Jeltoqsan batyrlary eshqashan umytylmaıdy
Almatydaǵy Ortalyq saıabaqtaǵy Muhtar Áýezov atyndaǵy stadıonnyń janynda ornalasqan kúres zalynda tamasha bir ıgilikti de saýapty sporttyq shara ótti.
Qazaq kúresinen stýdentter arasynda ótken bul dúbirli qalalyq jarys Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy men Jeltoqsan kóterilisiniń 35 jyldyǵyna jáne Jeltoqsan kóterilisiniń qaharmany Erbol Sypataevty eske alýǵa arnaldy.
Oǵan qaladaǵy 10-ǵa tarta Jeltoqsan uıymynyń basshylary qurmetti qonaq retinde shaqyryldy. Olardyń arasynda «PQ Jeltoqsan Aqıqaty» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi, «Qaısar júrek», «Jeltoqsan juldyzdary», «Jeltoqsan jalaýy», «Jeltoqsan» respýblıkalyq halyqtyq-otanshyldyq qozǵalysy boldy. Bul uıymdar Jeltoqsan kóterilisine qatysty izgi sharalarǵa barynsha atsalyp júrgen belsendi qoǵamdyq birlestikter bolyp sanalady.
Jeltoqsan batyrlary jas balýandardyń tartysty beldesýlerin kóz jazbaı, sodan alǵan úlken áserlerin aıtyp jetkize almaı jaqsy kóńildi-kúıde otyrdy. Bozkilemge shyqqan balýandar 5 salmaq dárejesi boıynsha jeńis úshin jan alysyp, jan berisken kezdesýlerin ótkizdi.Tóreshiler de súzgiden ótken saıdyń tasyndaı qazaq kúresiniń mamandary bolatyn. Arasynda Álem chempıonatynyń kúmis júldegeri Erkin Saıdaqov bastaǵan qazylar tobynyń ádil sheshimderine eshbir jan daý keltirmedi.
Jarystyń saltanatty ashylýynda sóz alǵan PQ «Jeltoqsan aqıqaty» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Bolat Qurymbaev, Jeltoqsan kóterilisiniń batyry, PQ «Jeltoqsan aqıqaty» RQB beldi múshesi Sholpan Nurǵalıeva, Jeltoqsan ardageri, kezinde erkin kúresten el birinshiliginiń jeńimpazy bolǵan ardager balýan Darhan Jakeshev jáne marqum Erbol Sypataevtyń týǵan baýyry Erjan Sypataevtar aıtýly týrnırdiń erekshelikterine toqtalyp, jas balýandarǵa jeńis tiledi. Iá, osyndaı alaman jekpe-jekterdiń óte joǵary deńgeıde ótýine uıytqy bolǵan Almaty qalasy ákimdigi qoǵamdyq damý basqaramasy, Halyqaralyq «Janashyr» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Jańyl Amantaıqyzy Ápetova, PQ «Jeltoqsan Aqıqaty» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Bolat Qurymbaev pen Abaı atyndaǵy Qazaq UPÝ-ne zor alǵysymyzdy aıtqymyz keledi. Iá, dál osyndaı el ishinde myna bir aty jaman indettiń boı alyp turǵan qıly kezeńde, kishigirim jarys uıymdastyrýdyń ózi ońaı emes ekeni belgili. Sondyqtan da uıymdastyrýshylardyń tól kúresimiz arqyly Jeltoqsannyń rýhyn asqaqtata túsý oılary iske tolyqtaı asty dese bolady. Olardyń batyl qadamdary maqtaýǵa laıyqty.
Hosh, sonymen tań azannan bastalǵan syndar tús aýa shegine jetip, jeńimpazdar men júldegerlerdiń esimderi de belgili boldy. 55 kg salmaqta Qaz STA stýdenti Mıras Shákirov aldyna jan salmaı jeńiske jetse, 60 kg kúresken Almaty energokoledjiniń stýdenti Ilzat Asıev tamasha beldesýler ótkizip, bas júldeni jeńip aldy. Al, 66, 74 jáne 90 kg-nan asa salmaq dárejeleri boıynsha Abaı atyndaǵy Qazaq UPÝ stýdentteri Nursultan Nurseıtov, Erkin Jigeruly, Jorabek Ersultandar chempıon atandy. Sonymen qatar, týrnırdiń úzdik, sheber, ákki balýany jáne úzdik tóreshi degen atalymdar boıynsha dara shyqqan balýandarǵa marapattar tabys etildi. Bul ataqtardy Jorabek Ersultan, Nusultan Nurseıituly, Jiger Erkinuly jáne Máýlen Rysdáýletter ıelendi.
Jarys jeńimpazdary men júldegerleri kýbok, maqtaý qaǵazdary jáne baǵaly syılyqtarymen marapattaldy. Balýandardy Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasy basshysynyń orynbasary Aıdar Rahymjanuly Esnbekov, PQ «Jeltoqsan aqıqaty» RQB tóraǵasy Bolat Qurymbaev, «Qaısar júrek» Jeltoqsan uıymynyń tóraıymy Shara Bólegenqyzy Ergebaeva jáne de birqatar Jeltoqsan qandy kóterilisiniń qaharmandary jasulandarǵa aq jarma aq batalar aıtyp, estelikke sýretke tústi.
Osylaısha, tartymdy da tartysty ótken alaman jarys máresine jetip, qatysýshylar men qonaqtar qımaı qoshtasyp tarqady. Jeltoqsan batyrlaryn este saqtap, olar týraly úgit-nasıhat jumysyn bir sát toqtatýǵa bolmaıdy. О́ıtkeni, bul ardaqty azamattar Táýelsizdigimizdi qan tógip jeńip alyp bergen altyn urpaqtyń tamyry bolyp taralady.
Bıyl mine, Jeltoqsan kóterilisine 35 jyl tolyp otyr. Qarap otyrsaq, qanshama jyldar arada zyrlap óte shyqqan. Búginde bastaryn aq basyp, shaý tartqan Jeltoqsan batyrlary ózderine degen qurmet, qoshamet joǵalmasa eken dep tileıdi. Sol bir aıazy bet qaryǵan túnde, alańda jan berip, jan alysqan qazaqtyń batyr ul-qyzdarynyń erlikteri tarıh sahnasynda máńgilik oryn alary sózsiz. Endeshe, osyndaı ıgilikti, izgilikti sharalardyń jas urpaqqa berer úlgi-ónegesi, tárbıesi zor dep esepteımin.
Aqyn ORDABAIULY,
ALMATY