«Qazaq kúresiniń qara narlary» (FOTO)

Aqyn Ordabaıulynyń kezekti jańa kitaby oqyrmanǵa jol tartty

2024 jyldyń 27 sáýir kúni Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń májilis zalynda belgili sport jýrnalısi, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi, S.Berdiqulov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty, Jeltoqsan kóterilisiniń ardageri, «Qazaq kúresine eńbegi sińgen» ordeniniń jýrnalıster arasyndaǵy tuńǵysh ıegeri  Aqyn Ordabaıulynyń «Qazaq kúresiniń qara narlary» atty kitabynyń tusaýkeser tanystyrylymy ótti.

Is-sharaǵa qazaq kúresiniń maıtalmandary, elimizge belgili bapkerler, ulttyq sporttyń janashyrlary, zııaly qaýym ókilderi, buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi men jastar qaýymy, Astana, Atyraý, Aqtóbe, Qyzylorda qalalarynan arnaıy kelgen qurmetti meımandar qatysty.

Tusaýkeser rásiminiń quttyqtaý sózinde «Qazaq kúresi» federaııasynyń tuńǵysh prezıdenti, Qazaqstan Respýblıkasyna eńbegi sińgen balýan, professor Erǵalı Muhıtdınov bul kúndi – qazaq sporty, qazaq kúresi úshin aq túıeniń qarny jarylǵan kún dep baǵalady.

– О́zderińizge belgili, talaı iri-iri jarystarda, álem chempıonatynda ózimizben birge júrgen belgili jazýshy, Seıdahmet Berdiqulov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty, qazaq sportynyń janashyry Aqyn Ordabaıulynyń «Qazaq kúresiniń qara narlary» atty kitabynyń tusaýkeseri bolyp otyr. Bul kitaptyń qazaq kúresi týraly basqa kitaptarǵa qaraǵanda aıyrmashylyǵy – qazaq kúresiniń búgini men erteńi jaıly jazylyp otyr. Baıraqty básekelerde top jaryp júrgen balýandardy baptaıtyn bapkerleri týraly jazyla bermeıtini belgili. Aqyn Ordabaıuly bapkerler jóninde kóp jazdy. О́zderińiz jaqsy bilesizder, qazirgi kezde joǵary oqý oryndarynda qazaq toptary óte kóp. Biraq, oqıtyn kitap joq. Magıstratýrada, doktorantýrada ǵylymı eńbekter jazylyp jatyr, al bul kitap sondaı ǵylymı eńbekterge paıdaly maǵlumat beretin qundy eńbek bolady dep oılaımyn. Qazaq kúresi týraly jazyp júrgen jýrnalıster bar, barshylyq, Qudaıǵa shúkir. Biraq ta, qamshy saldyrmaı, qazaq kúresiniń damýyna úles qosyp júrgen Aqyn Ordabaıulyna myń da bir alǵys, – dedi.

Kezinde dúnıejúzilik Qazaq kúresi federaııasynyń bas hatshysy bolyp qyzmet atqarǵan, Qazaqstan Respýblıkasyna eńbegi sińgen jattyqtyrýshy, Ǵalym Qulekeshev óz sózinde Aqyn Ordabaıulyn jaryq kórip otyrǵan kitabymen quttyqtap, avtordyń qazaq kúresin nasıhattaýdaǵy eren eńbegine toqtaldy.

Kitaptyń tusaýkeser lentasyn Erǵalı Muhıtdınov pen Ǵalym Qulekeshev qıdy.

Respýblıkalyq «Jeltoqsan aqıqaty» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Bolat Qurymbaev quttyqtaý sózinde jınaqtyń ulttyq sportymyzdy nasıhattaýdaǵy mán-mańyzyna toqtalyp, avtorǵa osynaý qajyrly eńbegi úshin zor alǵysyn jetkize otyryp, qoǵamdyq birlestik atynan keýdesine «Ult patrıoty» degen ordendi taqty.

Kitapqa 21 bapkerdiń esimderi engen. Alqaly jıynǵa solardyń ishinen –Ǵalym Qulekeshev, Qapar Raýanov, О́tebaı Bitikov, Belaı Rahymbaev, Ábdisattar Sadyqov, Esenqos Zulhanov, Qýanjan Qulpeıisovter qatysty. Barlyǵy da biraýyzdan Aqyn Ordabaıulynyń kitabyna oń bolsyn aıtyp, bul jınaq stýdent jastardyń oqý quralyna aınalyp, qazaq kúresiniń jas bapkerleri ulttyq sporttyń damý kókjıeginen keń arnaly maǵlumat beretin, este qalatyndaı dúnıe bolaryna senim bildirdi.

Jıynda Abaı atyndaǵy QazUPÝ-dyń óner, mádenıet jáne sport ınstıtýty deneshynyqtyrý jáne sport kafedrasynyń doenti, Aqyn Ordabaıulyna mektepte deneshynyqtyrý páninen sabaq bergen alǵashqy ustazy Asylhan Ábishev, Abaı atyndaǵy QazUPÝ óner, mádenıet jáne sport ınstıtýtynyń dırektory Kárim Baıqutov, «Kıokýshınkaı karate-do» jattyqtyrýshysy, Azııa chempıony, Qazaqstannyń birneshe dúrkin chempıony Aqmyrza Kenjebaev, «Aqıqat» ulttyq qoǵamdyq-saıası jýrnalynyń bas redaktory Dáýirjan Tólebaev «Alǵys hattarmen» marapattaldy.

Tusaýkeserdiń qorytyndy sózinde Aqyn Ordabaıuly jınalǵan qaýymǵa, osy is-sharanyń ótkizilýine qoldaý kórsetken Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Basqarma tóraǵasy  – rektory Bolat Anapııauly Tilep myrzaǵa zor alǵysyn jetkizdi. Jaryqqa shyǵyp otyrǵan kitabynda qazaq kúresi men keshegisi men búginin túgendep jazǵanyn, attary umyt qalǵan esimderdi jańǵyrtýǵa mán bergenin, kóptegen tyń derekterdi qamtyǵanyn atap ótti. Mundaǵy shejirelik dúnıeler men derekter sportsúıer qaýym úshin paıdaly bolady degen oı-pikirin ortaǵa saldy.

– Jyldar boıy ter tógip, qanshama muzbalaq, apaıtós balýandardy tárbıelep shyǵaryp qana qoımaı, elimizdiń ár óńirinde qalyń eldiń qazaq kúresine degen súıispenshiligin arttyryp, osy bekzat ónerimizdiń qyp-syryn qalyń elge barynsha kemel kórsetip kelgen bapkerlerdiń eńbegine zor alǵys aıtamyz. Qazaq kúresiniń tarıhy tereńde jatyr. Desek te, sońǵy 20-30 jyl aralyǵynda aılyǵy shaılyǵyna jetpese de, ata kúresimizden bereke taýyp, balalardy jattyqtyryp, úlken alamanǵa qosyp kelgen bapkerlerdiń eńbegi adal, kópke úlgi. Olar óz isine jan-tánimen berilgen bilikti mamandar dep aıtamyz. Sondyqtan da bul kitapta 1990-2015 jyldary aralyǵynda qazaq kúresinde esil eńbekteri esh ketpegen ardager jattyqtyrýshylar men tóreshiler týraly keńinen aıtylady. «Eliń emirense – sen tebiren» demekshi, el alǵysyna bólengen bapkerlerge degen qurmem-qoshemet umytylmaq emes. Bapkerlerdi ulaǵatty ustaz ári bota balýannyń ekinshi ata-anasy dep bilgen oryndy. Endeshe, oqyrmanǵa usynylyp otyrǵan bul kitapta qazaq kúresiniń tarıhynan az-kem sóz qozǵalyp, tól kúresimizdiń órleý jyldarynda elge eńbegi sińgen bapkerlermen birge ulttyq kúresimizdi álem sahnasyna alyp shyqqan ardaqty jandar týraly aıtylady. Qazaq kúresi ol ulttyq qundylyǵymyzdyń biregeı túri. Sondyqtan da ulttyq kúres jaıynda bilgisi kelgen oqyrmanǵa bul kitaptyń bereri kóp, tanymdyq jaǵy basym dep bilemiz, – dedi Aqyn Ordabaıuly.

Avtordyń aıtýynsha, sonaý 2004 jyly Berlınde Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaı ótip, sol jerde qazaq kúresiniń bolashaǵy jaıly sóz qozǵalyp, Dúnıejúzilik «Qazaq kúresi» federaııasy qurylǵan.

– Bizdiń jas urpaq qazaq kúresi úshin qysy-jazy úı kórmeı, balalardy jattyqtyryp, jan aıamaı ter tókken jattyqtyrýshylardyń eren eńbegin esten bir sát shyǵarmaýy kerek. «Bir kisi jaqqan otqa myń kisi jylynady» degen qazaq. Bapkerlerdiń salǵan sara joly – dara jol. О́tkenge qurmet etpeı, jańa kún jaqsylyǵyn tógip bere salmaıdy. Sondyqtan da qazaq kúresiniń osy kúngi tolaǵaı tabystary men alaman jarystardaǵy top jaryp, el maqtanyshyna aınalǵan balýandarymyzdyń barlyǵy derlik keshegi kúngi baryn salyp eńbek etken bapkerlerdiń eńbeginiń jemisi, – deıdi Aqyn Ordabaıuly.

Alqaly jıynnan soń kitaptyń tusaýkeser qurmetine oraı ýnıversıtettiń Muhtar Áýezov atyndaǵy sport zalynda jýrnalıster arasynda shaǵyn fýtboldan týrnır uıymdastyryldy. Týrnırge «Qazaqstan ulttyq telearnasy», «Almaty telearnasy», Abaı atyndaǵy QazUPÝ, «Alataý-aqparat», «Qazaq sporty» gazeti, «Qalamger» komandalary qatysyp, tartysty básekeniń kórigin qyzdyrdy. Fýtbol týrnıriniń bas tóreshisi – Asylhan Ábishev boldy.

Nátıjesinde «Alataý-aqparat» komandasy týrnırdiń birinshi orynyn qanjyǵalaryna baılasa, ekinshi oryndy – Abaı atyndaǵy QazUPÝ komandasy, úshinshi oryndy – «Qalamger» komandasy enshiledi. Júldeger komandalarǵa saıystyń kýboktary men baǵaly syılyqtar tapsyryldy. Jekeleı atalymdarda úzdik óner kórsetken oıynshylarǵa da marapattar berildi.

***

Kitaptyń mazmuny men qurylymy týraly birer sóz aıta ketelik.

«Qazaq kúresiniń qara narlary» kitaby Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, eńbek sińirgen jattyqtyrýshy, professor Serik Túkeev kitaptyń alǵy sózimen bastalady. Serik Adambolsynuly óz sózinde:  «Qazirgi kezde tól kúresimiz aıaǵynan nyq turyp, álem nazary aýa bastaǵan beldi sport túrine aınalyp keledi. Álemniń 5 qurlyǵynda 50-den asa memleketterde ulttyq kúresimizden federaııalar ashylyp, qarqyndy jumys jasap keledi. Sonymen qatar Halyqaralyq Birikken kúres túrleri federaııasy UWW tolyqtaı múshe bolyp kirdi…Keleshek úshin qazaq kúresiniń órleý jyldary, tarıhymen qatar oǵan zor úles qosqan maıtalmandar týraly osy shyǵarylyp otorǵan kitaptyń mańyzy erekshe dep sanaımyn. Jas urpaq ata kúresimizdiń tarıhy men órleý jyldarynad ólsheýsiz eńbek qosqan qazaq kúresindegi jattyqtyrýshylar men tóreshilerdiń esimderin bilip, eńbegin baǵalaýy kerek. Qalyń oqyrman qaýymǵa jol tartqan «Qazaq kúresiniń qara narlary» atty Aqyn Ordabaıulynyń kitaby bolashaq úshin úlken qazynaly mura. Barsha qazaqtyń armany – ata kúresimizdi olımpıada oıyndarynan kórý ekeni belgili. Men aldymen qazaq kúresiniń jazǵy Azııa oıyndaryna kirýin qalar edim. Ol kúnniń de aýyly alys emes dep oılaımyn. «Kóp tepken jerden kól shyǵady» demekshi, ata sportymyzdy dáripteýge kóp bolyp kiriskenimiz abzal. Bolashaqta tól kúresimizden tóbeli jetistikter kútemiz» degen oıyn bildiripti.

Enıklopedııalyq jınaq «Qazaq kúresiniń qysqasha tarıhy», «Ata kúresimizdiń alyptary», «Alǵashuqy chempıonattardyń apaıtósteri», «Qazaq kúresine eńbegi sińgen ardaqty ardagerler», «Qazaq kúresiniń maıtalman bapkerleri», «Qazaq kúresiniń órleý jyldary», «Qazaq kúresiniń órleý jyldarynan fotokórinister», «Kemel keleshek», «Álemdik deńgeıdegi baıraqty jarystar», «Kóregen kisi kórgenin aıtar» dep atalatyn bólimderden turady. Ata kúresimizdiń alyptary – Qajymuqan Muńaıtpasuly, Nurmaǵanbet Baımyrzauly (Balýan Sholaq), Boranqul Sadyrulynan bastap elimizdegi alǵashqy chempıonattardyń apaıtósteri – S.Adasqanov, Q.Altybasarov, I.Túmenov, E.Dosqalıev, A.Mýsın, Q.Bıbatyrov, K.Bákijanov, Á.Sálimbaev jáne t.b. týraly maǵlumattar usynylǵan. Avtor óz kitabynda 1938 jyldan bastap 1972 jyldar aralyǵyndaǵy chempıonattarǵa qatysyp, júldeli oryndardan kóringen balýandardyń esimderin ataı otyryp, sol arqyly qazaq kúresiniń keshegi keńes zamanyndaǵy damý úrdisterinen de paıdaly málimetter keltirgen. Týyndynyń «Qazaq kúresine eńbegi sińgen ardaqtty aǵalar» bóliminde Baýyrjan Janalın, Serik Túkeev, Marat Jahıtov, Dıqanbaı Bıtkózov, Erǵalı Muhıtdınov, Baqyt Jańbyrbaev, Marks Qyzykenov, Omar Isahanov, Áýelhan Jatqanbaevtardyń atalǵan sport túriniń damýyna qosqan súbeli úlesteri baıan etilgen.

Qazaq kúresiniń maıtalman bapkerleri: Ǵalym Qulekeshev, Qýanyshbek Nahanov, Almas Musabekov, Serik Qapalbaev, Qapar Raýanov, Shyńǵysbek Tursynov, Qýatbek Baıhojaev, О́tebaı Bitikov, Belaı Rahymbaev, Orynbasar Jolmaǵanbetov, Ábdisattar Sadyqov, Esenqos Zulhanov, Qaıyrbek Ońdaǵanov, Anas Isın, Kenjebaı Elýbaı, Qýanjan Qulpeıisov, Rýslan Mahmutuly Muhamedǵalıev, Erlan Imanǵalıev, Nurjan Ryskıev, Jumaǵan Qasymhanov, Ádilbek Serikbaev, Nurjan О́tenov týraly maǵlumattar keltirilgen.

Jalpy, bul kitaptyń qazaq kúresiniń keń kólemdi enıklopedııalyq jınaǵy dep aıtýǵa tolyq negiz bar. О́ıtkeni, munda qazaq kúresiniń damý tarıhy sonaý saq dáýirinen bastap Aqsaq Temir kezeńin qamtıdy. Sonymen qatar ulttyq kúresimizdiń erekshelikteri, kórshi elderdiń kúresi (ózbekshe «Kýresh», qyrǵyzsha «Kúresh», ázirbaıjan men túrikmenshe «Gúleщ», tatar bashqurttarda «Kúrıaщ», tatarlarda «Belbeýli kúres»), qarııalar men áıelder kúresi, tól kúresimizdiń tarıhı bastaý bulaǵy týraly aıtylady. Batyrlarymyzdyń da ulttyq jekpe-jekten kúreskeni tarqatylady.

Qazaq kúresiniń darabozdary retinde – Qajymuqan Muńaıtpasuly, Balýan Sholaq (Nurmaǵanbet Baımyrzauly), Boranqul Sadyruly, Moldabaı Tókeulynyń esimderi atalady. Qaraǵandy men Qazalyadn shyqqan batyr balýandar Álimshaıqy Sálimbaev, Balýan Sheripbaı týraly derekter usynylǵan. Qazaq kúresiniń órleý jyldary kórsetile otyryp, atalǵan sport túriniń tarıhı tabystary, III dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń baǵdarlmasyna engeni, Beıjińde keńsesi ashylǵany, qazaq kúresinen birinshi Álem chempıonaty Peleniń otanynda ótkizilgeni, qazaq kúresi arqyly ana tilimizdiń álemge qalaı dáriptelgeni de qyzyqty derektermen órilgen.

«Qazaq kúresiniń órleý jyldarynan fotokórinister» bóliminde ulttyq sportymyzdyń shejiresinen syr shertetin aıshyqty foto týyndylar usynylǵan. Jalpy, kitaptaǵy fotosýretterdiń avtory, ardager fotojýrnalıst Qýantqan Saparovtyń kúres tarıhyn fotoderekter retinde qattaýdaǵy eńbegin erekshe atap aıtýǵa turarlyq.

Avtor A.Ordabaıuly qazaq kúresiniń jylt etken jaǵymdy jańalyqtaryn qalt jibermeı, kózinen tasa qylmaı, qoıyn dápterine túrtip júretini baıqalady. Árbir jetistikke tól ónerimizdiń kezekti bir asýy men bıik belesi retinde zer salyp, mártebesi men tuǵyryn kótergen jarystar men saıystardy, ártúrli dárejedegi chempıonattardy, dúbirli dodalardy, álemniń basqa memleketterindegi ıgi jetistikterdi jipke tizgendeı etip, súıinshileı jetkizip, qaza kúresiniń kıim úlgisine deıin beıjaı qaramaı, úlken jaýapkershilikpen jazyp shyqqany ańǵarylady. Iá, «júz ret estigennen bir kórgen artyq» degendeı, atalǵan aýqymdy eńbekti, avtordyń uzaq jyldar boıy talmaı izdenip, qajyr-qaırat tanyta otyryp jazyp shyqqan kitabyn – qazaq rýhanııaty men mádenıetiniń, ulttyq sport óneriniń qomaqty qazynasy dep baǵalaýǵa ábden bolady.

Aıta keteıik, atalǵan is-sharaǵa «Qazaqstan» ulttyq arnasy, «Qazsport», «Qazaq radıosy», «Almaty» telearnasy, «Almaty aqshamy», «Aqıqat», «Qazaqstan dáýiri», «Qazaq ádebıeti», «Sport juldyzdary», «Qala men dala», «Qazaq sporty» basylymdary, «Sportpress» saıty aqparattyq qoldaý kórsetti.

 

Dáýirjan TО́LEBAEV,

ALMATY