• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
  • Рус
  •   

    «Nartáýekeldiń» tusaýy kesildi

    Sport tarıhshysy Qydyrbek Rysbektiń áıgili balýan, Parlament Májilisiniń depýtaty Dáýlet Turlyqanov týraly jańa kitaby shyqty.

    Kitap týraly qalamgerdiń ózi bylaı dep jazdy:

    Halqymyzdyń ardaqty uly, áıgili balýan, Parlament Májilisiniń depýtaty Dáýlet Turlyqanov týraly jaqynda «Nartáýekel» atty kitabym jaryq kórdi. Kitaptyń demeýshisi — Qaraǵandy qalasyndaǵy «Jeńis» kásipqoı dzıýdo klýbynyń Qamqorshylyq keńesi (Tımýr Tursymbaev). Tımýr baýyrymyzǵa sport tileýlesteri men óz atymnan zor alǵysymdy bildiremin. Qaraǵandy oblystyq máslıhatynyń depýtaty, oblystyq sport ınternat-kolledjiniń dırektory Erden Halılın men Qaraǵandy oblystyq sport basqarmasynyń basshysy Temirhan Abylaev ta bul eńbektiń shyǵýyna shynaıy tileýles boldy.

    Erden Halılın men Temirhan Abylaevtyń uıytqy bolýymen Dáýlet Bolatulynyń 60 jyldyq mereıtoıyna oraı keshe tús aýa Qaraǵandy qalasynda «Nartáýekeldiń» tusaýkeser rásimi boldy. Temirhan Abylaev tizginin ustaǵan saltanatty keshke Dáýlet Turlyqanov arnaıy keldi. Qalyń jurtshylyq aıboz ulyn zor súıispenshilikpen qarsy aldy. Jıyn sondaı bir kóńildi kúıde, saltanatty ráýishte ótti. Uzyn-sonar baıandama jasalǵan joq. Dáýlettiń atyna artyq-aýys madaq aıtylmady, sóz alǵandar barynsha jınaqy, barynsha shynaıy sóıledi.

    Dáýlet balýan týraly jasalǵan vıdeo da sondaı tartymdy shyqty. Dıdar Qamı aqynnyń Turlyqanovqa arnaǵan jyryna kópshilik dúrkin-dúrkin qol shapalaqtaýmen boldy.

    Sonymen, «Nartáýekel» oqyrmanǵa jol tartty. Qazaq sport jýrnalıstıkasyndaǵy tuńǵysh kúndelik-kitap. Dáýlettiń 1990-2023 jyldar aralyǵyndaǵy bastan keshken árqıly jaǵdaılary, qıly-qıly taǵdyry týraly kúndelikke túsken jazbalar jınaǵy.

    Halqymyzda «Erim deıtin el bolmasa, elim deıtin er qaıdan bolsyn» deıtin ataly sóz bar. Dáýlet balýan keshegi tar kezeńde qazaq ultynyń rýhyn san márte kókke kóterdi. Mańdaı terin tamshylata tóge júrip Olımpıada oıyndary men álem chempıonatynda úzdik shyqty. Sol jeńister mıllıondaǵan baýyrlarymyzdyń rýhyn asqaqtatyp, namysyn janydy. Dáýletke eliktep myńdaǵan bala boz kilemge qadam basty, shyńdaldy, eseıdi, jaýynger bop, azamat bop el qataryna qosyldy. Osyny tereń uǵynyp, Dáýletteı ardaqtysynyń qadirine jetken qaraǵandylyq azamattarǵa myń da bir rahmet!

    … Áli esimde, 1988 jyly jazǵy olımpıada ústindegi reportaj kezinde Sovet odaǵy quramasynyń bas jattyqtyrýshysy, eki dúrkin Olımpıada chempıony Ivan Iarygın: «Dáýlet Turlyqanovty klassıkalyq jáne erkin kúresten Seýl olımpıadasynyń talassyz chempıony sanaımyn» dedi. Biz sportshyny medaline qarap baǵalaımyz. Al sol tusta dúnıe júzindegi eń kúshti quramanyń bas bapkeri I. Iarygın Dáýletti múlde basqa qyrynan tanyp tur ǵoı. Sol Olımpıada oıyndarynda Turlyqanov tórt qarsylasyn kilemge jaýyrynymen taza japsyryp, eki balýandy birdeı eseppen 12:0 ǵyp tas-talqan qyldy. Bul — surapyl jeńis! Al qazirgi balýan inilerimiz nege osylaı býyrqanyp, bursanyp alyspaıdy?! Nege tiresip, julqylasyp júrip alady? Nege?

    Bir jyldary О́zbekstan quramasynyń aǵa jattyqtyrýshysy, álem chempıonatynyń úsh márte kúmis medalısi Kamıl Fatkýllın mynadaı mańyzdy derekti ortaǵa saldy: «Álem jáne Eýropa chempıonattary bastalar aldynda tóreshiler keńesi bolady. Keńeste ádis-tásildiń taza jasalýy, oǵan beriletin baǵa, t.s.s. máseleler talqylanady. Osyndaı jıyndarda Dáýlettiń sol jambaspen laqtyrýy, parterden tapqyrlyqpen qutylyp shyǵýy kópke úlgi retinde tóreshilerge san márte kórsetilgenine kýá boldym…» Mine, dúnıe júzi kúresiniń bilgirleri Dáýletti osylaısha moıyndap jatsa, biz onyń balýandyq sheberligi týraly áli kúnge deıin bir ádistemelik kitapsha jazýǵa jaramadyq. Bardy baǵalaı bilmesek, biletin ulyńnan úırenýge jaramasaq, bizge kúres ilimin bireý ákep mıymyzǵa quıyp bere me?

    «Nartáýekelde» adamshylyq jolyn ustanamyn, alysqa talpynamyn, bapker bolamyn, sportshy bolamyn degen jastar úshin úlgili, ónegeli mysaldar kóp. Al Dáýlet Turlyqanov halyqaralyq deńgeıde moıyndalǵan tulǵa. Sondyqtan osyndaı azamattardyń ómir jolyna oı kózimen qaraǵanymyz abzal.

    Belgili qalamger, sport tarıhshysy Qydyrbek Rysbek kóptegen kitaptyń avtory.

    Buǵan deıin ol «Dáýlet», «Surmergen», «Bekzat», «Quzǵa bitken qaraǵaı», «Tulpardyń tuıaǵy», «Manap mektebi», «Berikqazy», «Turlyqan Qasenuly», «Qazaqtyń 72 bapkeri», «Sańlaq» degen kitaptardy shyǵaryp, oqyrman qaýymdy qýantqan bolatyn.

    Ol «Qazaq balýandary», «Qazaq boksshylary», «Qazaq olımpıadashylary» derekti jınaqtarynyń ıdeıa avtory ári qurastyrýshysy.

    Qydyrbek Rysbek — Qazaqstan Jastar odaǵynyń, B.Bulqyshev jáne S.Berdiqul atyndaǵy respýblıkalyq baıqaýlardyń, «Úrker» ulttyq syılyǵynyń laýreaty, «Qurmet» ordeniniń ıegeri.

    Sportpress.kz aqparattyq-saraptamalyq sport saıtynyń ujymy sport tarıhshysyn jańa kitabymen quttyqtaı otyryp, otbasyna zor densaýlyq, uzaq ómir, shyǵarmashylyq tabys tileıdi.

    Pikir jazý

    Your email address will not be published. Required fields are marked *

    *