Kókpar: túıitkilder men sheshimder

Túrkilik kókpar oıyny jańa kezeńge aıaq basty. Ol kezeńniń basty sıpaty kókpardyń oıynnan sportqa aınalý úderisiniń naǵyz sheshýshi kezeńge kirisýinde. Ulttyq oıynnyń buǵan deıingi kezeńderi sportqa aınalýdyń alǵyshartyn jasady degenimiz abzal, biraq tolyq sportqa aınalǵan joq.

Sport pen ulttyq oıynnyń arasy jer men kókteı: sport adamzattyq qundylyq bolsa, ulttyq oıyn – etnoqundylyqtyń bir kórinisi, ony qyzyqtaıtyn da, damytatyn da, oınaıtyn da belgili bir etnostyq orta.

Sońǵy kezde shıelenisken kókpar sportynyń aınalasyndaǵy daý osy atalǵan bir birimen qabyspaıtyn eki qundylyqtyń ara jigin ajyrata almaýdan týyndap otyr.

Máselen, ulttyq oıynnyń burynǵy sıpatyn ózgertip jalpyadamzattyq mazmun berý arqyly ǵana ony sportqa aınaldyrý múmkindigi bar ekenin qarapaıym jurtty bylaı qoıǵanda, osy sporttyń aınalasyndaǵy mamandar men qaıratkerlerdiń ózderi uqpaı keledi. Atap aıtsaq, Sádibek Túgel aǵamyzdyń  «Kókpardyń keri ketýine tosqaýyl qoıý qajet!»  (https://abai.kz/post/79087) maqalasynda kókpardy oıynnan sportqa aınaldyrý úderisiniń ony keri ketirip jatqandyǵyn sóz etipti. Bir qaraǵanda solaı kóringenimen, ony sportqa aınaldyrý turǵysynan kókpar kerisinshe ilgeri jyljyıdy, ol shekteýli túrkilik aýqymnan álemdik adamzattyq aýqymǵa ósip, keri emes, ilgeri jyljyıtyny málim.

Aıtalyq, serkeni baýyzdap jiberip, bastaryna oramaldy shart taǵynyp, qazaqy kıingen jigitter tulparlaryna qarǵyp minip, kókpar tartysýǵa kirisse, ony qyzyqtaıtyn da, oǵan súısinetin de qazaq pen qyrǵyz, túrkiler! Al basqa jurt oǵan sport retinde emes, ekzzotıka esebinde týrıstik kózben ǵana qaraıdy, jankúıer bola almaıdy. О́ıtkeni, bul – sporttyń emes, etnooıynnyń ǵana sıpaty! Al endi buǵan adam men atty mertiktirer adam boıy qazandy qoısańyz, álgilerdiń kózimen qaraǵanda naǵyz «koshmar»!

Buǵan qosa batys elderiniń qundylyǵy sińgen adamzattyq talap baýyzdalǵan serke túgili, onyń tulybyna da basqasha qaraıdy. Mine sol sebepti etnooıyn sıpatty kókpardy álemdik  aýmaqqa kirgizý múmkin bolmaı keledi.

Aıtalyq, muny uǵý úshin ejelgi dop retinde maldyń júnin shyıyrshyqtap oınaǵan ata-babanyń oıyny sport emestigin, onyń sportqa aınalýyna doptyń paıda bolǵandyǵyn aıtsaq ta jetkilikti. Demek, etnooıyn qashan da konservatıvti, al sport kóbine progresıvtik joldarmen alǵa basady. Qysqasy, etnooıyn men etnosportty shatastyrmaǵan abzal.

Etnooıyn demekshi, «Kókbóri» halyqaralyq qaýymdastyǵynyń bekitken kókpar erejesin belgili qyrǵyz rejıssery Bolot Shamshıev 1996 jyly jasaqtaǵanda  fýtboldyń sıpatyna baılanystyryp qaqpaǵa gol salý sıpatyn engizgen. Alaıda, ózge qaqpaǵa gol salý fýtbolǵa jarasqanmen, kókpardy óziniń sybaǵasy retinde qarastyratyn jaǵdaıǵa múldem keraǵar edi. Osyǵan oraı: «… bul atatanymdy tárk etip, sporttyq saıysqa da jatpaıtyn, salttyq oıyn talabyn da tárk etetin tujyrymdy tańdappyz.» degen paıymymyz aqyry «Kókpar» federaııasy jańartqan erejede eskerilip, serkeni ár komanda óz qazanyna salatyn boldy. (http://abai.kz/post/view?id=11281)

Osy jolda erejeleri jańarǵan kókpardy mensinbeı qyryn qaraıtyn qyrǵyz baýyrlar etnooıyndy saqtaýǵa barynsha kúsh salyp otyrǵanyn uǵaıyq. Al «Kókpar» qaýymdastyǵynyń alǵa qoıǵan maqsaty, oǵan keraǵar bolsa da, kókpardy sportqa aınaldyrý sıpatyna kirisken nıetiniń aıqyndyǵy edi. Biraq buny aldyn ala nasıhattaý men túsindirý sharalary jetkiliksiz boldy degen oıdamyz.

Taqyrypty qaýzaý úshin keıbir naqty jaǵdaıdy taldaýǵa kósheıik. Ol úshin arnaıy túrde jýyrda ótken Jastar arasyndaǵy Azııa chempıonaty men Qyrǵyzstanda 9 mamyrda ótken «Dostyq» – «Yntymaq» komandalarynyń dodasyn syn kózben qarap shyqtyq.

Qazaqstan — Mońǵolııa. I Azııa chempıonaty. Kókpar. Fınal

https://www.youtube.com/watch?v=-agL15vxCJk

(Kók bórú / Dostýk — Yntymak / Fınal

https://www.youtube.com/watch?v=Q6eYo3o4aws

Osynyń barysynda eki formattaǵy kókpardyń jaǵdaıyn barynsha obektıvti túrde taldaýǵa tyrystyq.  Sonymen birin baǵanǵa burynǵy «qazan-serke»  formatyn, ekinshi baǵanǵa «sheńber-tulyp/mýlıaj» formatyn jaıǵastyryp qarastyrdyq.

Qazan                                      Sheńber

1. Qaýipti       Qaýipsiz
2. Mobıldi emes        Mobıldi
3. Salym áserli             Salym ásersiz
4. Kórnekti Kórneksiz
5. «Qazan» formatyndaǵy alań qaýipti ekenin birden baıqatty  «Yntymaq» komandasynyń oıynshysy Seıitbek Anarbekuly  (25.58 mınýt) áp sátte mertige jazdady.  «Sheńber» formatynda ondaı jaǵdaı múldem joq.

2. «Qazan» formaty salym salýǵa mobıldi emes, «Dostyq» komandasy 1:0 esebimen zorǵa utty. Biraq bul jerde oıynshylardyń baby men komandalar deńgeıiniń shamalas ekenin de joqqa shyǵarmaıyq. Desek te, kerisinshe «Sheńber» formaty bul jaǵynan artyqshylyǵy basym, salym salý barynsha yńǵaıly da ońaı. Nátıjede qazaq taraby 8:4 esebimen chempıon atandy.

3. Árıne, sporttyń áserligi basty krıterılerdiń biri, bul jaǵynan alǵanda shaýyp kelip qazanǵa kókpar salý meılinshe áserli, onyń sebebi kókpar kóz aldyńyzda kórnekti  ári nátıjeniń materıaldanǵan nusqasy ispetti. Al sheńberge shaýyp kelip tastaı salý áseri barynsha az. Bul nusqada ıntrıga jetispeıdi. Ony boldyrýdyń joldary bar, biraq onymen bólispeımiz, sebebi, ol basqa taqyryp jáne avtorlyq quqyq jaǵy taǵy bar.

4.  «Qazan» formaty maqsatty aıqyndalǵan ıaǵnı qazanǵa aınalǵan kórnegimen kóz tartarlyq qabyleti bar. «Sheńber» nusqasy bolsa, bul kórnekten ada, shaýyp kelip jartysy qumǵa kómilgen sheńberge tastaı salý kórnekti kórinis emes.

       3 kezeń                                          2 kezeń

1. Uzaǵyraq      Qysqaraq

 

Eski ereje boıynsha 20 mınýttan 3 kezeń oınaý úzilisterimen qosa bizge kóbirek kórindi, kerisinshe 20 mınýttan eki kezeń oınaý azyraq, qumar qanbaıdy. «Sheńber» nusqasyna 30 mınýttan 2 kezeń bergen jón.

Endi kókpardyń basty oınaqyly/fıshkasy serkege keleıik.

 

Serke                                Tulyp

 

1. Kórneksiz Kórnekti
2. Beıádep Beıádep
3. Qolaıly Qolaısyz
4. Kókpar oıynynyń keń taralǵan arealy – ońtústik tarap. Ol jaqta oınaý merzimi jyl boıyna barynsha uzaq, sol sebepti kókpar tanymal bolýmen birge onyń jankúıerin qalyptastyrdy. Biraq bul jankúıerlik orta negizinen agrarlyq sanaly qaýymǵa tán degen paıymdy jasyrmaımyz. Bul ındýstrııalyq sanaǵa keraǵar uǵym bolsa da shyndyǵy osy. Iaǵnı, kókpardy qyzyqtaýshy negizinen aýyldyq turǵyndar men sol mekenniń qundylyǵyn kókseıtinder. Bul jaǵynan qyrǵyzdyq ahýal osy paıymdy qoldaıdy. Sol sebepti kókpardyń oınaqyly bolyp tabylatyn baýyzdalǵan serke agrarlyq sanaly qaýymǵa ersi emes, qalypty kórinis, al eger osyny qalalyqtarǵa kórsetseńiz, olar oıyndy emes, baýyzdalǵan serkeni aıap, oıyndy kústanalap bolar edi. Osy jaǵynan qaraǵanda jáne sporttyq ınventar retinde baýyzdalǵan serke meılinshe kórneksiz, ádepten tys, jaraspaıdy. Al tulyp salystyrmaly túrde kórnekti, alaıda onyń da janýarlyq keıpi bolǵandyqtan asa kóp aıyrmasy bar deýge bolmaıdy. Bul da aıýandy qorlaýdy pash etýdiń basqa joly. Evropalyq kórermen de, orta da bul oıynzatty qabyldamas edi.
5. Sol sebepti de eki nusqa da beıádepke beıim, sporttyq ınventarǵa, snarıadqa jatpaıdy. Kókpar serkesin múldem basqa nusqaǵa ózgertý kerek. Ol jaıynda burynyraqta usynys bolǵan. Tulyppen evrokórermendi aldaı almaısyz, onyń kórer kózge qorashtyǵy menmundalaıdy. Álemge kózqaras jaǵynan dıktaty bar evroqundylyq tarapynan qaraǵanda bul da – beıetıka.
6. Serkeniń oıynǵa qolaılyǵy meılinshe baıqalady, ony ustaý da, taqymǵa qysý da yńǵaıly ári jarasymdy. Al tulyptyń yńǵaısyzdyǵy kózge uryp tur. Birinshiden, taqymǵa dúńkıgen kúıi qysyla qoımaıdy. Ekinshiden, tulyp jyljyǵysh bolǵandyqtan sheńberden shyǵyp upaıǵa eseptelýi qıyn. Buny biz Qazaqstan-Mońǵolııa oıynynda 3 ret qatarynan sheńber syzyǵyna jyljyp ketken tulyptyń kesirinen kókpardyń maıtalmany Qurmanbek Turǵanbek álekke tústi. Qysqasy qolaısyzdyǵy kózge uryp tur. Jetildirý kerek.

Sonymen qoryta kelgende, kókpardy eki formatta da damytýǵa bolady: etnooıyn retinde de, etnosport retinde de. Biraq olardy bir birine qarsy qoıyp kerek emes, eki formattyń da ómirde óz orny bar.

Bizdiń maqsatymyz kókpardy sport retinde oınaýdy jetildirýge nazarymyz basym bolǵandyqtan, «Kókpar» federaııasynyń baǵytyn maqul kóremiz, alaıda, keıbir naqty áreketter jetispeýde. Naqtysyn aıtqanda, «sheńber» nusqasyn sport retinde jarııalaý jáne ony odan ári jetildire túsý joldaryn álde de nyǵaıta berý kerek. Ol úshin ǵylymı taldaý men dáıekteý jetispeı jatyr.

Qazaqstandaǵy klımatty eskere otyryp jáne kókpardyń tanymaldyǵy men taralýyn jetildirýdiń bir jolyn usyna ketpekpiz. Ol kókpardy tek qana resmı túrde federaııanyń chempıonaty aıasynan odan ári keńeıte túsip, kommerııalyq sıpat beretin jarystardy da qolǵa alý mańyzdy. Iaǵnı, kázirgi kókpar tek qana aımaqtardyń komandalaryna táýeldi bolyp otyr, buǵan qosa jekeleı komandalardyń da qurylyp, ol sektordy damytatyn bólek jarys qurylymyn jasaqtaý qajet. Bylaı aıtqanda, aımaqtarda qurylǵan jeke komandalar aımaqtyq deńgeıde týrnır ótkizip, kelesi deńgeı Jekeleı ulttyq lıgada jarysatyndaı jaǵdaı jasalýy qajet. Jeke komandalardyń qurylýy meılinshe jeńil ári qarjy jaǵynan eshkimge táýeldi bolmaıdy jáne bul jaǵdaı kókparǵa meılinshe ynta týǵyzatyny sózsiz. О́ıtkeni, júzdege jylqy aıdaǵan aýqattylar bul sportqa qulshyna kirisetini aıqyn. Sóıtip, kókpardyń ishki básekeligin arttyrý arqyly ony damytýdyń jańa resýrsy iske qosylmaq.

 

Serik ERǴALI,

mádenıettanýshy, etnolog