Kóshpeli jurttyń álem kindigine kóshin tartyp kirisken kóshpendiler dúbiri. At dúbirin alystan estir Azııa halyqtarynyń atoı salyp jatqany besinshi márte. «Bes bar jerde, ses bar» degendeı, syrt kózdi tesiltip, sulýlyq syryna uıystyrǵan dodanyń dopsha domalap jer álemdi kezip ketkeni bar.
Parıj Olımpıadasynyń synynan góri, Kóshpendiler oıyndarynyń syrly boıaýy qanyq bolǵany el aýyzynda júr. Jaqsynyń artynan jaman áste qalǵan ba? Munda da maqtan sózben qııan-keski daýly qaqtyǵystan órilgen áńgime qatar júrdi. Kártamys kókpar dúbiriniń keleńsiz jaıty kóńilge selkeý túsirip ketti. Ortaǵa tastar qorjyndy qaǵyp ala áketer at oıyny úshin eki eldiń soqtyǵysyp, odan bara bir jaqtyń sport ádebinen bezip, syılastyqty buzyp, áýpirimdep baryp atqylaǵannan keıingi janartaýdaı basylǵany sport atty sıqyrǵa bylǵanysh boldy-aý. «Janartaý qazir samarqaý, Samarqaý biraq sónbeıdi» dep Muzbalaq aqyn jyrlaǵandaı, bul oqıǵattyń háli áli de osy bop tur.
Kópshiliktiń nazaryndaǵy dúbirdiń ózindeı daýy da dúr etkizbesin be el ishin?! Kóz súriner ádemilikke áýes bolǵandardyń abaısyzda ma aılalap pa «qamshy sap qalǵan» kókpardaǵy sırek emes kóriniske súzine qaraǵany da otqa maı shashyp úrlegendeı-aq boldy. Mundaı da sheshimdi sport erejesine qaldyrý ıgi. Qoldanar shara, erejesi bolǵan soń da ol sport. Talapqa saı jazalaý isi bolǵannyń ózinde istiń túzelý ornyna shıelenisip ketýi Kóshpendiler oıyndaryna onyń ishinde kókparǵa laıyqty dárejeni bere almaǵandyqtyń, qoǵam sanasyna sińirmegendiktiń kórinisi-aý sirá. Bu oqıǵa Kóshpendiler alańynan Olımpııa tórine aýyssa, el ánurany shyrqalǵandaǵy mundaı sezim terbelisine Olımpıada erejesi ádebi toqtam qoıar edi. Ereje buzýshylyq, qarsylyq bildirýdiń etıkaǵa kereǵar áreketpen oryn alýyn tórt jyldyq doda keshire qoımaıdy. Ár júırik muny jaqsy túsinedi. Áste ol ondaıda arty jar, aldy quz bolatynyn biledi. Sonan da ishteı emoııalyq týlaýdan keri sheginedi.
Qulaqpen estigender de, aqylmen oı órgender de ortaǵa sóz tastaý da. Qamshynyń óriminen tartyp Kenesary hannyń basyna sheıin jetip tyndy. Bylaısha aıtqanda, medıaetıkadaǵy «óshpendilik tili». Qos ulttyń uıyǵan aırandaı birlik, tutastyǵy osydan, júıesiz aýyz sózinen irıdi. Jambyl Jabaevtyń sózimen, «súıegim – qazaq, etim – qyrǵyz». Mádenı, rýhı, jer-analyq baılanys taýyp, tós qaǵystyryp, urpaq jarastyryp júrgen qos ult arasyna boıdaǵy qyzýmen shyqqan oılardan syzat túspese deımiz.
Dáp sol mezette beıtaraptyqpen adamzat arasyndaǵy tatýlyqty ustap qalýshylar atanǵan – jýrnalısterdiń de alańda etıkany umytyp japa-tarmaǵaı umtylýy, kórgenin aıqaılatyp jazýmen jetkizýi de daýdy shıelenistire tústi. «Izgilik artyqshylyq pen kemshiliktiń ortasynda» degen Arıstotel oıyndaǵydaı tym artyq ketpeý kerektigin ár tulǵa ustansa deımiz-aý mundaı da. Meıli, jýrnalıst bolsyn, jurt bolsyn.
«Jeńimpaz dep qarsylasyńnyń qolyn kóterdi me, demek sen jeńildiń. Jeńilmeı jeńilýiń múmkin. Biraq jeńildiń» deıtin Nesip Júnisbaıulynyń sózi dám beredi mynaǵan. Kókpar Qyrǵyzstan quramasynyń ata salt oıyny, júregi, namys qylyshy, ar-uıaty. Julqynyp kep júldeni julyp ala almaǵany kimniń de namysyn qaıraıdy. Al, namystan týar áreket udaıy osy sarynda bolsa, kókpar dúbiri Olımpıada dárejesine jetý ornyna qazaq pen qyrǵyz arasyndaǵy ǵana qaqtyǵysty doda údesinen aspaı qalmaq.
«Jeńilmeı jeńilýiń múmkin» degen de erejeniń retinen qaı taraptyń ketik ketirgeni oı júıesi júırik ár janǵa belgili. Tarqatyp aıtsaq, tóreshi isi. Qamshy tıgen qatelikten keıin berilgen jekpe-jekte durys turǵyzyp pármen bermeýi. Qazaq quramasy tarapynan ketken óreskel buzýshylyq osy da…
«Bir sózdiń bir sózge kóleńkesi de túsedi, sáýlesi de túsedi», – deıdi jazýshy Ǵabıt Músirepov. Myna kókpardy dep kósile sóılep, júgensiz shappaq bolǵan shabys kópke jetpeıdi. Ne bar, ne joq qylyp tynady sóz qudireti. Sporttyń maqsaty áste bul emes.
Aǵylshyn jazýshysy Djon Golsýorsıdiń sózimen «Bizdi álemdegi qutqarýshy kúsh – sport, onyń ústinde áli kúnge deıin optımızm týy jelbireıdi, munda erejeler saqtalady jáne jeńis kimniń jaǵyn da bolsa da, qarsylasty qurmetteıdi».
Sóz túıini, sport jurty uıyssa jeńis, qaq aıyrylsa keris!
Jasa sport! Jasa adamzat!
Dilnaz BIShER,
ál-Farabı atyndaǵy Qaz MUÝ-niń stýdenti
ALMATY