Otandyq ónim

Tabıǵat pen adamzattyń ómir súrý erejesi zamanǵa saı ózgerýi densaýlyqqa áser etpeı qoımasy anyq. Oǵan kún ótken saıyn kózimiz jete túsýde. Em izdegen eldiń suranysyn ebin tapqandar bızneske aınaldyryp alǵaly qashan. Basty maqsattary aýyrmaıtyn adamdar emes, aınalyp kelip aqshasyn tóge beretin naýqastar. Syrtqy elderden túrli, keıbirde keri áser beretin, dárilik preparattar kóptep kirip jatyr. Dabyrasy basym bolǵanymen daýasy joqtyń qasy. Derti janyna batqan jan shıpa izdep alasurary anyq. Olarǵa keregi de sol.

О́z otandastarynyń osy kúıi maza bermegen azamat – bıolog, Reseı halyqaralyq psıhologııa akademııasynyń akademıgi, professor, 80-nen astam ǵylymı eńbektiń avtory — Asan Srajdınuly Muhıtdınov. Burynǵy Keńes odaǵyndaǵy áriptesteri moıyndaǵan ǵalym. Qazaqstan aýmaǵynda dáriler kommerııaǵa aınalyp, syrttan túrli sıntetıkalyq balamalary kirip jatqanyny qatty qynjyltyp júrdi. Biraq ta, qarsy turar dármen joq. Dármensizbin dep qarap otyrýǵada bolmaıtyn edi. Ultyna, Otanyna degen adaldyqpen qarap júrgen aǵamyz qolyn qusyryp otyra almady. Dertke urynǵan adamdarǵa dárigerlerdiń bergen nusqaýyna kóńili tolmaı, túrli shópterden dári jasaı bastady. Ony adamdarǵa usyný úshin synaqtan ótkizý kerek boldy. Synaq úshin memleket aqsha bólýi kerek edi. Kóptegen esik qaǵyldy. Ol «kerekterdi» túgendeımin degenshe otandastary dertine dert qosyp jatty. Dertke ushyraǵan eń jaqyn adamdardy óz dárilerimen emdeı bastady. Shıpasy tıip, saýyqtyryp jibergen adamdardy kórgen aǵamyz burynnan oılastyryp júrgen josparyn iske asyrýǵa kiristi. Dárilik preparat jasamas buryn «bıologııalyq belsendi qospa» (BBQ) jasady. Zańdy tártibi de solaı bolýy tıis. Onyń ózi quzyrly oryndardyń tekserýinen ótip, maquldanýy kerek. Úsh aıdyń ishinde jeti túrli balzam jasap shyǵardy. JShS «Nýtrıtest»synaq zerthanasynda ǵalymdar jeti aı boıy júrgizgen saraptaý jumystary oń nátıje kórsetip, biraýyzdan maquldady. Keıbir ǵalymdar úlken jańalyq ekenin de aıtyp jatty. Tamaqtaný Akademııasynyń ekspertik keńesiniń tóraǵasy akademık T.Sh.Sharmanov sońǵy qortyndysyn bekitip berdi. О́nimdi jasaý úshin tek Qazaqstan jeriniń florasy paıdalanylady. Keń baıtaq ólkemizdiń ósimdikter dúnıesi san alýan. Tanyp, qoldana bilseń, barlyq dertke shıpaly ósimdikterdi tabýǵa bolady. Qyryq jyl ǵumyryn ǵylymǵa arnaǵan Asan Srajdınuly úshin shópti tanı bilý qıyn is emes. Dári jasaý úshin shópti tanı bilý jetkiliksiz. Jer sharlap, ósetin jerin, pisetin kezeńin, jınaıtyn bóligin t.s.s. bilý qajet. Odan keıingi jumys shópten dárilik sólin aıyrý, qajetti qurammen aralastyrý, tunba jasaý sııaqty jumystar bilim men mol tájirıbe qajet etedi. Qolyndaǵy bar dúnıesin salyp qurastyrǵan aspaptarymen jumysqa kirisip ketti. Jalǵa alǵan ehta qanshama uıqysyz túnder ótti. Qınalyp kelgen tanystary dertterine daýa taýyp alǵystaryn jaýdyrǵan sátter sharshaýdyń bárin umyttyryp jiberetin, qýantatyn. Eńbektiń jemisi degen osy eken.

Qazirgi sátte «ASAN PRODAKTS» kompanııasy 14 túrli ónim shyǵarady. Tolyq synaqtan ótken. Adamdarǵa jasýshalyq deńgeıde áser etetini ǵylymı turǵyda dáleldengen. Taǵy bir basa aıtatyn nárse balzamdy ishken sátte adam dárýmender men mıkroelementterdiń táýliktik normasyn qabyldaıdy. Qazaqstan azamattarynyń aǵzasyna defııt bolatyn mıkroelementter aldyn ala eskerilgen. Bul degenińiz — qosalqy dárýmendik preparattardy qabyldaýdy asa qajet etpeıdi degen sóz. Sonymen qatar ishki mıkroflorany buzbaıdy.  Biz qabyldap júrgen dárilerdiń basym bóligi baýyrǵa aýyr zııan keltiredi, odan basqa da aǵzalarǵa janama áseri bar. «Assan»ónimderi aýyrǵan jerden basqa aǵzalarǵa janama nemese keri áseri joq. Árıne shópterge allergııasy bar keıbir jeke adamdardy aıtpaǵanda. Asan myrzanyń eń basty ustanymy-shıpasyn taýyp jazylyp ketken adamdar sol aýrýyna qaıtadan shaldyqpasyn degen nıet, ábirjip, em izdep kelgenin qalamaıdy. 14 túrli balzam jáne keremet «Ǵajaıyp»sháımen shektelmeı áli talaı túrin óndirmek. Ota jasaýǵa májbúr bolǵan tutynýshylar qulan taza aıyǵyp ketken jáne jatyr obyrymen aýyrǵan kisi syrqattan aıyǵyp ketkeni — ol bir bólek áńgime.

2021 jyly negizi qalanǵan «ASAN PRODAKTS»  kompanııasy búginde tabıǵı emdik shópterden jasalǵan Otandyq ınnovaııalyq ónimderdiń eń iri óndirýshisi bolyp sanalady. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq (EAEO) sheńberinde ónimderdiń sapasyna sáıkes barlyq qajetti qujattary zańdastyrylǵan.

Densaýlyq – adamı qundylyqtar ishindegi eń mańyzdysy. Ult saýlyǵy – memleket baılyǵy. Tutynýshy retinde aıtarym, elimizge syrttan keletin dári-dármekterge muqııatpen qaraý kerek ekenin aıtqym keledi. Jarnamasy jarqyraǵan dúnıeniń barlyǵy shıpa bermes. Týǵan jerdiń sýy da, shóbi de, aýasy da derke daýa ekenin esten shyǵarmaǵan jón.

Saǵadildá ÚSIBÁLI