• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
  • Рус
  •   

    Jasyl alańǵa Jeltoqsan qaharmandary shyqty

    Aldy jetpistiń asqaryna jetse, arty alpystyń qyrqasyna kóterilgen keshegi Jeltoqsan qandy kóterilisiniń qaharmandary el táýelsizdigin jeńip alyp bergen naǵyz batyrlar. Jyldar jyljyp, aılar óter, biraq tarıh betinde sol bir sarshunaq aıazda el táýelsizdigi úshin jan berip jan alysqan alapat túnde kózsiz erlik jasaǵan batyrlaryn Qazaq eli eshqashan utytpasy bir anyq. Al, sol el egemendigi úshin bas kótergen 1986 jyldan beri mine, 35 jyl ótti.

    Osy oraıda, PQ «Jeltoqsan aqıqaty» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi óz tarapynan kóptegen sharalarǵa uıytqy bolyp keledi. Bıliktiń basy túgeldeı beri burylmaǵan soń Jeltoqsan batyrlarynyń ózderi kóptegen ıgi isterge túrtki bolýda. Mine, Jeltoqsan qandy oqıǵasynyń 16 jeltoqsan kúnine sanaýly kúnder ǵana qaldy. Osyndaı qandy kóterilistiń ótkenine 35 tolýyna oraı «Jeltoqsan aqıqaty» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi bas bolyp shaǵyn fýtboldan alaman jarys uıymdastyrdy.

    Qazirgi tańda úlken bir jarys uıymdastyrýdyń óz qıynshylyqtary bar ekeni ras. Igilikti bir sport sharasyn ótkizýdi josparlap qolǵa alsań sony ótkizetin oryn tabý muńǵa aınalady. Degenmen Jeltoqsan batyrlaryna degen qurmet, qoshemeti joǵary azamat jigitterimiz áli de bolsa ortamyzda barshylyq. Osy «Qar ústinde janǵan alaý»-atty Jeltoqsan batyrlary men BAQ ókilderi arasyndaǵy jarysty ótkizek-dep usynys, ótinishpen kelgen uıymdastyrýshylarǵa bir aýyz sózge kelmeı óz ruqsatyn bergen K. Ahmetov atyndaǵy olımpıada rezerevterin daıyndaıtyn respýblıkalyq mektep-ınternat kolledjdiń dırektory Ernar Talasbekuly Ibraımov myrzaǵa Jeltoqsan batyrlarynyń aıtar alǵysy sheksiz boldy. Han saraıdaı keń sport zalda dop tebý ardagerler úshin úlken bir áser qaldyrdy. Sonymen jarysqa oralsaq. Týrnırge muryndyq bolǵan «Jeltoqsan aqıqaty» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń Almaty qalasyndaǵy 8 fılıalynan kelgen 3 komanda men ardager qalamgerler quramasy bas júldeni sarapqa saldy.

    Aldymen jarystyń saltanatty ashylýy bolyp ótti. Dástúr boıynsha elimizdiń ánurany oınalyp, qadirli qonaqtarǵa sóz berildi. Jarysqa arnaıy shaqyrylǵan qurmetti qonaq, aty áıgili qaqpashy, Qazaq fýtbolynyń ardageri Quralbek Dosjanuly Ordabaev aǵamyz qatysýshylarǵa sáttilik tileı otyryp, táýelsizdigimizdi jeńip ápergen jeltoqsandyqtardyń jarysyna qalalyq sport basqarmasynan kelip qoldaý jasamaı tyryp etpeı tynysh jatqandaryna óz ókinishin bildirdi.

    Iá, rasymen de qajetti jerge kelmeı, qajetsiz jerden tabylatan shekpendi sport basshylaryna ábden etimiz úırenip qalǵany belgili. Áıtpese, táýelsizdiktiń bastaý bulaǵy, Jeltoqsan kóterilisi emes pe  edi.  Hosh, sonymen kezekti sózdi «Jeltoqsan aqıqat» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Bolat Toqtabaıuly Qurymbaev jalǵastyra kele, osyndaı sporttyq sharalar Jeltoqsan  batyrlarynyń basyn qosyp erekshe bir áser alyp qaıtatyn orta bolyp qalyptasyp kele jatqanyn tilge tıek etip, barsha oıynshylarǵa tabysty oıyndar tiledi. Jarystyń ashylýynyń ajaryn ashqan taǵy bir sát ol aqyn, sazger, taekvondo sheberi Nurlybek Buljannyń qol ónerinen shyqqan, er qarýy  shoqparyn ortaǵa alyp shyǵýy boldy. Ol da bir ózindik kórinis aldy deýge bolady.

    Sodan keıin, týrnırdiń bas tóreshisi Asylhan Ábishev jarystyń ótý júıesin jarııalaǵan soń, tartysqa toly kezdesýler bastalyp ketti. Týrnırdiń taǵy bir quptarlyq bir jaǵy ol jarys aldynda qaza tapqan Jeltoqsan batyrlaryn eske alyp quran baǵyshtalyp oqylýy boldy. «О́li razy bolmaı tiri baıymaıdy», demekshi, el egemendigi úshin shahıd bolǵan batyrlarǵa oqylǵan duǵa tıe bersin dep barsha jurt betterin sıpap «ámın», dedi. Sodan keıin, oıyndar  jalǵasyn tapqan edi. Jeltoqsan ardagerleriniń oıyn sheberlikterine tánti bolǵan Jetisý aýdanynyń Tóken Smaǵulov bastaǵan Roza apaı, Sholpan, Alma, Gúlhan, Gúlzada syndy Jeltoqsan batyrlarynyń qol soǵyp qoshemet kórsetýi oıynshyrlarǵa dem berip qoldaý boldy.

    Sonymen bas júldeni Shoqan Maqanov, Ázız Tastaev bastaǵan BAQ ókilderiniń komandasy jeńip aldy. Ekinshi kúmis júlde «Jeltoqsan aqıqaty» komandasyna buıyrsa, týrnırdiń qola júldesin Bostandyq aýdanynyń «Jeltoqsan «komandasy ıelendi.Týrnır sońynda úzdik qaqpashy, úzdik oıyshy, úzdik shabýylshy, úzdik qorǵaýshy jáne belsendi jankúıerler qoshametpen marapattaldy. Negizi bul jarysqa qaladaǵy «Fýtbol álemi» dúkeniń qojaıyny kezinde ala doptyń teńdesiz sheberi bolyp qala birinshilikterinde oıyn kórsetken Birjan atty azamatta óz dúkeniniń atynan fýtbol breloktaryn osy saıysqa tartý etip berip jibergen edi. Kishigirim syı bolsa da Jeltoqsan batyrlary úshin bul kórsetilgen úlken qurmet boldy.Sonymen qatar, qazaqtyń ataqty balýany, grek-kúresinen Olımpıada oıyndarynyń kúmis júldegeri Nurbaqyt Moldahmetuly Teńizbaev pen birge Jeltoqsan batyrlary Batyr Ámirjanov, Darhan Jakeshov, Nurdáýlet Jaınaqov, Saıfýtdın Shamsýtdınov, Maılybek О́mirzaqov, Ertaı Ábýovter de óz taraptarynan aıtýly jarysqa qoldaý kómekterin tartqan eken. Jarystyń ádil ári tartymdy ótýi kóbinese tóreshilerge qatysty ekenin jaqsy bilemiz.Týrnırdi  mamyrjaı kóńil-kúımen daý-damaısyz ótkizgen, óz isteriniń mamany Asylhan Ábishev pen Murat Kenenovterge de Jeltoqsan qaıratkerleri rahmetterin aıyryqsha jetkizip jatty. Sonymen kúni boıy merekelik kóńilde ótkizilgen jarys máresine jetkennen keıin, qatysýshylar estelikke sýretke túsip bir tamasha áser aldy. Alla buıyrtyp jatsa, aldaǵy jyly aıtýly týrnır respýblıkalyq deńgeıge kóterilip dástúrlik sıpat alǵaly otyr. Uıymdastyrýshylar alqasy oǵan elimizdiń ár aımaǵynan Jeltoqsan ardagerileri kelip qatysady degen úmitte.

     

    Aqyn ORDABAIULY,

    ALMATY

    Pikir jazý

    Your email address will not be published. Required fields are marked *

    *