Germanııanyń ataqty fýtbolshysy ári jattyqtyrýshy, álem chempıony, úzdik fýtbolshyǵa beriletin «Altyn dop» syılyǵyn eki ret alǵan Fran Bekkenbaýer 79 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ótti.
Bekkenbaýerdiń densaýlyǵynyń nasharlap ketkeni týraly aqparat byltyr jazda shyǵa bastaǵan. Qolda bar málimetke qaraǵanda, 2015 jyly Stefan degen uly qaıtys bolǵannan keıin eks-fýtbolshynyń densaýlyǵy nasharlap, júregine operaııa jasatqan. Odan keıin kóz ınfarktisi bolyp, Parkınson aýrýy men demenııaǵa dýshar bolǵan. Sol kezden beri ol uzaq ýaqyt emdelip, 7 qańtarda óz úıinde qaıtys boldy.
Bekkenbaýer alǵash ret jasyl alańǵa Mıýnhenniń «Bavarııa» klýbynyń jastar komandasynyń jeıdesinde shyqqan. Sodan keıin klýbtyń eresekter jasaǵynda oınap Eýropa chempıondarynyń kýbogyn úsh márte jeńip alǵan. 1966 jyly Anglııada ótken ádem chempıonatyna qatysyp, kúmis júldeger bolǵan. 1972 jyly Germanııa quramasymen birge Eýropa chempıony, 1974 jyly álem chempıony atanǵan. 1976 jyly Eýropanyń vıe-chempıony ataǵyn alǵan.
Ataqty fýtbolshy álem chempıonattarynda oıynshy retinde, jattyqtyrýshy bolyp ta jeńiske jetken úsh fýtbolshynyń biri boldy. Onymen birge brazılııalyq Marıo Zagallo men franýz Dıde Desham álemdik dodalarǵa oıynshy bolyp ta jattyqtyrýshy bolyp ta jeńiske jetken.
Bekkenbaýer ulttyq quramada birinshi bolyp 100-den asa oıynǵa qatysqan. Ol barlyǵy 103 matchta alańǵa shyǵyp, qorǵaýshy bolsa da 14 gol salǵan. Qorǵaýshy bolyp tarıhta «Altyn dop» syılyǵyn jeńip alǵan alǵashqy fýtbolshy boldy. 1972 jyly álemniń úzdik fýtbolshysy atandy. Sodan keıin AQSh-tyń «Nıý-Iork Kosmos», Germanııanyń «Gambýrg» klýbtarynda oınaǵan.
Eks-fýtbolshy «Bavarııa» sapynda Germanııa chempıonatyn tórt ret jeńip aldy. Al jattyqtyrýshy bolyp, 1990 jyly Germanııa quramasymen birge álem chempıony atanǵan. Jankúıerler ony «Kaızer Fran» dep ataǵan.
О́z tilshimizden