Toqsanynshy jyldardyń basynda Alash topyraǵyna koreıler oılap tapqan ónerdiń uryǵyn sepken qara belbeý, altynshy dan ıegeri Mustafa О́ztúrik ekenin kópshilik jaqsy biledi. Sonaý Germanııadan Atajurtyn ańsap kelgen asyl azamat Qazaqstan halqyn taekvondomen tabystyrdy. Ol tanymal jekpe-jek sheberi Bekseıit Túlıevpen birigip, elimizde osy sport túriniń keńinen qulash jaıýyna kóp kúsh saldy. El-elde, jer-jerdi úıirmeler ashyldy. Jastar sport zaldarǵa bettedi. Taekvondonyń tunyǵyna boılaǵan sondaı jalyndy jastardyń biri — taekvondodan halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, qara belbeý 5 dan ıegeri Murat Temirálıev edi. Bul kúnderi ol Almaty qalalyq federaııasynyń vıe-prezıdenti qyzmetin atqaryp otyr. Aıtýly azamatpen jýyrda kezdesip, osy saladaǵy keıbir keleli máseleler jóninde sóz qozǵadyq.
– 1990 jyly men Qaraǵandydaǵy Álııa Moldaǵulova atyndaǵy sporttaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-ınternatty támamdap, Almatydaǵy tehnologııalyq ýnıversıtetke oqýǵa tústim, – dep bastady óz áńgimesin Murat. – Sol kezden bastap, taekvondomen aınalystym. Isataı Kabekov, Dıhan Aqaev jáne Maqsut Narbaev syndy bilikti bapkerlerden de tálim-tárbıe aldym. Biz jattyǵatyn zalǵa Mustafa О́ztúrik pen Bekseıit Túlkeev jıi keletin. Jattyǵý bylaı tursyn, sol ǵulama ustaz, asyl aǵalardyń áńgimesin estýdiń ózi bir ǵanıbet edi ǵoı. Ekeýi de tunyp turǵan shejire, parasat-paıymy mol tulǵalar. Mustafa men Bekseıittiń qarapaıymdylyǵy men qazaqylyǵy jaıynda áńgime bir bólek. Olar óz ultyn sheksiz súıetin. Sondaı segiz qyrly, bir syrly azamattarmen jolyqqannan keıin taekvondoǵa myqtap den qoıdym.
– Kezinde joǵaryda esimderi atalǵan arystaı azamattardan dáris alyp, solarmen qatar júrgen ekensiz. Al ondaı mektepten ótken sportshynyń qalyń toptyń arasynda qalyp qoıýǵa qaqy joq. Sol sebepti sizge de osy saladaǵy bıik belesterdi baǵyndyrý aıtarlyqtaı qıyndyq týǵyzbaǵan bolar?
– Biz de shama-sharqymyzǵa qaraı kósildik. Jeti jylǵa jýyq ýaqyt boıy Qazaqstan ulttyq quramasy sapynda boldym. Úsh márte el chempıony atandym. 1993 jyly bizdiń taekvondoshylar tuńǵysh ret álem chempıonatynda kúsh synasý qurmetine ıe boldy. Nıý-Iorkte ótken sol baıraqty básekede men de óner kórsettim. Ortalyq Azııa birinshiliginde bas júldeni oljaladym. Birqatar asa iri halyqaralyq týrnırlerde jeńis tuǵyryna kóterildim.
– Úlken sportpen qosh aıtysqannan soń da osy saladan alystamaǵan sekildisiz? Bilýimizshe, bapkerlik kásipte baǵyńyz jandy ǵoı?
– Iá, alystap eshqaıda ketken joqpyn. Osy kúnge deıin bapkerlik qyzmet atqaryp, birneshe jaqsy shákirtter tárbıeledim. Solardyń arasynan Narıman Shákirov, Mereı Rasılov, Ramıl Ashmahýnov, Ashat Ábildaev, Abzal Anarqulov syndy saıypqyrandar sýyrylyp shyǵyp, túrli dúrmekterde atoı saldy. 2005-2013 jyldar aralyǵynda respýblıkalyq taekvondo federaııasynda bas hatshysy jáne komanda basshysy qyzmetterin qatar atqardym. 2012 jyly ulttyq komanda múshelerin London Olımpıadasyna bastap aparǵan mamandardyń biri boldym. Sonymen qatar, tóreshilik kásipte de baq synadym. Bul rette de nesibesiz emespin. Álem men qurlyq chempıonattarynda, Azııa oıyndary men álem kýbogynda jáne basqa da kóptegen dúbirli dodalarda qazylyq ettim. Uıymdastyrýshylar tarapynan eńbegim laıyqty baǵalanyp, túrli baıraqty básekelerde eń úzdik tóreshige tıesili arnaıy syılyqty ıelendim. «Azııanyń eń ádil qazysy» degen ataq ta buıyrdy. Sonymen qatar qazirden shákirtter tárbıelep júrmin. Qol astymda jattyǵyp júrgen qandastarymyzdyń arasynda bolashaǵynan mol úmit kúttiretin jastar az emes.
– Sóz oraıy kelgende, qazylar máselesine keńirek toqtala ketseńiz. Taekvondoda ótetin asa jaýapty jarystarda tóreshilerdi irikteý proesi qalaı júzege asyrylady? Osyndaı saýal qoıýýymnyń sebebi, qazaqstandyqtardyń asa iri halyqaralyq jarystarda sırek qazylyq etip júrgeni qynjyltady…
– Tóreshilerge qoıylatyn talap óte qatań. Eń birinshi kezekte biliktilik pen sheberlik deńgeıi basshylyqqa alynady. Odan da basqa talaptary kóp. Olardyń eshbiri komıssııa músheleriniń nazarynan tys qalmaıdy. Máselen, men 2021 jyly Tokıoda alaýy tutanatyn Paralımpıadada qazylyq etýge úmitti tóreshilerdiń tizimindemin. Bastapqyda úmitkerler sanatynda álemniń ár qıyrynan jınalǵan 500-ge tarta maman boldy. Solardy túrli jarystarǵa qatystyryp, irikteýden ótkizdi. Qalys jáne shalys basqandary, óreskel qatelikke boı aldyrǵandardyń aty-jónderi tizimnen syzylyp tastalady. Osylaısha, birte-birte úmitkerler qatary sıreıdi. Qazir tizimde 50 adamdaı ǵana qaldy. Solardyń otyzy ǵana dúbirli dodada qazylyq etedi. Buıyrtsa, men de Tokıoǵa sapar shegemin dep nıettenip otyrmyn.
– Murat, siz elde bilim alýmen ǵana shektelip qalmaı, «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha Shveıarııada da oqyǵan ekensiz. Ol elde qandaı mamandyqty ıegerdińiz?
– Lozanna qalasynda ornalasqan AISTS MAS mektebinde «Sporttyq menedjement» mamandyǵy boıynsha bilim aldym. Bul – kúlli álemdegi sport salasy boıynsha bilim beretin eń iri ortalyq. Osy salada júrgen mamandardyń deni Lozannadaǵy ustazdardan tálim alýdy armandaıdy. Baǵyma oraı, «Bolashaq» baǵdarlamasy arqyly maǵan da AISTS MAS mektebinde túlegi bolý baqyty buıyrdy. Odan bólek, qolymda Ońtústik Koreıanyń Sývon qalasynda ornalasqan Keng Hı ýnıversıtetiniń sertıfıkaty, Almatydaǵy tehnologııalyq ýnıversıteti men Qazaqtyń Sport jáne týrızm akademııasynyń dıplomy bar.
– Siz jaıynda aqparat jınaǵan kezde «Áıgili «Kýkkıvon» akademııasynyń halyqaralyq ınspektory» degen jazýdy da kózim shaldy. Osy akademııa jaıynda qysqasha aqparat berseńiz?
– Taekvondo ónerin túrin serik etken sańlaqtarǵa sporttyq dan jáne túrli belbeýlerdi taǵaıyndaıtyn álemdegi jalǵyz uıym dál osy – «Kýkkıvon». Ońtústik Koreıanyń bas shahary – Seýlde ornalasqan aıtýly akademııadaǵa halyqaralyq ınspektor retinde tirkelý úshin men kóptegen synaqtan óttim. Osy sport túriniń maıtalmandary aldynda osy jumysty atqarýǵa laıyq ekenimdi dáleldedim. Qazirgi kezde álemdegi kez-kelgen taekvondoshydan emtıhan qabyldap, olarǵa dan jáne belbeý berýge meniń de quqyǵym bar.
– Halyqaralyq taekvondo federaııasynyń (WTF) fılıaldarynyń biri Shveıarııanyń Lozanna qalasynda ornalasqany belgili. Alpi taýy etegine jıi at basyn buryp turǵanyńyzǵa qaraǵanda, sol uıymmen tyǵyz baılanystasyz ǵoı?
– Negizinen men Shveıarııaǵa tájrıbe jııý jáne bilimimdi jetildirý úshin baramyn. Ara-tura halyqaralyq federaııanyń jumysyna da aralasyp turamyn. Federaııada men bosqyndar máselesimen aınalysamyn. Qazir jer júzinde soǵys oty órship turǵan jáne jappaı kedeıshilik beleń alǵan memleketter az emes. Sonyń saldarynan Sırııa, Lıvııa, Aýǵanstan jáne Afrıkanyń birqatar elderiniń halyqy óz otanynan bezip, jan-jaqtan pana izdeýde. Solardyń qatarynda sportshylar qaýymy da bar. Birikken Ulttar Uıymy (BUU) men Halyqaralyq Olımpıada komıteti (HOK) osy problemany nazarda ustap, únemi sheshý joldaryn qarastyrýda. Búgingi tańda sol bosqyndar túrli dúbirli dodalarda óz elderiniń emes, Halyqaralyq federaııanyń týy astynda óner kórsetip júrgenin de jaqsy bilesizder. Mine, biz osy jaǵdaıdy jan-jaqty zerttep, zerdelep, taldap, rettep, zańdastyrý máselesimen aınalysyp júrmin.
– 2008 jyly Beıjińdegi dodada Arman Shylmanovtyń atoı salyp, qola medaldi oljalaǵany belgili. Bul otandyq taekvondoshylarmyzdyń Olımpııa oıyndarynda oljalaǵan alǵashqy jáne ázirge jalǵyz júldesi. Qalaı oılaısyz, bıyl Tokıoda alaýy tutanatyn baıraqty básekede jeńis tuǵyryna kóterilýge kúsh-jigeri jetetin qazaqtyń ul-qyzy tabyla ma?
– Bizdiń qazirgi komandamyz da óte kúshti. Ásirese, Rýslan Japarov pen Qaırat Sarymsaqovtyń óneri kópshiliktiń kóńilinen shyǵýda. Olardyń boıynda Olımpııa oıyndarynyń altyn tuǵyryna kóterilýge qajetti qasıetterdiń barlyǵy bar. Jansel Denız, Nurlan Myrzabaev, Ferýza Aldanǵorova jáne Smaıl Dúısebaı syndy daıan sheberlerine de zor senim artylyp otyr. Solardyń arasynan bir-ekeýi Japonııada jasyndaı jarqyrap, jeńis tuǵyryna kóterilse, kúlli Qazaq eli úshin úlken abyroı bolatyny daýsyz. Qazaqstan taekvondosynyń tuǵyry búgingiden de bıik bolatynyna men kámil senemin
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan
Dastan KENJALIN