Halyq Uni agenttiginiń zertteýinshe, 2022 jyly Qazaqstanda respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetten sport salasyna jalpy 356,1 mlrd teńge qarajat bólingen.
«2022-2024 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» zańda kórsetilgendeı, 2022 jyly:
«joǵary dárejeli sport túrlerin damytýǵa» 81 mlrd teńge;
«sporttaǵy daryndy balalardy oqytý jáne tárbıeleýge» 26 mlrd teńge;
«buqaralyq sport pen ulttyq sport túrlerin damytýǵa» 1,4 mlrd teńge bólingen.
jergilikti ákimdikter arqyly 247,7 mlrd teńge bólingen. Bul týraly jergilikti atqarýshy organdarǵa jibergen resmı saýalǵa berilgen jaýaptan belgili boldy.
О́ńirlerge toqtalar bolsaq, eń kóp Astana qalasyna (25,4 mlrd teńge), Túrkistan oblysyna (20,6 mlrd teńge) jáne Almaty qalasyna (19,5 mlrd teńge) bólingen.
Eń az Shymkent qalasyna (3,7 mlrd teńge), Batys Qazaqstan oblysyna 8,3 (mlrd teńge) jáne Soltústik Qazaqstan oblysyna (8,9 mlrd teńge) bólingen eken. Ulytaý, Jetisý men Abaı oblystarynda qarajat az bolǵanymen, bul óńirler jyl ortasynda bólinip shaqqyndyqtan, tolyq bir jyldyq bıýdjeti belgisiz.
Qoǵamda sportty damytýǵa bólingen qarajattyń sheteldik legıonerler kóptep oınaıtyn kásibı sporttyq klýbtarǵa ketip jatqany týraly syn kóp. Osy oraıda, redakııa ár óńirdiń fýtboldan Qazaqstan premer-lıgasy, birinshi lıgasy jáne ekinshi lıgasynda oınaıtyn klýbtarǵa qansha qarajat bóletinin de arnaıy suratty. Belgili bolǵandaı, jergilikti bıýdjetten kásibı fýtbol klýbtaryna 19,5 mlrd teńge bólingen. Budan bólek, mysaly, «Astana» fýtbol klýbyna «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qorynan bólinetin memleket qarajaty taǵy bar.
Aıta keterligi, bul materıalda fýtboldan bólek, astanalyq «Barys», qaraǵandylyq «Saryarqa» sekildi hokkeı klýbtary, «Astana» basketbol klýbtary sekildi ujymdardy eseptemedik.
О́ńirler ishinde fýtbol klýbtaryna eń kóp qarajat bóletinder Túrkistan oblysy (3,3 mlrd teńge) men Atyraý oblysy (1,3 mlrd teńge). Segiz óńir 1,2 mlrd teńgeden bólse, úsh óńir 1,1 mlrd teńgeden, taǵy úsh óńir 1 mlrd teńgeden az bólse, tórt óńir qarajat qarastyrmaǵan.
2022 jyly jergilikti bıýdjetten jalpy sportqa jáne kásibı sporttyq klýbtarǵa bólingen qarajat | ||
О́ńir |
Jalpy sportqa bólingen qarajat, teńge | Sonyń ishinde fýtboldan premer-lıga, birinshi jáne ekinshi lıga klýbtaryna, teńge |
Astana qalasy | 25,4 mlrd | bólinbegen |
Almaty qalasy | 19,5 mlrd | 720 mln («Qaırat» FK) |
Shymkent qalasy | 3,7 mlrd | 1,2 mlrd («Ordabasy» FK) |
Abaı oblysy | 3,6 mlrd (qyrkúıek-jeltoqsan) | bólinbegen |
Aqmola oblysy | 11,1 mlrd | 1,1 mlrd («Oqjetpes» FK) |
Aqtóbe oblysy | 12,6 mlrd | 1,2 mlrd («Aqtóbe» FK) |
Almaty oblysy | 17,2 mlrd | bólinbegen |
Atyraý oblysy | 13,5 mlrd | 1,3 mlrd («Atyraý» FK) |
Batys Qazaqstan oblysy | 8,3 mlrd | 1,1 mlrd («Aqjaıyq» FK) |
Jambyl oblysy | 12,5 mlrd | 1,2 mlrd («Taraz» FK) |
Jetisý oblysy | 11,4 mlrd | 1,1 mlrd («Jetisý» FK) |
Qaraǵandy oblysy | 14,1 mlrd | 1,2 mlrd («Shahter» FK) |
Qostanaı oblysy | 13,7 mlrd | 1,2 mlrd («Tobyl» FK) |
Qyzylorda oblysy | 14,5 mlrd | 605 mln («Qaısar» FK) |
Mańǵystaý oblysy | 10,9 mlrd | 1,2 mlrd («Kaspıı» FK) |
Pavlodar oblysy | 13 mlrd | 1,2 mlrd («Aqsý» FK) |
Soltústik Qazaqstan oblysy | 8,9 mlrd | 1,2 mlrd («Qyzyljar» FK) |
Túrkistan oblysy | 20,6 mlrd | 760 mln – «Maqtaaral» FK;
1,6 mlrd – «Turan» FK; 360 mln – «Qyran» FK; 188 mln – «Iassy» FK; 212 mln – «Arys» FK; 185 mln – «Tomırıs Turan-Túrkistan» FK |
Ulytaý oblysy | 1,7 mlrd | bólinbegen |
Shyǵys Qazaqstan oblysy | 11,5 mlrd | 627 mln |
Barlyǵy | 247,7 mlrd | 19,5 mlrd teńge |
Baýyrjan MUQANOV,
ASTANA