Ákemniń álemi

Qazir qolyma qalam alyp, qarap otyrsam eshqashan ákem týraly estelik jazamyn dep oılamappyn.  Onyń aramyzdan tez ketetinin kim oılaǵan?! Eshkim de oılamaǵan edi. Biraz jasqa kelip, jaqsy qartaıýyn tilep júretinmin. Bárimiz de solaı ákemniń amandyǵyn tilep júretin edik. 

Ákem astanaǵa qyzmet babymen jıi kelip turatyn. Endi mine, onyń Astanaǵa kelmegenine bir jyldaı ýaqyt boldy. Biz Astanada bolsyn, basqa jerde bolsyn, jaqsy syrlasyp, bir-birimizdi jaqsy túsinetinbiz. Ol meni balam dep qana emes, jaqyn dosyndaı, týǵan inisindeı kóretin.

Men Almatyda týsam da 10 jasyma deıin atam men ájemniń qolynda óskenmin. Qazir aýylda ótkizgen sol bal-dáýren balalyq shaǵym emis-emis esimde. Ásirese, 1 klasqa barǵanda ákemniń tór bólmede maldas quryp, jazý-syzýdy úıretkeni esimde qalypty. Biraq, men aýylda kóp oqyǵan joqpyn. 1988 jyly apam ekeýmiz (ájem Ulmeken Tólenqyzyn osylaı aıtatynbyz) Almatyǵa baryp, úımen tanysyp, kórisken soń, sol jaqta birjolata qalyp qoıdym. Almatyda qalamyn degen oı da múldem bolǵan joq. Keıin bilsem, ákem meni óz uıasynda qaldyrǵysy kelgen eken ǵoı. Qazir soǵan da mine, 30 jyl ótipti. Osy ýaqytta biz ol kisiniń jaqsy qasıetterin ǵana kórip óstik. Onyń balaǵa, týǵan-týysqa, baýyrǵa degen meıirimin ǵana kórdik. Ol óte parasatty, meıirimdi edi. Jastaıynan erte eseıgendikten be, bizge eshqashan usaq-túıek áńgime aıtpaıtyn. Tek iri sóıleıtin. Al ákemniń dos-jaranǵa adaldyǵyn, jumysqa berilgendigin, adamǵa qamqorlyǵyn aıtsam, onyń bári bir bólek áńgime.

(Kókem Uly Otan soǵysynyń ardageri Omar Kenjalyuly)

Ákemniń qamqorlyǵy men kómegin aldyna kelgen adamnyń bári sezinetin. Ol eshqashan eshkimniń betin qaıtarmaı, bárine qoldan kelgenshe kómektesetin. О́ıtkeni, buǵan ony ómirdiń ózi úıretken. Ákem bala kezinen úıdiń tuńǵyshy bolǵan soń baýyrlaryna bas-kóz bolyp ósti. Keıin Almatyǵa barǵanda aýyldaǵy úıge kóp kómektesip turǵan eken. Apamnan onyń stıpendııa, aılyq alsa sodan aqsha jiberetinin estıtinmin. Sondaı kezde ájem ákemniń Almatyǵa oqýǵa túsip, jumys istep jatqanyna maqtanyp otyratyn. Apamnyń ózi 14 qursaq kótergen edi. Ákemnen keıin Beısenbek, Dúısenbek, Ǵalııash, Márııash, Jumaǵazy, Zálııash, Sánııash, Farabı, Erkebulan, Aınash, Gúlbahram, Gúlbarshyn men Dáýren degen inim bolǵan. Osylardyń ishinde Beısenbek pen Dúısenbek aǵalarym, Márııash pen Aınash tátem, Dáýren inim ómirden erte ketti. Bir úıden osynshama adamnyń ómirden ótýi ata-ájeme, ákeme ońaı tıgen joq. Ákem sony oılap úıdegi bar qıynshylyqty moınyna alyp, baýyrlaryn qushaǵyna basyp júrdi. Al 1990 jyldardyń basynda apam men kókem araǵa bir jyl salyp ómirden ótkende aýyldaǵy ini-qaryndastaryn Almatyǵa kóshirip ákeldi. Ol kezde eldiń jaǵdaıy máz emes edi. Aýylda jumyssyzdyq, Torǵaı oblysynyń birese ashylyp, birese jabylyp jatqan shaǵynda halyq shyn máninde eseńgirep ketti. Aýyl túgili, Arqalyq sııaqty oblys ortalyqtarynyń jaǵdaıy qıyn bolǵanyn bilesizder. Mine, sondaı qıyn qystaý kezde ol baýyrlaryna ákeniń ornyna áke bolyp, qamqorshy aǵa bola bildi. Apamnyń ózi kózi tirisinde ákemdi «ol meniń mańdaıymnyń juldyzy ǵoı» dep aıtyp otyratyn.

(Apam «Ardaqty Ana» Altyn juldyzynyń ıegeri Ulmeken Tólenqyzy)

Jańa ájemniń 14 qursaq kótergenin aıttyq. Kezinde ol osynshama balany ósirip, tárbıelegeni úshin «Ardaqty Ana» Altyn juldyzynyń ıegeri atanǵan. Al kókem Omar Kenjalyuly Uly Otan soǵysynyń ardageri bolǵan. Bizdiń áýlette kókem ǵana emes, arǵy atam Kenjaly Jalmaǵambetuly, onyń inileri Seraly, Eraly,  Ospan, Qalı, Kenjebaı degen atalarym da soǵysqa qatysqan. Arǵy atam Kenjalynyń anasy Bətıma ájem osynyń bárin ýaıymdap ótken eken. Ol soǵysqa barlyǵyn shyǵaryp salǵan soń, endi kezek óziniń nemeresi, meniń atama kelgenin estigende sol ýaıymnan qara jolda qulap, sodan tósek tartyp, tura almaı qalypty. Ákem sonyń bárin biletin. Ol maǵan atalarymyz týraly jıi aıtatyn. Olardyń bári hat tanyǵan, oqyǵan, saýatty bolǵan deıtin.

Ákem 1994 jyly Tólek Jáýke batyrdyń 175 jyldyq mereıtoıyn ótkizýge de belsene atsalysty. Sodan keıin «Er Jáýke minbegenmen altyn taqqa» kitabyn jazyp shyqty. Qazir osy kitap Torǵaıdyń árbir azamatynyń izdep júrip oqıtyn, al Tólek rýynan taraıtyn urpaq úshin úıiniń tórinen tabylatyn eńbekke aınalǵan.

Jalpy, ákemniń el-jerge, halyqqa degen eńbegin bári biledi. Onyń halyqqa qyzmet etken jumysy – ózi jastaıynan tańdaǵan jýrnalıstıka salasy bolatyn.  Jastaıynan degenim, papamnyń klastasy Beısenbek aǵamen bir sóıleskenimde, jan dosynyń balalyq shaǵy týraly aıtqany esimde qalypty. «Seniń papań óte zerek bolyp ósken. Biz barlyǵymyz oınap júrgende ol aramyzdan sýyrylyp shyǵyp, tóbege qaraı júgiretin. Sóıtip, tóbege shyǵa sala «Men óskende úlken jazýshy, jýrnalıst bolamyn», dep jan-jaqqa jar salatyn», degen edi. Mine, «Bolar bala on besinde baspyn der, bolmaıtyn bala jıyrma besinde jaspyn der» degendeı papamnyń da bala kezinen aldyna úlken arman, maqsat qoıyp óskenin kórýge bolady. Sol arman men maqsat ony keıin arý Almatynyń QazMÝ-ne jeteledi.

(Ákemniń balalyq shaǵy. Ortada otyrǵan ákem)

Al osy oqý ornynda ákem aldymen óziniń ómirlik serigi – meniń anam Əlıma Əbdirahmanqyzymen tanysty. Əkem jýrnalıstıka, sheshem fılologııa fakýltetinde oqydy. Ekeýi kóp uzamaı kóńilderi jarasyp, úılendi. Sodan beri mamam əkemniń kýrsymen bite qaınasyp ketti. Papam sheshemdi óte qatty syılaıtyn edi. Anam da onyń qadirin bildi. Ekeýi ómir boıy bir-biriniń qas qabaǵyna qarap júrdi. Ákem maǵan únemi mamama rızashylyǵyn bildirip otyratyn. «Seniń mamańa rızamyn, balam. Búkil qıynshylyqty birge kórdik. О́mirdiń ystyǵyna da, sýyǵyna da shydap kelemiz. Mamańmen habarlasyp, jaǵdaıyn bilip tur. Jaraı ma?», dep aıtatyn. Osyny ol sońǵy kezderi Astanaǵa kelgen saıyn jıi aıtyp ketti.

Anam ákemdi óte jaqsy túsinetin. Onyń jumysyna da túsinistikpen qaraıtyn. Mamam ózi kóp sóılemeı, árbir iste ákemdi qoldap júretin. Ekeýi bir sharýa shyqsa bárin aqyldasyp sheship otyratyn. Sheshemniń ózi de jazý-syzýǵa jaqyn bolyp, baspa salasynda qyzmet etti. Əýeli Parlamentte, odan keıin «Atamura» baspasynda jumys istedi. Ol Ońtústik Qazaqstan oblysy Keles aýdanynda týǵan. Bul kıeli de qasıetti jerden qazaqtyń talaı myqty tulǵalary túlep ushqan edi. Solardyń biri týǵan aǵalary Batyrbek pen Saýytbek Abdrahmanovtar boldy.  Saýytbek aǵa elimizge belgili qoǵam qaıratkeri, jastaıynan qolyna qalam ustap, jýrnalıstıkanyń bıik shyńyna shyqqan qazaqtyń aptal azamaty. Ol kisi de QazMÝ-de oqydy.

(Ákemniń 1976 jyly anamdy salǵan sýreti)

Əkem osy ýnıversıtettiń qabyrǵasynda ómir boıy jaqsy aralasqan dostaryn kezdestirdi.  Qazirde biz solarmen aǵaly-inili bolyp syılasyp kelemiz. Papam negizi, kópshil edi. Eshkimniń betin qaıtarmaı, bárine kómek qolyn sozatyn. Ony osy kitapqa estelik jazatyn adamdar aıta jatar. О́ıtkeni, ol elge jaqsylyq jasasa eshkimge aıtpaı jasaıtyn.

Jańa ákemniń kýrstastarymen sońyna deıin jaqsy qarym-qatynasta bolǵanyn aıttym ǵoı. Ákemniń kýrstas degende jany qalmaıtyn edi.  Ásirese, ol Bolatbek aǵa Ormanovpen óte jaqsy dos boldy. 2007 jyly Bolatbek aǵamyz qaıtqanda qazany óte aýyr qabyldady. Bertinge deıin jan dosyn aýzynan tastamady. Papam Astanaǵa kelse «Qaıran, Bókeń! Qaıran, Qoshan! О́mirden erte kettińder ǵoı», dep aıtyp júretin.  «Qoshan» degeni ózimen birge oqyǵan Qoshan aǵamyz. Ol da Bolatbek aǵadan keıin kóp uzamaı baqılyq boldy. Ákem osy eki dosyn qatty saǵyndy. Basqa da erte qaıtqan kýrstastaryn esinen shyǵarmaıtyn. Solarǵa degen saǵynysh sezimin kórsetip qalatyn.

(Otbasymen. Astana. 2002 jyl)

Papam basqa da jora-joldastarymen de jaqsy aralasty. Ol dostaryna, áriptesterine adal boldy. Dostarynyń toı-tomalaqtarynan, qýanyshtarynan qalmaıtyn. Adamnyń úıinde qaza bolsa mindetti túrde quranǵa qol jaıyp, bata jasap qaıtatyn.

Ákem 1984 jyly Almatynyń qaq ortasynan úı alǵanda kýrstas dostaryn jıi shaqyryp, solardyń  qýanyshtaryna dastarhanymyz jaıylyp jatatyn. Sondaı kezde ákemniń dombyramen aıtqan ánderi otyrystyń sánine aınalyp turatyn edi. Ol kezde papamnyń  joldastarynyń kóbisi Almatyda. Bolatbek Ormanov pen Sábıt Dúısenbıev aǵamyzdyń úıleri Kóktóbede bolsa, Qaınar Oljaı, Talǵat Aıtbaı, Meırambek Tólepbergen, Qalı Sársenbaı, Abdolla Altyı, Sharhan Qazyǵul men basqa da kýrstas dostary qalanyń ár shetinde turatyn. Keıin ákem Bolatbek aǵa arqyly Esen aǵamen tanysty. Sol kisiniń úıimen de jaqyn aralasyp turdyq. Al 2011 jyly «Aqjar» aýdanyna kóship barǵanda Serik Rásilov aǵamyzdyń úıimen qudaıy kórshi bolyp syılasyp kettik. Ákem stýdent shaǵynda Almaty qalalyq keńesiniń depýtaty bolyp, oqýdy Lenındik stıpendıat atanyp bitirgen soń, eńbek jolyn «Soıalıstik Qazaqstan» gazetinde bastaǵan. Odan keıin «Bilim jáne eńbek» («Zerde»), «Halyq keńesi», «Aqıqat», «Qazaq ádebıeti», «Ana tili» gazet-jýrnaldarynyń bas redaktory boldy. Al 1999 jyly ózi «Qazaq gazetteri» AQ quryp, byltyrǵa deıin onyń basshylyq qyzmetin abyroımen atqaryp shyqty.

(Qaz MÝ. Jýrnalıstıka fakýltetiniń daıyndyq kýrsy)

Men ákemmen jumysy jaıly kóp áńgimelesetin edim. Sondaı kezde ol redakııanyń sharýasy týraly kóp ashylyp aıtpaıtyn. Al jumysta jaqsylyqtar bolsa sony qýana aıtyp otyratyn.

Ákem ózi janyna jaqsy adamdardy ǵana jınap júretin. Ol qyryq jyl ótse de solardyń bárimen eshqashan qarym-qatynasyn úzgen emes. Byltyr sol adamdardyń bári bizdiń úıge kelip kóńil aıtyp, qazamen ortaqtasty. Ákem Sarbas Aqtaev, Ábdisaǵıt Tátiǵulov, Qýanysh Sultanov, Kenjeǵalı Saǵadıev, Serik Úmbetov, Raýshanbek Ábsattarov,  Saǵymbaı Qozybaev, Marat Toqashbaev, Janbolat Aýpbaev, Amanhan Álim, Sabyrjan Ahmetov, Hamıtbek Musabaev, Jetpisbaı Bekbolatuly, Samat Ibraımov,  Nurtóre Júsip, Shámshıddın Patteev, Júsipbek Qorǵasbek sııaqty áriptesterimen jaqsy aralasqan edi. Ábdisaǵıt aǵamen habarlassam, ol kisi áli kúnge deıin ákemdi qımaıtynyn aıtady. «Papańdy qımaımyn. Qııatyn adam ba edi ol?! Men áli kúnge deıin ony saǵynamyn», dep otyrady.

Papam kezinde birneshe basylymnyń bas redaktory, «Qazaq gazetteri» JShS-nyń bas dırektory-redaktorlar keńesiniń tóraǵasy bolsa da basqa aqparat quraldaryna qurmetpen qarady. Mysaly, «Egemen Qazaqstan» gazetin el gazeti, aǵa basylym dep sanady. 2000 jyldary aǵa gazettiń redakııasy jańa ǵımaratqa kóship, barlyq qyzmetkerlerin baspanamen qamtamasyz etkende bir kisideı qýandy. «Egemenniń» basshylyǵyna rızamyz. Barlyq qyzmetkerlerine páter alyp berdi. Jýrnalıstiń bes qarýy saıly bolýy kerek. Onyń turmysy jaqsy bolsa jumysy da ónimdi bolady», deıtin.

(Lenındik stıpendıat, Almaty qalalyq keńesiniń depýtaty)

Ol ózi basqarǵan «Qazaq gazetteri» JShS-nyń jumysyna da asqan jaýapkershilikpen, árbir qyzmetkerine janashyrlyqpen qaraǵan edi. Ony men ákemniń sóz arasynda aıtatyn áńgimelerinen baıqaıtynmyn. О́zderińizge belgili, bul medıaholdıngti ol 1999 jyly ózi qujattaryn jınap júrip ashqan. Sol kezde qolyna qalam men mıkrofon ustaǵan jýrnalısterdiń arqasyna ala dorba salyp, bazar aralap ketkenin bilemiz. Bul elde jappaı jekeshelendirý saıasaty bastalyp, Úkimettiń aılyq pen zeınetaqyny aılap bere almaı jatqan kezi bolatyn. Sondaı qıyn qystaý ýaqytta qazaq aqparat keńistigi birneshe gazet-jýrnaldyń basyn bir jerge biriktirgen qurylymmen tolyqty. Ol «Qazaq gazetteri» degen ataý alyp, qazirgi tilmen aıtsaq, táýelsizdik jyldaryndaǵy tuńǵysh medıaholdıng boldy. Osy uıymda ol kún-tún demeı 20 jylǵa jýyq ýaqyt qyzmet etti.

Byltyr Keńsaıdan kele jatqanda bir aǵamnan ákemniń 17 jyl eńbek demalysyn almaǵanyn estip, tańqalǵanmyn. Shynymen de men 2001 jyly oqýdy bitirip, Astanaǵa ketkenimde osy kezge deıin bir aı demalys alǵanyn estimegen edim. Men ákemnen bir ret qana demalys alǵysy keletinin estidim. Ony byltyr maýsym aıynda Astanaǵa Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaıyna kelgende aıtqan. Biz ekeýmiz sońǵy ret sol kezde kóristik. Ákemdi ádettegideı kólikpen kútip alyp, úıge aparǵym kelgen. Ol bolsa «Meni úıge emes, qonaq úıge aparshy. Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaıyna keldim. Ornymda bolmasam uıat bolar. Bári tólengen. Úıge barýǵa úlgeremin ǵoı, balam», dep qonaq úıde qalatynyn aıtty.  Sodan keıin otelge kelgende jınalys bastalmaı turyp, mınıstrmen kezdesetinin eskertti. Sóıtip, ol mınıstrlikten shyqqan soń, bári de, úı de, tórt-bes kún demalys ta jaıyna qaldy.  Qonaq úıde Almatydaǵy jumys ornyna habarlasyp, dúısenbi kúni jınalys bolatynyn jetkizdi. Sol jerde jumysty ma álde basqa nárseni me oılap otyryp, «Jarty jyldan keıin osy jumysty qoıamyn. Kelesi jyly bir jýrnaldy alyp, sony júrgizip, stýdentterge sabaq berip júrsem odan basqa maǵan eshteńe keregi joq. Zeınetke az ýaqyt qaldy. Tezirek jetsem eken», degen edi. Budan keıin ákemdi kórmedim. Papamnyń shilde aıynda aýyryp qalatynyn qaıdan bileıin. Áıtpese, sol kúni Almatyǵa birge ketip, janynda bolatyn edim ǵoı.

(Almatydan alǵash ret páter alǵan kezi. 1984 jyl. Panfılov kóshesi, 101 úı)

Ákem Almatyǵa ketkennen keıin de telefonmen sóılesip turdyq. Ekeýmiz Qaıyńdy aýylynyń 60 jyldyq mereıtoıyna birge baratyn bolǵanbyz. Shilde aıynyń basynda ekeýmizge aýylǵa bılet alyp qoıǵan edim.  Biraq, aýylǵa jalǵyz baryp keldim. Ákem 21 shilde kúni tańerteń saǵat 6.00-de habarlasyp, aýyryp turǵanyn, Astanaǵa bara almaıtynyn aıtty. Sol kezde men aýylǵa emes, Almatyǵa barýym kerek edi dep áli kúnge deıin oılaımyn.  О́zimdi ákemniń janynda bolmaǵanym úshin kináli sezinemin.

Sońǵy ret telefonmen 23 shilde kúni keshki saǵat 19.00 shamasynda sóılestim. О́zi aýyryp jatsa da «Aýyrma, balam, aýyrma!», dep qaldy ákem. Papamnyń qatty aýyryp jatqanyn aýyldan Arqalyqqa bara jatqanda Janarbek jezdemnen bilgenmin. «Dastan, papań qatty aýyryp jatyr. Almatyǵa tez jet! Kolıaskada otyr», degende jolda ketip bara jatyp janym shyǵa jazdady. Men ákemniń kolıaskada otyr degenin ómirimde eshqashan estigen emespin. Bul adam sengisiz boldy. Soǵan sengim kelmese de Arqalyqqa jetip, ákemmen sóıleskennen keıin kóńilim jaılandy. Biraq, ishte bir úreı men úmit arpalysyp jatty. Kelesi kúni Astanada qaraly habardy estigende tóbemnen jaı túsip, dúnıe tóńkerilip ketti…

Sodan beri bir jyl ótti. Qazaqta «Qazaly úıdiń qaraly kúnderi adamnyń bir jyldyq asy kelgende bitedi» degen sóz bar. Bizge ákemizdiń daýysy, jymıysy, kúlkisi, oıly kózqarasy jetpeı jatsa da amal neshik. Bir Allanyń jazýyna kónemiz. Bul dúnıede bári jalǵan ekenin ózi de aıtyp otyratyn. Biraq, bári birde qımaıdy ekenmin. Qıǵym kelmeıdi. Ondaı adamdar osy ómirden erte ketpeýi kerek edi ǵoı dep oılaımyn.

(Bas redaktor Jumabek Kenjalın)

Astanada kólikpen ketip bara jatqanda ákem aınalaǵa qarap, «Shirkin, endi taǵy 20 jyldaı júrsem, osynyń bárin 80 jasqa kelgende kórsem eken. Sana men Laýlanyń toıyn jasap, solardyń qyzyǵyn mamań ekeýmiz kórsek arman bar ma?!» degen sózin esime alǵanda janym aýyrady. Osyndaıda týǵannan adamnyń qazasy  bir Allanyń mańdaıǵa jazǵan taǵdyry ǵoı, qoldan keler amal joq dep sharasyz qalasyń. Basqa eshteńe isteı almaıdy ekensiń.

Osy bir jyl da anama ońaı bolǵan joq. Qyryq jyl birge turyp, bir adam bolyp ketken adamǵa qaza degen qıynnyń qıyny. Sol sebepten Jandos pen Aınur kelin sheshemniń kóńilin aýlaý úshin balalaryn janynan shyǵarmaıdy.

Qazirgi kezde ákemniń kózin kórgen adamdardyń bári bizben baıaǵydaı qarym-qatynasta. Bizge árqashan qol ushyn bergisi kelip turady. Kóńilge sol medeý. Olardyń bárine Alla rıza bolsyn degim keledi. Al byltyr Marat Toqashbaev pen Talǵat Aıtbaı aǵam ákeme arnap estelik kitap shyǵaramyz, Sábıt Dosanov bastaǵan jazýshylar Almatydan kóshe men mekteptiń atyn bergizý kerek degende tipten rıza bolyp qaldyq. Sol sııaqty Sarbas Aqtaev aǵam «Jumabek – Alash arystarynyń altyn tuıaǵy» dep baǵa bergende rıza boldym. Osynyń bári ákeme degen qurmetten shyǵyp otyr! Qazaqtyń osy arda azamattaryna aldymen Alla taǵala, odan keıin ákemniń arýaǵy rıza bolsyn!

Áke, osyndaı azamattar jáne biz barda Sizdiń atyńyz eshqashan óshpeıdi, ony saqtaıtyn biz barmyz. Biz, Jandos inim ekeýmiz sol úshin osy dúnıege kelgenbiz.

Ulyń Dastan

(Áriptesterdiń ortasynda. Ekinshi qatarda soldan ońǵa qaraı sanaǵanda turǵan ákem Jumabek Kenjalın)