Trıatlonshy Ánel Sytdyqova La-Mansh buǵazyn júzip shyǵady

Ánel Álibekqyzy Sytdyqova Batys Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy Oral qalasynda týǵan. Jastaıynan sińlisi Ásel ekeýin ata-anasy Álibek Baqtygereıuly men Qanıpa Maxambetqyzy tek sabaqtaryn úzdik oqyp qana emes, únemi sportpen shuǵyldanyp júrýlerin qadaǵalap, qyzdaryna óte jaqsy tárbıe bere bildi.

Mine, sol tárbıeni alǵan eńbekqor Ánel qazir barlyq otandastarymyzdyń maqtanyshyna aınaldy.

Mektepti Oraldan, joǵary oqý ornyn Almatydan úzdik bitirgen Ánel, Anglııadaǵy ataqty Kembrıdj ýnıversıtetine túsip, onyń oqýyn da jaqsy baǵamen aıaqtady. Qazirgi ýaqytta jubaıy Nurlan ekeýi úsh ul tárbıelep otyr. Úsh uly da sabaq pen sportty serik etip Anglııadaǵy Oksford mektebinde tálim alady.

Endi Áneldiń sporttaǵy jetistikterine toqtalsaq.
Jaıyqtan shyqqan qazaqtyń qarapaıym qyzy, «Qazaqstannyń Temir Hanshaıymy» nomınaııasynyń birneshe dúrkin ıegeri, belgili trıatlonshy, Qazaqstannan shyqqan Tuńǵysh Aıronmen (Ironman), Tuńǵysh Ýltramen (Ultraman).
TMD aýmaǵynda buǵan deıin mundaı jetistikke eshkim jetpegen.
Ánel jastaıynan sýda júzý men velosıped tebýge qumar bolǵan. О́se kele osy sport túrlerimen arnaıy shuǵyldanǵandy jany súıip, oǵan júgirý sportyn qosyp, endi mine, álemge tanymal trıatlonshy atandy.
Osydan 9-10 jyl buryn dúnıejúziniń damyǵan elderinde adam sengisiz osyndaı qıyn da qyzyqty sport túrlerimen aınalysatyn ataqty sportshy-trıatlonshylardyń bar ekeninen xabardar bolǵan Ánel, qalaıda osy álemniń myqtylarynyń qataryna qosylýǵa bel býady. Biraq, úsh balanyń anasy, jubaıynyń súıikti jary Ánelge bul belesterdi baǵyndyrý ońaı bolǵan joq. Aldymen ol Allanyń, qala berdi ata-anasy men otbasynyń qoldaýymen qıyn belesterdiń birinen keıin birin baǵyndyra bastady.
Shveıarııa, Malaızııa, Nıderlandy jáne Kanada elderinde trıatlonnyń barlyq qyr-syryn úırenip, halyqaralyq jarystardyń bárinde júldeli oryndarǵa ıe bolyp otyrdy. Kanadada eki márte Aıronmen (Ironman) atandy. Ol degenińiz toqtamastan 5 km júzý, 180 km-ge velosıped tebý, sosyn 42 km jaıaý júgirý. Alǵashqyda Áneldiń marafonda júgirý ýaqyty 16 saǵat bolsa, sońǵy kezderi ony 14 saǵatqa qysqartty.
Sodan keıin Ýltramen (Ultraman) ataǵyn da aldy.

Jarystyń birinshi kúni toqtamastan 10 km sýda júzip, sýdan shyǵysymen velosıpedpen 145 km júrdi. Ekinshi kúni 12 saǵatta 275 km velosıped tepti.  Sonda eki kúnde velosıpedpen barlyǵy 420.2 km júrip ótti.
Úshinshi kúni 84.3 km jaıaý júgirdi. Sońǵy málimet boıynsha dúnıejúzinde 12 Ýltramen (Ultraman) bolsa, sonyń úsheýi áıel adam, al sol úsheýdiń  biri qazaqtyń qyzy – Ánel!
2016 jyly 38 jastaǵy qazaqtyń qaısar qyzy Ulybrıtanııanyń ońtústik jaǵalaýynan Franııanyń soltústik jaǵalaýyna deıin sozylyp, Atlant muxıty men Soltústik teńizin qosyp jatqan álemge áıgili La-Mansh buǵazyn toqtamastan júzip ótýge bel baılady. La-Mansh buǵazynyń jalpy uzyndyǵy – 560 km.
Batysynda eni 240 km bolsa, Shyǵysyndaǵy eni 33.1 km. Eń tereń jeri 147 metr, al ortasha tereńdigi 63 metr. Bul úlken synaqqa Ánel «Qazaqstandyq geografııa qoǵamy» qoǵamdyq birlestiginiń uıytqy bolýymen óte tyńǵylyqty daıyndaldy. Ereje boıynsha Ánelge nebári 15-17 gradýs jyly sýda, toqtamastan 33.5 km, arnaıy júzý kıimisiz (gıdrokostıýmsiz) tek kózildirik, bas kıim, júzý kıimi (kýpalnık), tipti qasynda ýaqyt sanap júzip kele jatqan tóreshilerdiń qaıyǵyna saýsaǵyńdy da tıgizbeı, júzip shyǵý kerek edi.
Sonymen kópten kútken tarıxı sátte kelip jetti.

Aýa-raıynyń qolaısyzdyǵynan sýdyń tolqyny kúsheıip, bet qaratpaı turdy. Ýaqyttyń ótip jatqanyna baılanysty ereje boıynsha Ánelge jarysty ne bastaý ne odan bas tartý kerek edi. Biraq, «Sheshingen sýdan taıynbas» dep atam qazaq aıtqandaı, qazaqtyń qaısar qyzy, úsh balanyń anasy, halqymyzdyń namysy úshin, elimizdiń abyroıy úshin Ulybrıtanııanyń jaǵalaýynan sýǵa sekire jóneldi. Bul 6 maýsym, túngi saǵat 3-tiń kezi bolatyn. Tas qarańǵy túnde qaıyqtaǵy tóreshilerdiń túsirgen shamynyń jaryǵymen batyr da erjúrek qazaq qyzy La-Manshtyń tolqyndarynyń arasyna enip jaǵadan uzaı bastaıdy. Ol úsh saǵatta 15,5 km júzdi.  Sóıtip, tań qylań bere bastaǵan sátte qart La-Mansh tolqyny men aǵysyn burynǵydanda kúsheıtip, qazaq qyzynyń qarqynyn báseńdetip tastady. О́kinishke oraı sol jerden Ánelge jarysty toqtatýǵa týra keldi. Biraq namysty qoldan bermegen qazaqtyń qaısar qyzy aldaǵy ýaqytta daıyndalyp, taǵy bir márte baǵyn synap kóretindigin aıtty.

Tarıxqa úńilsek osy La-Manshty 1000-nan asa adam júzip ótken eken. Árıne, kóbi er adamdar ekeni belgili. Alaıda, áıelder arasynan alǵashqy bolyp 1926 jyly Gertrýda Ederle júzip ótken. 2019 jyldyń 2 shilde kúni kúni London ýaqytymen túngi saǵat 2.00-de bastaý alǵan marafonda qazaqstandyq tórt trıatlonshy qyzdarymyz – Ánel Sytdyqova, Elfıra Dýdnık, Mádına Qurmanbaeva, Elena Kýn «Temir analar» komandasynan, xalyq arasynda «Eń qorqynyshty qashyqtyq» atanyp ketken ekstremaldy ýltra-trıatlonǵa qatysyp, aıdy aspanǵa bir-aq shyǵardy. Osy Londondaǵy Mármár qaqpadan Parıjdegi Trıýmfaldy arkaǵa deıin sozylyp jatqan ara qashyqtyqty «Eń qorqynyshty qashyqtyq» dep bekerge aıtpasa kerek. Nege deseńiz adam sengisiz 470 km qashyqtyqty (estafeta júıesimen) ótip shyǵý kez-kelgen sportshynyń qolynan kele bermesi anyq.

Marafon marshrýty: Londonnan Dývrǵa deıin 140 km júgirý, 36 km shamasynda La-Mansh buǵazyn júzip ótý, sosyn 290 km Parıjǵa deıin velosıpedpen júrip ótý.

Mine, bizdiń batyr qyzdarymyz 4 shilde kúni saǵat 11.30-dyń shamasynda  Parıjde áıgili marafonnyń máresine jetti. Ánel, Qazaqstannan kelgen úsh qurbysynyń osy úlken dodaǵa qatysýyna tikeleı atsalysyp, Londonda turǵasyn uıymdastyrý jumystaryn (qaıyqtardy jalǵa alý, qaıyqtyń kapıtanynan bastap, tóreshiler, dárigerler, nusqaýshy-oqytýshylar, kómekshiler jáne t.b.) óz qolyna alyp, barlyǵyn úılestirip qoıdy. Bul jarysqa qatysý úshin jol aqysy, jatatyn oryn, tamaqtanýǵa jáne jańa joǵaryda kórsetilgendeı qomaqty qarajat kerek ekeni belgili. Árbir jarysqa qatysýshy uıymdastyrý komıtetine 8000 fýnt sterlıng jarna tóleýi tıis. Osyndaı buryn-sońdy Qazaqstannan eshkim qatysa almaǵan úlken dodaǵa óz aqshasymen baryp qatysyp, Qazaqtyń kók baıraǵyn Eýropada jelbiretken Qazaqstannyń tórt batyr qyzyna alǵysymyz sheksiz!

Ánel byltyr óziniń 40 jasyna tartý retinde La-Mansh buǵazyn júzemin dep aldyna maqsat qoıǵan eken. Alaıda belgili bir sebepterge baılanysty oıy iske aspady. Endi ol bir aıdan soń, ıaǵnı tamyz aıynda Ulybrıtanııa men Franııanyń jaǵalaýyna deıin sozylyp jatqan áıgili buǵazdy júzip shyǵamyn dep josparlap otyr. Qazaqta «Er kezegi úshke deıin» degen sóz bar. Osyny qaısar minezdi Ánel sanasyna myqtap túıip, La-Manshty júzip, búkil álemge halqymyzdyń ór rýhyn, namysyn kórsetkim keledi deıdi eken.

Alǵa qoıǵan maqsat iske assyn, qazaqtyń maqtanyshyna aınalǵan namysshyl qyzy Ánel!

Dastan KENJALIN,

ALMATY