Dene shynyqtyrý sabaǵy qashyqtan oqytýda qalaı uıymdastyrylýda?

Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń «Ulttyq ǵylymı-praktıkalyq dene tárbıesi ortalyǵy» RMKQ qashyqtan oqytý kezinde  jalpy bilim berý uıymdaryna «Dene shynyqtyrý»  páni  boıynsha pedagogıkalyq qyzmetti uıymdastyrýǵa arnalaǵan ádistemelik nusqaýlyq qurastyrdy. Sodan soń, ony aımaqtyq tárbıesi   ortalyqtarynyń basshylary, ádiskerleri, muǵalimder, Mektepke deıingi jáne orta bilim komıteti men Ulttyq bilim akademııasy ókilderiniń qatysýymen  onlaın konferenııa ótkizip,  talqylaý jumystaryn   júrgizdi, jalpy pikir boıynsha ádistemelik nusqaýlyq dene shynyqtyrý páni boıynsha qashyqtan oqytý kezinde  kómek retinde pedagogtarǵa paıdalanýǵa usynyldy. Bul týraly atalǵan ortalyqtyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Sonymen qatar,  dene shynyqtyrý sabaǵyn  qashyqtan oqytýǵa baılanysty oqýshy men ata-anaǵa arnalǵan anımaııalyq vıdeorolık túsirilip feısbýk, ınstagram, telegram paraqshalarynda jarııalandy. Pedagogterge sabaq úlgisi retinde dene shynyqtyrý sabaǵyn qashyqtan oqytýǵa arnalǵan vıdeokontentter (jeńil atletıka, fýtbol taqyryby boıynsha) Qazaqstan fýtbol federaııasy jáne jeńil atletıka federaııasy mamandarymen birlesip daıyndaldy.

Endi jalpy dene shynyqtyrý sabaǵy búgingi kúni qalaı qashyqtan uıymdastyrylyp ótkizilip jatyr? Muǵalimder qashyqtan oqytýdyń qandaı túrlerin paıdalanýda? Qandaı elektrondy bilim berý portalyn, servısti paıdalanyp qyzmet jasap jatyr desek, onda is júzinde tájirbıeli muǵalimderdiń pikirimen bóliseıik.

Mysaly, Nur-Sultan qalasyndaǵy №64 mektep-lıeıiniń dene shynyqtyrý pániniń muǵalimi Lázzat Sansyzbaıqyzy Ormanbekova:

–2020-2021 oqý jylynyń 1-toqsany qashyqtan oqytý bolyp jatyr. Dene shynyqtyrý sabaǵyn MicrosoftTeams platformasymen ótip jatyrmyn. Synyp oqýshylaryna ýotsaptan top qurylǵan. «Dene shynyqtyrý» páninen qashyqtan oqytýdy uıymdastyrý boıynsha ádistemelik usynymdamaǵa súıene otyryp, sabaǵymdy bir sabaq sınhrondy, eki sabaǵymdy asınhronny ótkizip jatyrmyn. Bul platformaǵa muǵalim de, oqýshylarda úırenip qaldy. Sabaǵymdy sınhrondy júrgizgen kezde, platformaǵa júkteımin, oqýshylar sabaq bastalysymen sabaqqa kiredi. Ár oqýshynyń óziniń logın-paroli bar. Sabaǵymdy prezentaııa arqyly oqýshylaryma kórsetip, sabaǵymdy ashamyn. Bul kezde oqýshylar da aldyndaǵy baǵyttaý sabaq josparyn ashyp, daıyn otyrady. Muǵalimniń aıtyp, kórsetip otyrǵan prezentaııasyn tyńdaı otyryp, tapsyrmalardy kezegimen oryndaımyz. Sabaq kezinde oqýshylarmen baılanysta bolyp otyramyn. Keri baılanysty oqýshylarym ýotsap jelisi arqyly jazyp jiberedi. «Sabaqta ne túsindi?», «Jattyǵýlardy oryndaý qıynǵa soqpady ma?», «Qandaı áserde boldyńyz?» degen sııaqty ózderiniń oılaryn jetkizip otyr. Muǵalim tapsyrmany vıdeoǵa nemese sýretke túsirip jiber dep, oqýshyny mindetteı almaıdy. Oqýshynyń jazbasha mátin túrinde jibergen keri baılanysyn da baǵalaýǵa jatqyzamyn. Sondyqtan muǵalim oqýshyǵa senýi kerek. Iaǵnı, óz tájirıbemde oqýshylarymnyń arasynan sýretke jáne vıdeoǵa túsirip, jekeme jiberip otyrǵan oqýshylarym bar. Olarǵa kóp rahmet aıtyp, motıvaııa berip, smaılıkter túrinde, sózdik madaqtaý túrinde jeke jaýap jiberip otyramyn. Osy jaǵdaıda oqýshylar muǵalim jiberip otyrǵan madaqtaý sózderin, bolmasa smaılıkterin kórgende, kóńil-kúıin smaılık bolmasa sóz túrinde keri baılanys jasap jatady. Baǵyttaý sabaq josparymdaǵy taqyrybymdy tolyq ashamyn. Sabaqty jazbasha mátin túrinde, taqyrypqa saı sýretterdi jáne siltemeni qoıa otyryp jiberemin. Siltemeni asha almaǵan jaǵdaıda, oqýshy jazbasha mátindi jáne sýretterdi kóre otyra sabaqtan maǵlumat alady. Bul – dene shynyqtyrý muǵalimderine eskeretin eń birinshi jaǵdaı. Asınhrondy sabaǵymdy platformaǵa júktep jáne vatsapqa jiberemin. Ol jerde de oqýshylarmen keri baılanysty vatsap jelisi arqyly jasap otyramyn, – deıdi.

Qashyqtan oqytý kezinde dene shynyqtyrý sabaǵyn tıimdi uıymdastyryp ótkizýdiń mańyzy zor.  Dene shynyqtyrý jalpy mádenıettiń quramdas bóligi ekeni, al jastarǵa osy baǵytta bilim berý dene shynyqtyrý sabaǵynan bastalatynyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Muǵalimder óz   sheberlikteriniń arqasynda sabaqty balalarǵa qyzyqty, óz yntasymen oryndaýǵa  múmkindik jasap uıymdastyryp jatqanyn bildik. Osy kezeńde dene shynyqtyrý muǵalimderi bir-birimen tájirıbe almasyp, bir-birine qoldaý kórsetip oqýshylardyń qımyl-qozǵalys belsendiligin tómendetpeýge múmkindik jasaıtyndaryna senimdimiz.