Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıverstıtetiniń 90 jyldyq mereıtoıyna oraı «Qazaqstandaǵy ekojúıeni saqtaý jáne qalpyna keltirý: mass-medıa men áleýmettik jelilerdiń yqpaly» atty III jýrnalısterge arnalǵan ekologııalyq jýrnalıstıkaǵa arnalǵan biliktilikti arttyrý kýrsy óz jumysyn aıaqtady. Is-shara Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń bastamasymen uıymdastyryldy.
Bıyl úshinshi ret ótip otyrǵan is-sharaǵa BAQ ókilderi, jýrnalıster, medıa mamandary, Úkimettik emes uıym ókilderi, jýrnalıstıka fakýltetiniń stýdentteri, magıstrantattary men PhD doktoranttary qatysty.
Is-sharada klımattyń ózgerýimen kúresýdegi medıa quraldarynyń qyzmeti, ekologııalyq problemalardy sheshýdegi áleýmettik medıanyń yqpaly jáne Turaqty damý maqsatynda ekologııalyq seriktestiktiń Qazaqstannyń kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýdegi halyqaralyq mindettemeler talqylandy.
Jıyndy Jýrnalıstıka fakýltetiniń dekany Temirǵalı Kópbaev ashyp, semınarǵa qatysýshylarǵa BAQ-taǵy jıi kóterilip júrgen ekologııalyq problemalar óz nátıjesin beretin bolady degen senimin bildirdi. Ol óz sózinde BAQ jáne áleýmettik medıanyń elimizdiń ekologııalyq máselelerin kóterý arqyly qoǵamnyń nazaryn aýdarýǵa jańa bilim men aqparattyq daǵdy jınaýdyń mańyzdy. Úsh jyl qatarynan respýblıkalyq baspasóz, aqparattyq saıttar men telearnalarda ekologııalyq problemalarǵa arnalǵan maqalalar, sıýjetter jarııalap, qoldaý bildirgen BAQ ókilderine alǵys aıtty.
Kýrstyń ashylýynda BUU Aqparat bıýrosynyń basshysy – BUU Jahandyq kommýnıkaııa departamenti О́kili Vlastımıl Samek sóz aldy:
Qurmetti ýnıversıtet stýdentteri, oqytýshylary men basshylary! Sizderdi Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń 90 jyldyǵymen quttyqtaýǵa ruqsat etińizder! Búgin búgingi is-shara BUU kúntizbesi boıynsha Halyqaralyq bilim kúnimen sáıkes kelip otyr. Rasynda da, bilim berýdiń beıbitshilik pen damýǵa qol jetkizýdegi róli zor. Biz úshinshi jyl boıy Qazaqstanda ekojúıeni turaqty damý maqsatyna qaraı saqtaý jáne qalpyna keltirý taqyrybyn talqylap kelemiz. О́ıtkeni, ekologııany saqtaý taqyryby eń mańyzdy taqyryptardyń biri. Biz kún saıyn aınalamyzda ekologııalyq máselelermen betpe-bet ushyrasamyz. Bul búkil adamzat úshin qaýip tóndiretin jahandyq másele. Eń aldymen, biz halyqty buqaralyq aqparat quraldarynda jáne áleýmettik jelilerde óńirdiń ekologııasyn saqtaý máseleleri týraly habardar etýge tıispiz. Ekologııalyq oılaýdy qalyptastyrýda ýnıversıtetter erekshe oryn alady. Ekologııa men qorshaǵan ortaǵa durys kózqarasty qalyptastyrý úshin derekterdiń senimdi bolýy jáne resmı derekterge negizdelýi qajet, — dedi BUU ókili.
2021 jyldan beri Jýrnalıstkıa fakýltetiniń Baspasóz jáne elektrondy BAQ jáne Geografııa jáne tabıǵatty paıdalaný fakýltetiniń Turaqty damý boıynsha IýNESKO kafedrlarynyń uıymdastyrýmen 100-ge jýyq BAQ mamandary ekologııalyq salada mamandanǵan jýrnalısterge arnalǵan dáristerdi tyńdap, ekologııalyq bilimderin arttyrdy.
Sondaı-aq, jýrnalıster jahandyq klımattyń ózgerýi jáne jergilikti ekologııalyq problemalardy zertteýde zerthanalyq synamalar alýdyń ádisterin úırendi.
Shara barysynda «Qazaqstandaǵy ekologııalyq jáne klımattyq ózgerister» atty kitaptar, baspasóz jáne foto kórme uıymdastyrylady.
Gúlmıra SULTANBAEVA,
ALMATY