Myń taǵzym sizge, maıdanger

1941-1945 jyldary elin qorǵaýǵa attanǵan qyz-jigitterin keýdelerinde namys oty oınap, patrıottyq sezimniń jalyndaǵany bizdi búgingi beıbitshilik ómirge ákeldi. Búgingi urpaq sol kezdegi jalyndy jastarǵa, búgingi ardaqty ardagerlerge, atalar men ájelerge máńgilik qaryzdarmyz.

Olardyń erlikteri men ónegeli isterine bas ıemiz, sebebi olar biz úshin bolashaqtyń qamy úshin  qymbattylarynan aıyryldy, ómirlerin qurban etti. Tórt jylǵa sozylǵan alapat soǵystyń   jeńisi – Uly Jeńis!

Osy zulym soǵys adamnyń taǵdyryn tálki etti, qanshama armandy, qanshama ǵumyrdy qyrshynynan qıdy. Bıyl Otan soǵysynyń bastalǵanyna 80 jyl tolady.  Jyldan-jylǵa ardagerler qatary azaıyp barady. Biraq olardyń esimderi máńgige óshpeıtini de aıqyn. Esimizde máńgi qalady. Biz atalar erligin máńgi este saqtap, umytpaı, ardagerlerge taǵzym etip júremiz. Ondaı  soǵysty  keıingi  urpaq  kórmeı-aq  qoısyn. Osyndaı  soǵystyń  qıyndyǵyn  basynan  keshken, qan  maıdanda  bolǵan  soǵys  ardageri,  maıdanger  ardaqty  atamyz  – Kenjebaı Jalmaǵanbetuly edi.

1942  jyly  10-qańtarda  atam  maıdanǵa  attanypty. Soǵys  kezinde  Kalının  oblysy, 11-Prıbaltıka  óńirinde  atqyshtar  polkine  túsedi. 1942  jyly  20-mamyrda  «1264»  atqyshtar  polkine  ant  qabyldaǵan.

Ákem Kenjebaı Jalmaǵanbetov 1917 jylǵy 5 mamyrda Torǵaı oblysy Amangeldi aýdanynyń Imanov aýylynda týǵan. Uly Otan soǵysy maıdanyna 1941 jylǵy 20 aqpanda shaqyrylyp, Ýkraınadaǵy 197 mergender polki quramyndaǵy urysta shaıqasty. Ákem óz polkinde júrgende  úsh ret jaralanady, aılap gospıtalda jatyp, 1943 jyly 15 naýryzda aýyr jaraqattymen elge oralady.

9 mamyr Uly Otan soǵysy aıaqtalǵan kúndi ákem elde qarsy alyp, soǵystan keıin de ár túrli qyzmette bolǵan. Eren erligi úshin 2-dárejeli Otan soǵysy ordenimen, tórt merekelik jáne «Eńbek ardageri» medaldarymen marapattalǵan.

Ákem Uly Otan soǵysynyń II-toptaǵy múgedegi. Ol 1945 jyly jeltoqsan aıynda  sheshemiz Raqıla Bekmaǵanbetqyzymen shańyraq kóterip, otbasyn quryp, eki ul, tórt qyz bala tárbıelep, elý jylǵa jýyq tatý-tátti ómir súrip, uly-qyzdaryn qatarǵa qosyp, on úsh nemere súıip, 1992 jyly  8 sáýirde dúnıeden ozdy. Qazirde sol ardaqty da aıaýly áke-sheshemizdiń bergen ónege, tárbıesiniń arqasynda, shúkirshilik etip, jurt qatarly ǵumyr keshýdemiz…

Omyraýy orden men medaldarǵa toly qart jaýynger, qaıratty da, qajyrly ákemniń  ótken ómir joly osyndaı. Sol qııan-keski jyldardaǵy qarý asynyp, birge júrgen ákemniń dostarynnyń  sýretterin qarap, eske alyp, sýretterin saqtap kelemin.

Maıdanger ákemiz: «Elimiz beıbitshilikte bolsyn, bizdiń kórgenimizdi qaıta basqa bermesin, tynyshtyqta beıbit ómir súrińder», — deýden tanbaıtyn.

Jarqyn bolashaq syılaǵan maıdanger ákemizdiń jatqan jeri jumaq, jaqqany shyraq bolsyn deı kele, barshamyzǵa beıbit aspan syılaǵan, beıbit zamanda ǵumyr keshýge múmkindik bergen osy kisiler.

Búgingi tańdaǵy basty jetistigimiz – el egemendigin sóz etpes buryn ony eń áýeli qurmetti soǵys ardagerleri bizge tartý etken bostandyqtyń jemisi dep baǵalaı, qasterleı bilýimiz paryz.

El aldyndaǵy boryshtaryn ótep, elimizdiń amandyǵyn, jerimizdiń tutastyǵyn qorǵap qalǵan erlerge taǵzym etemiz. Olar elimizdiń jarqyn bolashaǵyn, jas urpaqtyń ómirin, halyqtyń baqyty men qýanyshyn saqtap qaldy. Ardagerlerdiń erlikteri arqasynda biz osy kúnge jettik. Bizdiń óz qalaýymyzben erkin ómir súrip, mektepte alańsyz bilim alyp jatqanymyz, shattana kúlgenimiz, jaırańdap kúlgenimiz – bári de sol Uly Otan soǵysy Jeńisiniń jemisi. Árıne, soǵys bolmasyn! Bizder soǵysqa qatysyp batyr bolmaıyq. Biz beıbit kúnniń batyrlary bolýǵa tyrysaıyq. El úshin aıanbaı eńbek etip, bilim alyp, óz jerimizdiń patrıottary bolýǵa múmkindikter bar.

Maıdangerdiń qyzy  Bıbi EDIRESOVA