SportPress.kz Qazaqstan sport jańalyqtary
«Turaqty eńbek-ónerdiń de, ómirdiń de zańy»
Onore de Balzak
О́ner kózge kórinbeı tunshyǵyp jatatyn qubylys emes. Máselen keı kezderde «…bı óneri qazaqtyń qanynda joq óner, keıin zaman talabyna qaraı paıda bolǵan» degen pikir bı óneriniń paıda bolýynyń túbegeıli zerttelmegen taqyryp ekendiginiń aıqyn dáleli. Bı – óner ishindegi eń bir kúrdelisi bolyp sanalady. Bir qaraǵanda, názik qımyldardan turatyndaı bolyp kórinedi. Ásirese qazaqtyń lırıkalyq bıleri. Qos burymdy, jińishke bilekti, myń buralǵan bir kelki qyzdardyń saýsaqtary úzilerdeı bolyp maıysyp, beınebir keń daladaǵy bıdaıdyń sabaǵyndaı kóringenimen, bul óner erkelikti kótermeıdi. Al kórermen sál qateligińdi keshirmeıdi. Asa bir tabandylyq pen tózimdilikti, izdenimpazdyqty talap etedi. Ár qımyl – bir sóz, ár sýret – bir uǵym. Jalpy, bı óneri ár halyqtyń turmys-tirshiligi, ómir súrý salty men dástúrine negizdelgen jáne ulttyq bolmysymen kórkemdelgen.
Bı bizdiń bar ómirimizdiń qozǵalystarymen órilgen kórkem órnegi, onyń mańyzy men mazmuny sııaqty bolyp kórinedi. Sol sebepten de ulttyq bı qazynamyzdyń ortaımaýyn onyń jańa bılermen tolyǵa, baıı túsýin oılaıtyn janashyr jandar qanshama?! Olardyń alǵy shebinde bı óneriniń dástúrin jalǵap, jas jetkinshekterdi óner nárimen sýsyndatyp, tárbıelegen Ysqaq Byjybaev, Áýbakir Ysmaılov, Shara Jıenqulova, Dáýren Ábirov, Zaýyrbek Raıbaev, Bolat Aıýhanov jáne búgingi jastarmen kóp jumys jasap júrgen, horeografııa ónerin damytýǵa qomaqty úles qosyp júrgen Gúljan Talpaqova, Ǵanıkamal Beısenova, Toıǵan Izim, Aıgúl Tatı, Aıgúl Kúlbekova t.b. bı óneriniń sulý bolmystary tur. Árıne, bıde til joq, onda tek ádemi qımyl ǵana bar. Osy ádemi qımyldy mýzykamen kórkemdep, sahnalyq kıimdermen zerdelep, bı qoıylymyn oılap-shyǵaratyn tilsiz óner ıeleriniń maestrolary – horeograf-ustazdar, baletmeısterler.
Bı ónerin kórkemónerpazdyq deńgeıden naǵyz kásibı bıikke jetkizgen kóptegen shynaıy sheberlerdiń esimderin biri bilse biri bile bermeıdi. Olar Qazaqstannyń túkpir-túkpirinegi horeograf-ustazar. Ońtústigi men soltústigi, batysy men shyǵysy myńdaǵan shaqyrymdarǵa sozylǵan qazaq dalasynda neshe bir dúldil aqyn, jyrshy-jyraýlar, shaıyrlar, ánshi-kúıshi, sazgerler, aspaptyń qulaǵynda oınaǵan has sheberler, on saýsaǵynan óner tamǵan músinshiler, sýretshiler ómirge kelip, ónerdiń dara jolyn saldy, negizin qalady, ulttyq rýhanııatymyz ben óńirlik ereksheligimizdi aıqyndady. Myna basy Batys Qazaqstan, Mańǵystaý, jer kindigi – Baıqońyr-Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan, ońtústiginde Túrkistan, Jambyl oblystaryn qamtyp otyrǵan elorda ortalyǵy Astana qalasynda bı ujymdarynyń keńinen qurylyp jumys jasaýy – bul ónerdiń qajettiligin dáleldeıdi.
Jyldar salyp Qazaqstan óz táýelsizdigin alyp, ulttyq qundylyqtaryna mán berip, tili men dilin qaıta jańǵyrtýǵa bet burǵan tusta bı óneriniń atqarǵan róli zor boldy. Alaıda saıası sergeldeń men ekonomıkalyq ahýal ónerge de óziniń keri áserin tıgizgeni sózsiz. Ásirese bı janry qatty qalǵydy. Oǵan sebep bul janrdyń ujymdyq tusy bolatyn. Dara oryndaýshylar úshin asa sezilmeýi múmkin bolar, biraq ansamblderge aýyr tıgeni aqıqat. Árbir qoıylatyn bıge kıim tiktirý, olardy qandaı da bir sahnaǵa shyǵarý úshin jumsalatyn qarjynyń qomaqtylyǵy syndy kóptegen aspektiler bar jáne de memleket bolyp qalyptasyp, óz bıligimizdi óz qolymyzǵa alǵaly beri 30 jyl ótse de bul másele ózektiligin joıǵan joq. Bı óneri memleketten zor qamqorlyqqa bólengendiginen emes osy ónerge degen horeografııa maıtalmandarynyń entýzııazmynyń negizinde búginde irgeli ónerge aınalyp otyr.
QR Memlekettik «Saltanat» bı ansambli men Memlekettik «Altynaı» halyq bı ansambliniń izbasary, jas ta bolsa, ataǵy alysqa ketken taǵy bir tamasha óner ordasy Memlekettik «Naz» bı teatry. Ansambl retinde 1999 jyly Astana fılarmonııasy janynan qurylǵan.
Memlekettik «Naz» bı teatrynyń qurylǵanyna 25 jyl ishinde, ol ózin keremet sahnalyq kostıýmderimen, baı repertýarymen, oryndaýshylyq sheberligimen myqty kásibı ujym retinde kórsete bildi. Horeografııalyq óneriniń negiziniń biri – ulttyq folklordy nasıhattaý, qazaq halqynyń bı mádenıetin damytý jáne baıytý, álem halqynyń horeografııalyq materıaldaryna úndeý, horeografııanyń jańa baǵyttaryn batyl ıgerý, joǵary estetıkalyq máner – bul «Naz» bı teatrynyń búgingi kúnderiniń damý ustanymdary.
«Nazdyń» sáttiliginiń negizi – kórkemdik jetekshi men bas baletmeısterdiń jáne repetıtor-ustazdar quramynyń myqtylyǵy, aýyzbirshiligi, olardyń kásiptik deńgeıi, úzdiksiz shyǵarmashylyq izdenýi, yntalylyq jáne eńbeqqorlyǵy.
Qazirgi ýaqytta Memlekettik «Naz» bı teatry repertýaryna 10 horeografııalyq spektakl jáne ártúrli janrdaǵy bı qoıylymdary kiredi.
Teatr dırektory, Mádenıet qaıratkeri Erkebulan Múlkiuly Aǵymbaev jáne teatrdyń kórkemdik jetekshisi, bas baletmeıster, QR Eńbek sińirgen qaıratkeri, memlekettik «Qurmet» ordeniniń ıegeri Qadısha Ermekbaıqyzy Aǵymbaeva árdaıym elimizdiń túpkir-túpkirinen talantty qyz-jigitterdi bı ujymyna shaqyryp, bıshilerdi ábden «pisirip» sahnaǵa shyǵarýda.
2002 jyly Astana qalasynda «Shabyt» halyqaralyq jastar óner festıvalinde Memlekettik «Naz» bı ansamblin alǵash ret kezdestirdik, árıne stýdentterdiń armany «Nazda» bıleý boldy.
Qorqyt Ata atyndaǵy QÝ «Horeografııa» mamandyǵy túlekteriniń maman retinde qajettiligi – túlekterdiń óz mamandyǵy boıynsha tek qana Qyzylordada emes, sonymen qatar Qazaqstannyń basqa qalalarynda eńbek etýinde. Jyl saıyn Shymkent, Taldyqorǵan, Almaty, Astana qalalarynan bizdiń túlekterge kásibı ujymdarda qyzmet etýge usynystar kelip jatady.
2004 jyldan bastap E.M Aǵymbaevatyń shaqyrtýymen «Naz» memlekettik bı teatrynda Abılova (Elegenova) Dámesh Shernııazqyzy Qyzylordadan birinshi bolyp, alǵashqy 7 bıshi qyzdardyń biri boldy, 2017 jyly balet ártisi oryndaýshylyq ónerin támamdap, ustazdyqqa bet burdy.
Astana qalasy «Naz» memlekettik bı teatryna balet ártisi retinde qyzmet jolyn bastaǵan jas talanttar Shamshıev Almat, Vıtchenko Denıs, Kóketov Berik, Sembaev О́mirzaq, Ystyqbaeva Zamıra, Djappasov Danııar, О́mirbekova Nazym, Beglova Aleksandra, Iýsýpova Dınaralar edi, «Nazda» eńbek etip júrip álem halyqtary bılerin ıgerip, ártistik qabletterin shyńdap, Qazaqstan jáne shet memleketterinde Memlekettik «Naz» teatrynyń atynyan, elimizdiń atynan óner kórsetti. Qazirgi tańda bul pedagog-horeograftar bı ónerimen jaqyn jáne alys shetelderde, respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirine oryndaýshylyq ónerlerimen jáne ustazdyq biliktiligimen qyzmet atqaryp júr.
Memlekettik «Naz» bı teatry elimizdiń mádenıeti men óneriniń damýyna súbeli úlesin qosyp keledi. Respýblıka aýmaǵynda uıymdastyrylyp ótkizilgen mádenı-kópshilik sharalarǵa belsene aralasyp, Memlekettik, ulttyq meıramdarda qoıylatyn teatrlandyrylǵan kórinisterdi daıyndap, bıshilikpen qatar akterlik sheberlikterin ushtap otyrady. Kásibı deńgeıin kóterý, tájirıbe almasý maqsatynda respýblıkalyq, halyqaralyq baıqaý, festıvalderge de úzbeı qatysyp, joǵary deńgeıde óner kórsetip úlken jetistikterge qol jetkizip keledi.
Búginde Naz – halyqaralyq óner keńistiginde tanymal óner ujymy. 25 jylda tolaǵaı tabystarǵa jetip, bıik-bıik kórinisterden kórinýde.
25 jyldyq tarıhyń bar aýyz tolyp aıtarlyq,
Mereıtoıyń qutty bolsyn, toılaıyqshy bar halyq.
Bı bıleıtin bıshileriń jyldan-jylǵa kóbeıip,
Kúnnen-kúnge qanat jaıyp, óse bershi jaıqalyp!
«Naz» ujymyn mereıtoıymen quttyqtaı otyryp, shyn júrekten «Tek alǵa!» degim keledi, jańa jetistikter, josparlar, kreatıvti ıdeıalar, batyl sheshimder, tabys pen sáttilik jáne barshańyzǵa zor densaýlyq tileımin!
Osyndaı tynymsyz eńbekti arqaý etken áriptesterimmen maqtanamyn!
Paıdalanylǵan ádebıetter:
Káribozuly Baǵdat «Dıdar» . – Almaty, 2007.– 165 b.
T.O.Izim «Qazaq jáne shetel horeografııa óneriniń tarıhı damý kezeńderi» Astana, 2018.- 180 b.
G.I.MÝRZABAEVA,
Mádenıet salasynyń úzdigi
Qyzylorda oblystyq fılarmonııa
«Tomırıs» bı ansambliniń bas baletmeısteri
