kúresinen Ulttyq quramanyń bas jattyqtyrýshysy bolyp júrgende qazaq kúresiniń damýyna óz tarpynan aıyryqsha úles qosqan ataqty balýan Almas Musabekov AQSh qazaq kúresinen federaııa ashypty degen habardy estiginde bir jasap qalǵanbaz.
Alla buıyrtyp jatsa, aldaǵy álem chempıonattarynyń birinde AQSh-tan komanda kelip, jankeshti jekpe-jekter kórsetip jatsa, Almastyń eńbegi beker ketpegineniniń kýási bolarmyz. Oǵan árıne, ýaqyt ózi sarapshy.
Almastyń adamgershiligine eriksiz tánti bolasań. Qashan kórseń jaıdary jumsaq kúlkisimen kisi kóńilin baýrap alatyn erekshe qasıeti bar. Sonymen qatar, Almastyń taǵy bir ereksheligi kúni búginge deıin salaýatty ómir saltyn dáriptep kele jatqan jannyń biri. Jasy 60-tan asyp ketse, óziniń ortasynda kópke úlgi bolyp keledi. «Talaptyń tulpary tas qııadan taımaıdy, Saıatshynyń suńqary salsa ilmeı qalmaıdy», demekshi, qandaı dodaly jarysqa barmasyn bir oljasyz qaıtpaıtyn Almastyń álem chempıonattarynda qanjyǵasy árkez maılanyp oralýda. Aıtalyq, sambodan Qazaqstandy aıtpaǵanda álemdik jarystarda jeńistiń bas tuǵyrynan túsken emes. Mysaly, sambodan ardagerler arasyndaǵy ( Qazirgi tańda bul jarys joǵary sport sheberleri arasyndaǵy álemdik báseke) álemdik jarystarda 8 márte álem chempıony atanǵan eken. Sonymen osy álemdik jekpe-jekte 2 ret kúmisin bir qolasyn jeńip alǵan. Almastyń jemisti jyldardaǵy jeńisti jolyn aıtyp taýysyý múmkin emes. «Taý balasy taýǵa qarap ósedi», demekshi, Almastaı dańǵyl balýannyń dańǵyl jolyn kórip ósken Tarazdyq jasósipirm balýandardyń alar asýy áli alda. Eldiń alǵysyna ǵana bólenip júrgen aıaýly azamat, bilikti bapker, apaıtós balýan, ózi áli kúresip júrgen sambo kúresinen álem arenasynda áli talaı elimizdiń kók týyn bıikten jelbiretip, ánuranymyzdy oınatatynyny bek senimdemiz.
Aqyn ORDABAIULY,
ALMATY
1
