Tókeev tuǵyry

Qazaq kúresiniń álemdik deńgeıde nasıhattalyp, qanat jaıýy úshin jan aıamaı ter tógip júrgen Serik Tókeev týraly tolǵam.

Qazir sporttan habary bar myńdaǵan adam qazaq kúresi dese, Serik Tókeevti aýyzǵa alady. Halqymyzdyń ardaqty azamaty, Olımpıada chempıony, Qazaqstannyń Eńbek Eri Jaqsylyq Úshkempirov: «Serik Tókeevtiń kóp jylǵy jankeshti eńbeginiń arqasynda qazaq kúresi dúnıe júzine tanyla bastady. Ulttyq sportymyzdyń janashyry Serik Adambolsynulynyń qazaq kúresine sińirgen eńbegine bir adamdaı qanyqpyn. Eger Sekeńniń tabandy, belsendi áreketi bolmaǵanda ulttyq kúresimizden álem jáne Azııa chempıonattary óter me edi, ótpes pe edi, ol jaǵyn bir Qudaı biledi», deýi tegin aıtylǵan sóz emes. Qazaq kúresi men Serik Tókeev týraly baspasóz betinde az jazylǵan joq. Búgin bul azamattyń ulttyq kúrestiń tizginin ustaǵanǵa deıingi ómir jolyna birshama toqtalǵandy jón kórdik.

Serik Tókeev ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldary Shymkenttegi olımpıadalyq izbasarlar mektebiniń dırektory boldy. Sekeńniń kezinde bul mekteptiń aty dúrkirep turdy. Áli esimde, toqsan tórtinshi jyly Hırosımada ótken jazǵy Azııa oıyndarynan ońtústik sportshylary mol oljamen oraldy. Sol oıyndardan keıin Shymkent qalasynda jeńimpazdar men júldegerler qurmetine ulan-asyr toı boldy. Sol toıdyń negizgi uıymdastyrýshylarynyń biri Tókeev bolǵanyn da aıta keteıik. Sol qýanysh ústinde Serik aǵanyń óz kásibine, qaramaǵyndaǵy bapkerler men sportshylarǵa qandaı qurmetpen qaraıtynyn ańǵardyq.

Sol jyldary Almatyda sambo kúresinen Azııa chempıonaty uıymdastyryldy. Qazaq kúresiniń bilikti mamany Baýyrjan Janalınniń Azııa sambo federaııasynyń prezıdenti bolýyna jáne respýblıka astanasyndaǵy qurylyq chempıonatynyń bıik deńgeıde ótýine Serik Tókeevtiń belsene atsalysqanyn kózimizben kórdik. Ol kisi uıymdastyrý jumystaryna aralasýmen qatar, Azııa chempıonatyn atqarýǵa demeýshiler tartýda kóp eńbek sińirdi.

Osy jerde Serik Adambolsynulynyń kópshilik bile bermeıtin tarıhı eńbegine toqtala keteıik. Jıyrma jasynda Olımpıada chempıony atanǵan Bekzat Sattarhanovtyń 1999 jylǵy Azııa chempıonatyndaǵy jerebesiniń oıdaǵydaı bolýyna jan aıamaı kirisken azamatymyz osy Tókeev ekenin reti kelgende aıta ketkendi jón kórdik. Bekzat ulttyq quramaǵa engende onyń bapkeri Anatolıı Vızırıakındi ózine shaqyryp alyp, Qazaqstan quramasyndaǵy beldi jattyqtyrýshy Aleksandr Apachınskııdi Sattarhanovtyń ekinshi bapkeri qylyp jazdyrǵan osy Sekeń bolatyn. Bekzat batyrdyń bolashaǵy úshin Apachınskıımen birneshe márte jolyǵyp, kókórim boksshyǵa únemi bas-kóz bolýyn tapsyryp otyrýy da kókirek kózi oıaý, alysty boljaıtyn adamnyń tirligi ekeni anyq.

Serik Tókeev Shymkenttegi sport mektebin basqarǵan kezde osy mekemeniń dzıýdoshylary men samboshylary talaı asýlardy baǵyndyrdy. Ońtústik dzıýdosy alǵa basýy úshin О́zbekstannan Iýrıı Kım atty tájirıbeli mamandy Shymkentke shaqyrǵanyn bir adamdaı bilemiz. Iýrıı Samsonuly bastaǵan bapkerler baptaǵan shymkenttik dzıýdoshylar respýblıka boıynsha myqtylar qatarynda turdy. Murat Qypshaqbaev 2004 Azııa chempıonatynda top jaryp, Afıny Olımpıadasynda el namysyn qorǵasa, Raýan Inatıllaev Azııa chempıonatynyń qola júldegeri atandy. Al Ivan Baǵlaev Azııa oıyndarynyń kúmis medaline ıe boldy. Bulardan basqa respýblıka chempıondary atanǵan jáne halyqaralyq jarystarda mańdaıy jarqyraǵan birtalaı balýandar boldy.

Osy tusta Tókeev tizginin ustaǵan mekteptiń samboshylary da jankúıerlerin dúrkin-dúrkin qýantyp jatty. Sekeńniń shákirtteri Qazaqstannan asyp, álemdik jarystarda olja saldy. Qorǵan Turymbetov álem chempıonatynda qola júlde alyp, Azııa chempıonatynda bes márte júldegerler qatarynan kórinse, Ǵalymjan Saparǵalıev Azııa birinshiligin eki márte utyp aldy. Qorǵan munymen shektelmeı, «álemniń kishi chempıonaty» sanalatyn Harlampıev týrnıriniń bas júldesine qol jetkizdi, álem kýbogy básekesinde birneshe ret júldeger atandy. Álem chempıonatynda ekinshi, úshinshi orynǵa taban tiredi. Al Quralbaı Orynbasar eresekter arasyndaǵy Azııa chempıonatynda úsh ret jeke-dara shyqty. Túıe balýan Qýat Baıqojaev Azııa chempıonatynyń kúmis tuǵyryna taban tiredi. Sonymen qatar, Berik Nurǵalıev, Nurjan Ryskıev, Maqsat Pazylbekov, Serik Qultaev, taǵy basqa balýandar Qazaqstan chempıonattary men iri jarystarda tabys bıiginen kórindi.

HH ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynyń ortasynda Serik Tókeev ońtústik kúresiniń qýatyn eseleı túsý úshin sambo kúresinen álem chempıonatynyń júldegerleri, Álem kýbogynyń ıegerleri, Azııa chempıondary Sálken Jartybaev pen Álısultan Volobýevty Shymkentke shaqyrdy. Álemdik deńgeıde tanymal qos balýan biraz ýaqyt ońtústiktiń namysyn qorǵap qana qoımaı, jergilikti balýandarmen birge jattyqty. Munyń ózi bile bilgen adamǵa mol tájirıbe kózi, jastar úshin shyńdalý, jetilý mektebi bolǵany anyq.

Tókeev basqarǵan sport mektebi balýandarymen ǵana kúshti bolǵan joq. Bul mekteptiń namysyn qorǵaǵan boksshy Myrzaǵalı Aıtjanov jastar arasyndaǵy Eýropa chempıony, Sovet Odaǵy kýbogynyń júldegeri, Qazaqstannyń birneshe dúrkin chempıony. Myrzaǵalı Qulanuly bapkerlik qyzmetin osy mektepte bastap, respýblıka quramasynyń bas bapkerine deıin joǵarylady.
Mekteptiń aýyr atletteri de myqty boldy. Sergeı Kopytov pen Vıacheslav Nıý – 1994 jylǵy Azııa oıyndarynyń jeńimpazdary.
Serik Adambolsynuly 2000 jyly respýblıkalyq Sport agenttiginiń Shtattaǵy ulttyq quramalar jáne sport izbasarlary dırekııasynyń basshysy qyzmetine taǵaıyndaldy. Tókeev Sıdneı, Solt-Leık-Sıtı,Týrın Afıny olımpıadalaryna jáne birneshe álem chempıonattary men Azııa oıyndaryna Qazaqstannyń sporttyq delegaııalaryn bastap bardy. Osy qyzmetti alty jyldaı atqarǵan Serik Adambolsynuly Qajymuqan Muńaıtpasuly atyndaǵy respýblıkalyq sport ınternatynyń dırektory laýazymyna aýysty. Osy jerde sóz kezegin Tókeevtiń ózine bersek.

«Qazaq kúresin ilgeri súıreýge toqsanynshy jyldardyń ortasynda kiristim. Al 2000 jyldyń kúzinen 2006 maýsym aıyna deıin respýblıkalyq shtattaǵy ulttyq komandalar jáne sport izbasarlary dırekııasyn basqarǵan kezde bul sharýa jandana tústi. Shynymdy aıtaıyn, sol jyldary qolda kúsh turǵanda oblystyq sport basqarmalary basshylaryna arnaıy habarlasyp, joǵary sport sheberligi mektepteri men basqa da sport mekemelerinde qazaq kúresinen bólimder ashylýyna, jattyqtyrýshylarǵa shtattyq birlik bólinýine shama jetkenshe atsalystym. Ol kezde biraz oblysta qazaq kúresi joqqa tán edi. Soltústik pen batystaǵy keı oblystardyń sport basshylary Qazaqstan chempıonattaryna komanda jiberýdiń ózin moıyndaryna artyq júk sanaıtyn. Ońtústik Qazaqstandaǵy Qajymuqan Muńaıtpasuly jáne Baqyt Jańbyrbaev týrnırinen basqa aýyz toltyryp aıtatyn jarysymyz da bolǵan joq. Bizdiń tabandy áreketimizdiń arqasynda ulttyq kúreske shekeden qarap kelgen biraz oblysta qazaq kúresi úıirmeleri jumys isteı bastady. Qysqasy, bul jyldary biraz aımaqta qazaq kúresinen bólimder ashylyp, ondaǵan jattyqtyrýshylar ulttyq kúresten shákirt baptaýǵa kiristi. Sonyń nátıjesinde keıingi jıyrma jylda ulttyq kúrestiń aýqymy kádimgideı keńeıip, eldiń ár qıyrynda ótetin jarystar sany kóbeıe tústi. Osy jerde basa mán beretin jaǵdaı: 2005 jylǵy Azııa, 2006 jylǵy álem chempıonattarynan keıin qazaq kúresinde úlken silkinis paıda boldy. Áýelde Baýyrjan Janalın, Marat Jahıt, Dıqanbaı Bıtkózov, Baqyt Jańbyrbaev, taǵy basqa azamattarmen tize qosyp bastaǵan is ýaqyt óte kele órisi keńeıip, arnaly jolǵa tústi. Ult múddesi, el muraty jolynda irgeli sharýalarǵa atsalysqan barlyq baýyrlarǵa shyn peıilden alǵys aıtamyn».

Serik Adambolsynuly 2004 jyly Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń prezıdenti bolyp saılanyp, bul qyzmetti 2017 jyldyń naýryz aıyna deıin abyroımen atqardy. Byltyr kóktemde federaııa tizgini ult janashyry, qazaq kúresiniń talaı tirligin kópten beri qaıyspaı kóterip kele jatqan Islam Ábishevtiń qolyna kóshti. Respýblıkalyq Sý komıtetiniń tóraǵasy Islam Ábishev buǵan deıin ulttyq kúresten ótken birneshe álem jáne qurylyq chempıonattaryna demeýshi boldy. Islam Álmahanulynyń kelýimen federaııa jumysy tipti jandana tústi. Ábishevteı serkeniń sońynan ergen federaııa qyzmetkerleri keıingi bir jyldyń ishinde qyrýar sharýa tyndyrdy. Belarýstaǵy álem chempıonaty, San Paýlýdaǵy Ońtústik Amerıka birinshiligi, Keıptaýndaǵy Afrıka chempıonaty, Serbııadaǵy Eýropa birinshiligi, Ashhabadtaǵy jabyq keshendegi Azııa oıyndary, Tarbaǵataıdaǵy úshinshi Álem kýbogy… Jalpy alǵanda, 2005-2017 jyldary Dúnıejúzilik qazaq kúresi federaııasynyń uıymdastyrýymen 7 álem chempıonaty, 11 Azııa chempıonaty, 3 Álem kýbogy, 3 Eýropa birinshiligi, Iran men Brazılııada kadetter men jastar arasynda álem chempıonattary jáne Ońtústik Afrıkada 2 Afrıka birinshiligi, Brazılııada Ońtústik Amerıka chempıonaty uıymdastyrylǵan eken. Bul básekelerdi halyqaralyq quzyrly oryndardyń (FILA, keıin UWW ) baqylaýshylary arnaıy qadaǵalap otyrdy. Islam Ábishev qazaq kúresin jaqyn jyldary olımpıadalyq emes sport túrlerinen Dúnıejúzilik jáne Panamerıka, Eýropa oıyndary baǵdarlamasyna engizýge bel býyp otyr. Jer sharynyń 45 elimen yntymaqtastyq memorandýmǵa qol qoıǵan federaııanyń bul maqsatqa jetýine mıllıondaǵan alash balasy tilektes desek, artyq aıtqandyq bolmas. Atynyń tuıaǵy jetken jerde aptalap oqý-jattyǵý jıyndary men semınar-keńester uıymdastyryp, qazaq kúresiniń ereje kitabyn, kıimin taratyp júrgen federaııaǵa, osy ujymnyń basshylary Islam Ábishev pen Serik Tókeevke tirlikterińiz baıandy ári berekeli, ulttyq kúresimizdiń mártebesi árdaıym bıik bolsyn, dep tilek aıtamyz.

Qydyrbek RYSBEK