«О́li rıza bolmaı, tiri baıymaıdy» – degen babalarymyz. Artynan izgilikti iz qaldyryp ketken jandarǵa quran baǵyshtap, ıgilikti sharalarmen eske alyp otyrýdyń úlken máni bar. Eń bastysy jastarǵa ótkendi úlge etip, tárbıe dánin ege bilý. Búgin bizdiń eske alyp otyrǵan ardaqty azamatymyz – 45 jyl boıy aýyl mektebinde bala oqytyp, urpaq tárbıeleýde ólsheýsiz úles qosqan aıaýly ustaz, Kazaq KSR Oqý-aǵartý isiniń úzdik qaıratkeri,Uly Otan soǵysynyń ardageri, Qordaı aýdanynyń qurmetti azamaty, Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń 1948-1951 jyldardaǵy túlegi Ordabaı Sádibekov.
Ulaǵatty ustaz bıyl tiri bolsa 100 jasqa tolmaq eken. Osyǵan oraı, Ordabaı aqsaqaldyń týǵan uly, belgili sport jýrnalısi, Aqyn Ordabaıuly shaǵyn fýtboldan BAQ ókilderi arasyndaǵy respýblıkalyq ashyq týrnırdi uıymdastyrypty. Ol jaıly áńgime barysynda aıta jatarmyz. Al qazir aldymen Ordabaı Sádibekov týraly az-kem maǵulymat bere ketsek.
«Ustazdyq etken jalyqbas, úıretýden balaǵa», dep danyshpan Abaı aıtqandaı, ustaz – aıaýly jan, qurmetti adam. Solardyń biri – Ordabaı Sádibekov. Qazaqtyń oqý ordalarynyń ishindegi eń alǵashqy kıeli qara shańyraǵy bolyp sanalatyn Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetin támamdap bar ǵumyryn bala tárbıesine arnaǵan jandar jetedi. Ordabaı Sádibekov sondaı adamdardyń biri edi. Ordabaı atamyz Uly Otan soǵysynan týǵan elge jeńispen oralǵannan keıin, 1948-1951 jyldary Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetine túsip, bilim alady. Sodan keıin týǵan aýyly Jambyl oblysy, Qordaı aýdany, Irsý, Voroshılov eldi-mekenderine baryp, aýyl balalaryn oqytyp, saýatyn ashady. Sóıtip, ustazdyq jolǵa túsedi. Sodan tabany kúrekteı 45 jyl muǵalim bolyp, el qadirlegen ulaǵatty ustazǵa aınalady. Ordabaı aǵaıdan oqyp, bilim alǵan shákirtter búgingi tańda elimizdiń ár óńirinde túrli qyzmette, ár salada eńbek etip júr. Máselen, búginde aramyzda joq qoǵam qaıratkerleri Bılibaı Qashaǵanov, Shaban Bázilov, satırık Bektursyn Mádıev, aqyn Rza Qýnaqova men basqa da elge tanymal adamdar sol kisiniń bel shákirtteri. Tájirıbeli ustaz jas býyndarǵa bilim berýde pedagogıkanyń sońǵy jańalyqtaryn sheber paıdalanyp, óz tájirbıesin de ortaǵa salyp erinbeı eńbek etkeni eleýsiz qalmaǵan. Qordaı aýdany boıynsha eń úzdik muǵalim atanyp, KSR Oqý aǵartý isiniń úzdik qaıratkeri degen ataqqa ıe bolady. Sonymen qatar, Qordaı aýdanynyń qurmetti azamaty ataǵymen de marapattalǵan.Uly Otan soǵysynda týǵan eldi fashısterden azat etýde batyrlyǵy úshin alǵan orden-medaldardyń orny bir tóbe. Sonaý 1932 jyldary el basyna tóngen náýbet asharshylyqty kózben kórip, Uly Otan soǵysynda maıdan shebinde qantógisti basynan keshirgen ardaqty ustaz, 1939 jyldan áskerge alynyp, 1946 jyly Japon, Fın soǵysyna da qatysyp, týǵan elge aman-esen oralady. Jyr alyby Jambyldyń batasyn alyp, aqıyq aqyn-kompozıtor, Alataýdyń bulbuly atanǵan Kenen Ázirbaevpen bir aýylda bir aýany jutyp, etene jaqyn týys bolǵan inisi Ordabaı Sádibekov mine, osyndaı adam bolǵan. Ol kisi jeti balany úlgili etip ósirip qatarǵa qosypty. Bári de qazaq qoǵamynyń zııaly azamattary. Al, zaıyby Rápııa Halyqova búginde seksenniń seńgirine kelip otyr. El anasy atanǵan apamyz qazaq áıelderi arasynan shyqqan tuńǵysh kınomehanık – KSRO kınomotografııasynyń úzdigi. Jemisti eńbektiń ıesi. Baqytty apanyń omyraýynda «Qurmet belgisi», «Oktıabr revolıýııasy» — ordenderi jarqyraıdy.
Ordabaı aqsaqal jasy toqsanǵa taıaǵan shaǵyna deıin ómirlik ustanymy salaýatty ómir súrý bolǵan eken. Endeshe, ardaqty ustazdyń atynda uıymdastyrylǵan sharanyń óskeleń urpaq úshin máni aıyryqsha dep bilemiz. Respýblıkalyq basylymdarda qyzmet etetin qalamgerlerdiń basyn qosqan alaman jarys Almaty qalasynyń M.Gorkıı atyndaǵy Ortalyq mádenıet jáne demalys saıabaǵynda ornalasqan «Spartak» stadıonynda boldy.
Jarysqa túsip baǵyn synaýǵa kelgen 10 komanda eki topqa bólinip tańazannan alǵashqy oıyndaryn bastap ketti. Týrnırdiń ashylý saltanatyna Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtettiń rektory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor Tahır Ospanuly Balyqbaev, Qazaq sport jýrnalıstıkasynyń ardager maıtalmandary, belgili kommentatorlar Rabat Jánibek, Dıas Omarov, kıkboksıngten Eýropa chempıony Elmurat Qaıypjanov, Almaty oblysy Talǵar aýdany sport mektebiniń dırektory Dáýren Úshkempirov syndy qadirli qonaqtar kelip qatysty.
Rásimde Aqyn Ordabaıuly «Sport juldyzdary» respýblıkalyq jýrnalynyń bas redaktory Musaǵalı Tasqalıevtiń qurmetpen berip jibergen «Patrıottyq belsendiligi» úshin degen medali men Ordabaı Sádibekovtiń 100 jyldyq mereıtoıyna arnaıy jasap shyǵarylǵan tósbelgini aıtýly jarystyń ótýine zor úlesin qosqan, salaýatty ómir saltynyń jarshysy Qazaq UPÝ rektory Tahır Balyqbaev myrzaǵa saltanatpen tabys etti. Elge belgili qurmetti qonaqtar jarysqa aq tilekterin aıtyp, qatysýshylarǵa aqjol tilegennen keıin, elimizdiń ánurany oınalyp, jarys shymyldyǵy ashyldy. Sonan keıin, komandalar jasyl alańda oıyndaryn bastap ketti.
Iá, tarıhy tereńnen tamyr alǵan «Spartak» stadıony kóp jyldan beri tozyǵy jetip, aıanyshty jaǵdaı kelgen edi. Ol negizi Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýrnıversıtetiniń ıeliginde bolatyn. Sondyqtan osy qazaqtyń alǵashqy kıeli bilim shańyraǵynyń rektory Tahır Ospanuly Balyqbaev myrza birden osy sport kesheniniń qurylysyn jańa zaman aǵymyna saı jasap jańǵyrtý jolynda belsene iske kirisip, kóne stadıondy qarasań kóz toımas keıipke keltirýge barynsha eńbek sińirgen eken. Osylaısha, sý jańa stadıonda oıyn kórsetý mártebesine ıe bolǵan qalamger qaýymy tartysty da tamasha óner kórsetý úshin bar sheberlikterin ortaǵa saldy. Jýrnalıster úshin shaǵyn fýtboldan uıymdastyrylatyn jarystardyń máni erekshe. О́ıtkeni, aqparat aıdynynda júrgen qalamgerler biri-birimen aralasyp, sher tarqasatyn oryndar árıne, osyndaı dúbirli jarystar ekeni ras. Mine, osyndaı alaman jarystardy ańsap qalǵan qalamgerler úshin aıtýly dop dodasynyń orny aıyryqsha edi.
Hosh, sonymen kún kóterile bastalǵan týrnır kesh bata biraq máresine jetti. Fınalda jarys ıesiniń týǵan aýyly Qordaı aýdany Kenennen kelgen «Kenen-1» komandasynyń oıynshylary men «Qalamger» jýrnalıster quramasy kezdesti. Eki ujym da fınalǵa deıingi kezdesýleriniń barlyǵyn jeńispen aıaqtap, tartysty oıyndarymen kórermenderdiń kózaıymyna aınalǵan juptar bolatyn. Sondyqtan da fınaldyń óte shıelinisti ótetinine kúmán bolmady. Solaı bolyp shyqty da. Janarbek Áshimjan, Jandos Aıtbaıuly, Ońǵar Qabdenov syndy tanymal jýrnalısterden turatyn tisqaqqan oıynshylar jeńis úshin baryn saldy. Degenmen de aýdanaralyq saıystarda qarsylastaryn san soqtyryp, jeńispen jelpinip júrgen Aıdar Áýeztaıuly syndy aýyl sportynyń sańlaqtary jup qurǵan «Kenen-1» komandasy 2:1 esebimen jeńiske jetip, aıtýly týrnırdiń bas kýbogyn jeńip aldy. Oıyn sońynda osyndaı keremet dodany uıymdastyrýǵa qoldan kelgenshe kómekterin jasaǵan, týrnırge bas demeýshilik etken Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagoıkalyq ýnıversıtetiniń ujymyna qatysýshylardyń da aıtar alǵystary kóp boldy. Rasymen de sý jańa stadıondaǵy jańa zamanaýı tehnologııalyq tóselgen tósenishter ústinde dop tepken jýrnalısterdiń alǵan áserelerin aıtyp jetkizý múmkin emes edi.
Sonymen tartysqa toly ótken bul týrnır de máresine jetip, jeńimpazdar men júldegerler baǵaly syılyqtarmen marapattaldy. Bas júldeni Qordaıdan Aıdar Áýeztaıuly bastap kelgen «Kenen-1» komandasy ıelense, júldeli ekinshi oryndy Janarbek Áshimjan bastaǵan «Qalamger» komandasy jeńip aldy. Al qola júlde alań ıeleri «Abaı atyndaǵy «Qaz UPÝ» komandasyna buıyrdy. Kelesi kezekte oıyn barysynda kórermenderdiń qoshemetine bólengen talantty oıynshylardy marapattaıtyn sát te kelip jetti. Týrnırde «Eń úzdik oıynshy» ataǵyna «Qalamger» komandasynyń oıynshysy Dıas Qapjapparov ıe bolsa, «Eń úzdik shabýylshy» bolyp Nurlan Aqynbekov tanyldy. Al «Eń úzdik qaqpashy» nomınaııasy boıynsha «Kenen-1» komandasynyń ardager qaqpashysy Murat Kenenov laıyqty dep tanyldy. Sonymen qatar oıyn alańynda belsendik tanytqan oıynshylarǵa da nazardan tys qalmaı maqtaý gramotalary tabys etildi. Negizi týrnırdi uıymdastyrýshy Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi, S.Berdiqulov syılyǵynyń laýreaty, týrnır ıesiniń balasy Aqyn Ordabaıuylynyń maqsaty — osyndaı jarys arqyly jýrnalıster arasynda salaýatty ómir saltyn dáriptep, sportqa, sonyń ishinde fýtbolǵa degen súıspenshilikti arttyrý bolsa, ol maqsat oryndaldy dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Jarystan úlken áser alǵan qatysýshylar uıymdastyrýshylarǵa alǵystaryn sheksiz jetkizip jatty.
Týrnırdiń jabylý saltanatynan keıin aspanda bult torlap, aq jaýyn sebelep jaýa bastady. Kóńildi kúımen tarap bara jatqan halyq, tabıǵattyń bul kórinisin nur jaýdy dep jaqsylyqqa baǵalady.
Qýanysh BAJAQ,
ALMATY