SportPress.kz Qazaqstan sport jańalyqtary
Qazaq kúresinen Serbııanyń Zrenıanın qalasynda ótken IV Eýropa chempıonatynda kári qurlyqtyń 17 elinen kelgen palýandar úsh kún boıy jeńis úshin jan aıamaı tartysqa tústi. Ásirese, Bolgarııa, Slovenııa jáne Serbııa memleketteriniń sportshylary tańǵaldyrdy. Olar úsh kún, úsh tún jıylmaı kerilip jatqan kilemniń shańyn qaǵyp, qazaq kúresiniń qyry men syryn jaqsy úırenip alǵandaryn kórsetti.
Alaman jarystyń bastalar kúni tóreshilermen semınar-keńes bolyp ótti. Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasy jáne Birikken kúres áleminiń uıymdastyrýmen ótken Eýropa chempıonatynda erler 6 salmaqta jáne áıelder de 6 salmaq dárejeleri boıynsha tól kúresimizden synǵa túsýge daıyndyqtaryn bastap ketti.
Búgingi kúni Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń óreli eńbeginiń nátıjesinde álemniń 5 qurlyǵynyń 30-dan astam memleketinde tól kúresimizden federaııalar ashylǵan. Ata kúresimizden 7 álem, 11 Azııa chempıonattary, 3 Álem kýbogy jáne 4 ret Eýropa chempıonaty uıymdastyrylyp, qazaq kúresi jyl saıyn damý ústinde. Qazaq kúresiniń osyndaı qarqyn ala bastaǵany týraly Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń birinshi vıe-prezıdenti, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy, professor, ulttyq kúresimizdiń janashyry Serik Adamuly Túkeev myrza da únemi aıtyp keledi. Osy jarystyń aldynda ol taǵy da tól kúresimiz týraly aıta kelip, onyń Eýropada damytýdyń máni men mańyzy týraly pikirin bildirdi.
–Bizdiń maqsatymyz qazaq kúresin taekvando, dzıýdo sııaqty álemniń ár túkpirine keńinen taratyp, damytýymyz kerek. Eýropa elderiniń qazaq kúresine degen qyzyǵýshylyǵynyń arta túsýi, shet memleketterde ulttyq kúresimizden federaııalardy quryp, ashyp qana qoıa salmaı, olardyń tabandy jumys jasaýyn qadaǵalap, qoldaý jasap otyrýymyz kerek – degen prezıdentimiz Islam Álmaqanuly Ábishevtiń júıeli jumysynyń jemisi – dedi ol.
Rasymen de osydan 20-30 jyl buryn qazaq kúresiniń Eýropa arenalarynda atoı salaryn bilip, boljaý tek sóz júzinde bolsa, endi Alashtyń armany birtindep oryndalyp kele jatqandyǵyna qýanbasqa bolmas.
Sonymen, Serbııada jalaýyn kótergeli otyrǵan baıraqty jarys aldynda árbir elden kelgen bapkerler men tóreshilerdiń basqosýy men alqaly otyrysy ótip, jarystyń jaqsy ótýi týraly pikir aıtysyp, pysyqtaldy. Bul semınar keńesti júrgizgen Azııa qurlyǵynyń qazaq kúresi federaııasynyń bas hatshysy, halyqaralyq dárejedegi tóreshi Rafael Habırov tóreshilerge tól kúresimizdiń erejerelri týraly daıyndaǵan beıne baıandy kórsetip, túsindirip berdi. Iıa, árbir ótken úlken jarystarda qazylyq etetin tóreshilerdiń biliktiligi joǵary bolýy óte mańyzdy. О́ıtkeni, ata kúresimiz týraly Dúnıejúzilik qazaq kúresi federamıasynyń bektip, ony Birikken kúres álemi moıyndap kóp jyldan beri iske asyrylyp kele jatqan negizgi erejemizdiń halyqarlyq deńgeıdi durys qoldanýy bozkilemde tórelik etýshilerge tikeleı baılanysty.
Sondyqtan da temirdeı tártip arqyly qalyptasqan qazaq kúresi erejesin durys qoldanýda tóreshilerge artylar synnyń júgi aýyr. Semınar-keńestiń barysynda qazaq kúresiniń ulttyq dástúrli at ábzelderiniń biri qamshynyń da tóreshi qolynda atqarar qyzmeti sóz etildi. Árıne, qamshy eger bozkilemniń shetinde turǵan palýannyń bapkeri, tóreshiniń sheshimine kóńili tolmaǵan jaǵdaıda kóteretindigi belgili. Sol sebepten Azııa qurlyǵynyń qazaq kúresi federaıasynyń bas hatshysy, halyqaralyq dárejedegi tóreshi Rafael Habırov osy máselege de erekshe toqtalyp ótip, tórelik etkende qaperde ustaýlaryna nazar aýdardy. Sonymen, qazaq kúresimizdiń erejeleri jipteı tizilip aıtylyp, tóreshiler ózderine qajetti aqparatty tolyqtaı ala bildi. Endi osy semınar-keńesten oılaryna túıip alǵandaryn baıraqty synda esh qatesiz qoldaný úshin qola alysyp tarqasty.
Sonymen qazaq kúresinen Serbııanyń Zrenıanın qalasynda jalaýyn kótergen Eýropa chempıonatynyń erler arasyndaǵy jekpe-jekteri bastalyp ta ketti. Dzıýdo, sambo kúresterinen álem, Eýropa jarystarynda top jaryp júrgen ár eldiń maıtalman maqtanyshtarynyń basyn qosqan baıraqty syn tartysty aıqastarǵa toly ótip, kún bata topjarǵan palýandardyń jańa esimderi de anyqtaldy.
Alǵashqy beldesýlerden bastap-aq, Reseı men Slovakııa memleketteriniń sportshylary bas júldelerden úmitti ekenderin sheber kórsete bildi. Endi bes salmaq jáne absolıýttik aýyr salmaq dárejeleri boıynsha jeńis tuǵyryna kóterilgen jeńimpaz palýandardyń esimderin aıtsaq. 70 kg salmaqta serbııalyq Nıkola Galıch, 80 kg salmaqta ızraıldyq Dıma Kapınchýk, 90 jáne 100 kg salmaqtarda Reseıdiń Qarashaı-Cherkes aımaǵynyń palýany Ramazan Tota men Andreı Gýsarov, +100 kg jáne túıe palýandar arasyndaǵy fınaldyq jekpe-jekte slovakııalyq Martın Anata chempıon atanyp qoshemetke ıe boldy.
Osylaısha qazaq kúresinen kezekti Eýropa alamanynyń alǵashqy kúni erler úshin osyndaı jekpe-jektermen aıaqtaldy. Jarystyń kezekti kúninde bozkilem tórine áıelder alty salmaq dárejesi boıynsha kúsh synasty. Áıelder jekpe-jegi erlerden asyp túspese kem túsken joq. О́ıtkeni, eýropalyq burymdylardyń kópshiligi jeńiske degen jiger tanytyp, jekpe-jekterin tartysty ári qyzyqty ótkizdi. Jarys kórigi qyzyp jatqanda álemdik deńgeıdegi qutty qonaq, Birikken kúres álemi (UWW) prezıdenti Nenand Lalovıchtiń arnaıy at basyn buryp kelýi jarys mártebesin ósirip tasaǵandaı boldy.
Oraza aıyndaǵy sáti túsken kezdesýdi jiberip almaý úshin, álem kúresiniń basshysyna jaqyndap, suhbat alǵan edik.
—Asa qadirli Nenand Lalovıch myrza, jarysqa arnaıy kelip, qazaq kúresin tamashalǵanyńyzǵa qýanyshtymyz. Qazirgi tańdaǵy qazaq kúresiniń damýyna qandaı baǵa bere alasyz?
-Qazaq kúresiniń áıelder arasyndaǵy jekpe-jekterin qarap otyryp, bul kúresti eýropalyqtardyń jyldam ıgerip alyp qana qoımaı, ádis-aılalaryn áserli kórsete bilgenderine erekshe tańǵalyp otyrmyn. Soǵan qaraǵanda qazaq kúresiniń ósý qarqyny jaman emes jáne bul kúrestiń álem halqy úırenip alyp ketetindeı kúres bolatyndyǵyn aıtqym keledi.
—Búgingi tańda Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń ekpindi eńbeginiń arqasynda álemdik, eýropalyq, azııalyq jarystar úzbeı uıymdastyrylyp keledi. Jalpy, qazaq kúresiniń Olımpada asýyna jetý múmkindigin aıta alasyz ba ?
-Árıne, alǵa maqsat qoıyp armandaı bilýdiń ózi jaqsy qasıet dep bilemin. Bizdiń Birikken kúres álemine (UWW) Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń tolyqtaı múshesi bolyp kirgeli beri qazaq kúresi jaqsy jolmen damyp keledi. Al, Olımpıada baǵdarlamasyna enýine árıne áli erte, degenmen de dál osyndaı talpynysqa toly tabysty jumystar arqyly jaqsy jetistikterge jetýine qazaq kúresiniń múmkindigi zor dep oılaımyn.
«Cabyr túbi sary altyn» demekshi, sabyr etsek, Birikken kúres álemi (UWW) prezıdenti Nenad Lalovıch myrzanyń aıtqanyndaı, ol bir aq túıeniń qarny jarylatyn kúndi bolashaqta Alla násip eter. Al, endi áıelder arasynda ótken tartysty syndarda ozyp alǵa shyqqan chempıondardyń esimderin tanystyra ótsek. Áıelder arasyndaǵy 6 salmaqta ótken fınalda Bolgarııa, Armenııa, Grýzııa, Estonııa, Latvııa elderiniń qyzdary ózgelerden kósh boıy alda óner kórsetti. Sonymen, 55 kg salmaqta bolgarııalyq sportshy Galııa Ivanova armıan qyzy Sose Balasanıandy alyp uryp jeńimpaz atansa, 60 kg salmaqta taǵy bir bolgar Magdalena Varbanova estonııalyq Vıktorııa Zýbkovany jeńip, Eýropa chempıonatynyń altyn júldesine ıe boldy. 65 kg salmaqta da bas júlde slovakııalyq Magdalena Mýzıkovany aıqyn basymdylyqpen jeńgen bolgarııalyq Izabel Hrıstovanyń úlesine ketti. 70 kg salmaqta belarýs qyzy Alına Babıkaıany jeńgen latvııalyq Renalda Gedýtıte komanda qorjynyna alǵashqy altyn medalin salyp berse, +70 kg-den joǵary salmaqtaǵy fınaldyq jekpe-jekte grýzın qyzy Elena Kebadze bolgarııalyq Marııa Orıashkovany utyp, chempıondyq tuǵyrǵa kóterildi. Túıe salmaqtaǵy palýan qyzdar arasynda jekpe-jekte de sol bolgar men grýzın qyzy qaıta kezdesti. Bul joly Bolgarııanyń ókili Marııa Orıashkova grýzın qyzynan esesin qaıtaryp, Eýropa chempıony ataǵyn ıelendi. Osylaısha qazaq kúresinen Serbııanyń Zrenıanın qalasynda ótken Eýropa chempıonaty joǵary deńgeıde aıaqtalyp, tól kúresimizden taǵy bir baıraqty syn tarıh qoınaýyna ótip ketti.
Alaman jarysqa arnaıy kelip, basynan aıaǵyna deıin bolǵan Halyqaralyq Birikken kúres túrleri federaııasynyń, búkilálemdik belbeýli kúres komıtetiniń prezıdenti Gıntaýtas Vıleıta jarys sońynda bergen suhbatynda Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń tól kúresimizdiń álemge taralýyna orasan jumys jasap jatqandyǵyn tilge tıek etip, qazaq kúresiniń bıyl Indonezııanyń Jakarta qalasynda ótetin Tynyq muhıt elderiniń oıyndarynda kórsetý baǵdarlamasyna kirip qalýy ábden múmkin ekendigin aıtty. «Kóringen taýdyń alystyǵy joq», demekshi, alda Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń jyltizbeginde kóptegen álemdik deńgeıdegi jarystar kútip tur. Barlyq dúbirli jarystar ata kúresimizdi álem arenasyna shyǵara otyryp, ózimizdiń ana tilimizdi de nasıhattaýdyń da bir joly. Endeshe, qazaq kúresin álemniń ár túkpirinde ótetin alaman jekpe-jekterde «basta», «toqta» degen ana tilimizdegi tirkesterdi kóptep aıtýǵa múmkindik ashylady degen sóz.
Aqyn ORDABAIULY
Zrenıanın (Serbııa) – Máskeý (Reseı) – Astana – Almaty
