Janymda sol jekpe-jek

Aıtjan Shańǵaraev

Álem kýbogynyń ıegeri, Eýropa jáne KSRO chempıony, KSRO kýbogynyń ıegeri

Aýyl shetindegi shaǵyn tóbeshikke bir top bala jarysa júgirip barady. Maqsat — túıeniń órkeshindeı shoqıyp turǵan tóbeniń basyna birinshi bolyp júgirip shyǵý. Butynda sholaq qara shalbar, ústine aq kóılek kıgen shymyr kelgen qara bala qatarlastaryn artqa tastap, tóbeniń basyna birinshi bolyp júgirip shyqty.

Beıne bir tuǵyryna qonǵan qyran búrkitteı aınalasyna bir kóz tastap alyp, entigin ázer basqan kúıde:

–Áı senderdi qansha kútem, myqshymdamaı shyqsańdarshy beri, – dep, bir júgirip, bir aıańdap kele jatqan dostaryna masattana qarap jańqalanǵan jartastyń ústine otyra ketti. Et qyzýymen boıynan aqqan qara terden ústine kıgen kóılegi sýǵa malyp alǵandaı. Bul jelden júırik qara domalaq balanyń aty Aıtjan edi.

Kópbalaly otbasynda dúnıege kelgen daraboz balýan, Aıtjan jastaıynan kúres dese ishken asyn jerge qoıatyn qumar bolyp ósti.

At toqymyndaı ǵana Qarasý aýylynan elge tanymal kóptegen balýandar shoǵyry shyqty. Solardyń ishinde Aıtjannyń orny erekshe boldy. Álem kýbogynyń ıegeri, Eýropa chempıony, KSRO chempıony, KSRO kýbogynyń ıegeri jáne de kóptegen halyqaralyq jarystardyń jeńimpazy Aıtjan Shańǵaraev qazaq sport tarıhynda aty aıshyqtalyp qalǵan balýannyń biri bolyp eseptelinedi. Elimizde sambo kúresiniń damýyna aıtarlyqtaı úles qosa bilgen talantty balýannyń jekpe-jegin sol 1970-80jyldary tamashalaǵan jankúıerler áli kúnge deıin saǵynyshpen eske alady.
Jolbarystaı jyldam, arystandaı aıbatty, túlkideı aılaker Aıtjan qarsy kelgen balýannyń jaýyrynyn jerge qadap, kórermenniń kózaıymyna aınalyp otyrǵan.

Aıtjan 1963 jyly Almaty oblysy Ile aýdany, Qarasý aýdanynda dúnıege kelgen. Aǵasy Nurǵoja artynan ergen inisiniń kúres dese delebesi qozatyn talaptylyǵyn baıqap 11 jasynan kúres zalyna jetelep alyp keledi. Aldymen bozkilemde kók maısadaı aýnaı ketkendi jaqsy kóretin qara bala óse kele baǵyn dál sol kúresten kóretinin bilmegen edi.
Talantty ul kóptegen elge belgili balýandar sekildi kúrestegi alǵashqy bissimilásin qazaq kúresinen bastaıdy. Qazaq kúresindegi qyrqa shalý, jambasqa salý, jotadan laqtyrý sekildi aıly-ádisterdi jaqsy meńgergeniniń paıdasyn keıinirek iri saıystarǵa túskende jemisin kóredi.

Aýyl-aýmaqtarda ótken dúbirli jarystardyń bárinde aldyna jan salmaǵan talantty balýan, aýyl halqynyń maqtanyshyna aınalady. Kóptiń kózaıymy bolǵan daryndy jas, ómirdegi asqaq armany álem arenasynda óner kórsetýdi maqsat etedi.

Ol kezde úlken kúrestiń dámin tata bastaǵan jas daryn, joldyń alystyǵyna qaramaı jattyǵýǵa qajetti kıim-keshekterdi qolqorjynyna toltyryp alyp, Qarasýdan Almatyǵa qaraı qatynaıtyn-dy. Jattyǵýdan keshigip qalmaý úshin avtobýs kútip qanshama typyrshyp asyǵatyn. Iá, kún saıyn aýyldan qalaǵa qatynaý jasóspirim bala úshin ońaı emes edi.

QazMý-dyń sport zalynda inisi Qaırat ekeýi bapkerleri Temirhan Dosmuhambetovtyń árbir aıtqan aqyl-keńesin buljytpaı oryndap, bozkilemde jattyǵýyn shyńdaı túsedi.

Biriniń qoly biriniń kúrteshesine tıse boldy kóz ilespes jyldamdyqpen ádis jasaýǵa tyrysady. Quıyndaı uıytqyǵan qym-qıǵash, aıla-tásilder damylsyz jasalynatyn.

Tilersekten ilip alyp shalǵandy Aıtjan asqan sheberlikpen jasaıdy. Mine, bapkeriniń: «jattyǵý aıaqtaldy», – degen sózin tyńdaı sala qos baýyr, qos balýan, shúmektep aqqan terge shomylyp qushaqtasyp kilemnen shyǵyp keledi.

Osy sátte bolat tuıaq balapandaryn baýlaǵan ata qyran sekildi tarlanboz jas talantarynyń kúresine kóńili tolǵan bapkeri qııaqtaı qara murtyn sıpap, rızashylyqpen arqalarynan qaǵyp qoıatyn.

«Jattyǵýdy ysylsań, jarysta qysylmassyń», demekshi, jattyǵýda jan teriń shyqpaı, jeńiske jetý múmkin emes ekenin qos balýan jaqsy biledi.
Mine, osyndaı mańdaı ter men talmas talaptyń nátıjesinde Aıtjannyń almaǵan asýy bolmady. Bala kúngi armanynyń oryndalar sátteri de jetti.

Aıtjannyń ata-anasy temirjolshylar. Ákesi Turar elge qadirli qarapaıym jan bolatyn deıdi kózin kórgender. Kópbalaly otbasynyń otaǵasyn sum ajal 53 jasynda alyp ketip, bar salmaq Nurbala anaǵa júktelip qalady. О́mir qıynshylyǵyn jeńe bilgen, qaısar ana 4 ul, 4 qyzdy aıaǵynan nyq turǵyzyp qatarǵa qosady. Aıalap ósirgen ul-qyzdary ómirde óz oryndaryn taýyp ata-ananyń paryzyn ótedi.
Shańǵaraevtar otbasyndaǵy uldardyń tórteýi de sport dese ishken astaryn jerge qoıatyn aýyl maqtanyshtary bolyp ósedi.

Nurbala ana balalarynyń alyp kelgen ár medalin muqııat sandyqqa sanap salyp, ret-retimen qattap qoıady eken. Árbir ótken jarystardan talantty balýan júldesiz úıge oralamaıtyn. Maqtaý qaǵazdaryn qolyna alyp, júgirip úıge kirgende ákesi anasy Nurbala qýanyshtan mańdaıynan súıip jatsa, ákesi Turar mańdaıynan ıiskep rıza bolyp, batasyn berip otyrý Shańǵaraevtar otbasynda jaqsy bir qalyptasqan ádetke aınala bastaǵan edi.
«Alyp anadan týady», demekshi, saıdyń tasyndaı balýandardy dúnıege ákelgen Nurbala ananyń armany joq dese bolǵandaı.

Sol kezderi aýyl halqy ortalyq mádenıet úıinde Shańǵaraevtar otbasymen kezdesý ótkizýdi dástúrge aınaldyrypty.

Úı ishi dıplom, maqtaý qaǵaz, hrýstal, kýboktardan jaınaı túsip, beıne bir sport murajaıyna aınala bastaıdy. Árıne, Shańǵaraevtar otbasyndaǵy sportshy balalardyń arasynan ozyp alǵa ketkeni Aıtjan bolatyn. Aıtjandy aǵasy Nurǵoja 11 jasynda kúreske jetektep ákelgennen bastap, talantty balýan asqar-asqar belesterge kóterlip, tabysty ónerilerimen el namysyn abyroıly qorǵaıdy.
«Bulaq kórseń kózin ash», demekshi, balanyń boıyndaǵy bar talantyn kórip asha bilgen bapker naǵyz bilgir, maman jattyqtyrýshy bolyp sanalatyny belgili. Aıtjannyń boıyndaǵy has balýanǵa saı, aıryqsha qasıetterin jazbaı baıqaǵan sol kezdegi Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy Temirhan Myńaıdaruly Dosmuhambetov Aıtjandy birden óz qanatynyń astyna alyp jattyqtyryp, álem arenasyna alyp shyǵady. Bilikti jattyqtyrýshynyń qaramaǵyna túsken Aıtjan kúnnen –kúnge sheberligi artyp, sambodan Qazaqstanda ótetin iri jarystardyń bárinde derlik topjarady.

Aıtjan sportpen aınalysa júrip, oqýynan qol úzbeıdi. Bilim men sportty ushtastyra bilgen daryndy jas alǵa qoıǵan maqsatyna adymdaı qadam jasaıdy. Negizinde Aıtjannyń naǵyz balýan retinde qalyptasqan kezi ol stýdenttik shaq bolatyn. Qazaq memlekettik zań fakýltetinde bilim nárimen sýsyndaı bastaǵannan bastap sportta tolaǵaı tabystarǵa jete bastaıdy. Aıtjan 1976 jyly Jýkovskıı qalasynda jasóspirimder arasynda ótken KSRO birinshiliginde 42 kg salmaq boıynsha qarsylas shaq keltirmeı altyn alqanyna moınyna taǵyp, alǵashqy iri jeńisiniń jemisin kóredi.

Árıne, ár balýnnyń ómirinde eń bir este qalatyn sátti jekpe-jegi men sátsiz jekpe-jekteri bolatyny zańdy. О́miriniń ótkeldi sátteriniń bári bozkilemde ótkeni anyq. О́z ómirindegi eń qıyn da aýyr beldesý Aıtjan úshin 1981 jyly Qaraǵandyda ótken KSRO chempıonaty bolǵan eken. Ár respýblıkanyń úkilep qosqan 18 balýany KSRO chempıony ataǵyn kenshiler jerinde sarapqa salady. Sonda Aıtjan jartylaı fınalda álemniń eki dúrkin chempıony Andreı Hodyrevti 3:2 esebimen utyp, fınalda óz jerlesi jasóspirimder arasyndaǵy álem chempıony Qanat Baısholaqovpen kezdesedi. Arpalysqa toly aıqasta Aıtjannyń juldyzy janyp, Odaq chempıony atanady.

Sol jekpe-jekti tamashalýǵa kelgen halyqta esep bolmaǵan eken. Iin tiresip, qyzyqtaǵan sol básekede sport keshennniń ishinen Aıtjanǵa bir adam jan aıǵaıdy salyp jankúıerlik etipti.
Zal toly halyq óz jerlesteri Baısholaqovqa jankúıer bolyp jatqanda, kóp ishinen bólinip shyǵyp, Aıtjannyń jigerin jebegen jan sambo kúresinen QR eńbegi sińgen bapker Mereı Qoıshybekov eken. Sol bir jankeshti beldesýdi Mereı aǵamyz áli kúnge deıin úmytpaı, áserlep turyp aıtap beredi.

Aıtjannyń esinde qalǵan taǵy da bir tartysty ótken jekpe-jek KSRO kýbogy úshin ótken baıraqty syn bolypty. Sol dúbirli jarys aldynda bapkeri Temirhan Myńaıdaruly «Aıtjan qalaıda kýbokty Qarasýǵa ákelý kerek», dep jigerlendirip, qaıraǵan eken. Bapkeriniń tamyryn dóp basa bilgeniniń arqasynda Aıtjan 48 kg qarsylas shaq keltirmeı jartylaı fınaldan biraq kórinedi. Reseıdiń Kalının qalasynda ótken KSRO kýbogy jolyndaǵy jarystyń jartylaı synynda Aıtjan álem kýbogynyń ıegeri grýzın Soso Rostıashıvıvlımen kezdesedi. Tájirbıeli balýanmen túsken beldesýde qazaqtyń qaısar uly Aıtjan bar sheberligin salady. Utymdy sáttiń birinde jotadan asyra laqtyryp, upaıyn eseleıdi. Sol bir utymdy ádisi Aıtjandy fınalǵa alyp shyǵyp, sońǵy beldesýde atyshýly álem chempıony Nurıslan Halıýlınmen kúsh synasady. Sońǵy dem, sońǵy beldesý. Utqyr – urymtal tásilder úzdiksiz qoldanýda. Barlaý,baıqaýǵa arqyly órbegen kúres teketirspen aıaqtalyp otyrady. Degenmen kóptiń kóńilinen oryn alǵan Aıtjan tóreshilerdiń sheshimimen biraýyzdan jeńiske jetedi.

Ispanııanyń Lehona qalasynda ótken Eýropa chempıonatynda KSRO quramasynyń quramynda Aıtjan chempıon atanady. Árıne, ol kezde KSRO quramasyna ený oryndalmas armannyń biri bolǵany anyq. Al, Aıtjan Keńes Odaǵynyń qurama sapynda óner kórsetip qana qoımaı, álem arenasyn baǵyndyryp, ózin moıyndatqan surapyl, suńǵyly balýan edi.

Ulttyq quramada kúresetin ár balýannyń minez-qulqy ártúrli bolatyny sózsiz. Mysaly, biri sózaýyr salmaqty bolsa, biri aqjarqyn áńgimeshil bolady. Keıbiri uıqyshyl bolsa, áldebiri asqa jaqyn tamaqsaý keledi. Al, ár balýannyń babyn taba bilý bapker úshin basty mindettiń biri. Aıtjannyń erekshe qasıetteri týraly sóz etkende sol kezdegi bapkeri QR eńbegi sińgen jattyqtyrýshy Mıhaıl Shepetıýk talantty balýannyń eńbekqorlyǵy men qandaıda bir is bolmasyn ózi bastaǵan jumysyn aıaǵyna deıin abyroımen aıaqtaýǵa baryn salatyn tııanaqtylyǵyna erekshe tánti bolady.

Aıtjannyń týyp ósken aýyly Qarasýdan elge tanymal birtalaı balýandar shyqqany belgili. Mysaly, onyń taı qulyndaı tebesip birge ósken synyptasy ári joldasy Máden Qalıekov sambodan jastar arasynda álem chempıony, KSRO chempıonatynyń júldegeri atansa, Mádenniń týǵan aǵasy Edık Qalıekov sambodan sport sheberi. Sonymen qatar aýyldasy Valentın Pogodın da jastar arasynda KSRO birinshiliginiń qola júldesin jeńip alǵan balýan. Al, sport sheberleri aǵasy Nurǵoja Shańǵaraev pen Nurlan Beısebaevtar aýyl talanttaryn sportqa baýlyǵan, aýyl sportynyń alǵashqy qarlyǵashtary bolyp sanalady.
Al,  Aıtjannyń úlken aǵasy Alǵa aýyl jastarynyń qolyna alǵash bolyp bylǵary qolǵap kıgizgen sport sheberi. Kezinde dzıýdo kúresinen ulttyq quramynyń tizginin ustaǵan, Almatydaǵy olımpıada izbasarlaryn daıarlaıtyn ortalyqtyń dırektory Bostan Jańbyrbaev, kezinde kúres kilemdegi qarsylasy ári joldasy Aıtjanmen kúni búginge deıin bir úıdiń teteles balalaryndaı aralas quralas baýyrdaı ári ajyramas dostardaı bolyp kele jatqanyn maqtashpen aıtady.

Iá, ár adamnyń óziniń ómirdegi alǵa qoıǵan arman – maqsattary bolady. Negizi ómirde jar tańdaý men mamandyq tańdaý ońaı emes dep halyq ishinde durys aıtylsa kerek. Árbir azamat óziniń súıiktisin izdegende tańdaý durys bolmasa ómiriniń máni men maǵynasy joıylary haq. Sol sekildi mamandyq tańdaýda adam úshin óte jaýapty syn. Al, Aıtjan Shańǵaraev jardy da mamandyqty durys tańdaı bilgen el qadirlegen berekeli otbasynyń otaǵasy, qazaq sportynda aty qalǵan ataqty balýan.

Mine, arada jyldar jyljyp, aılar alystap ketti. Búginde balýannyń mańdaıyn aq shalyp, el aǵasy atanǵan kez. Aıtjan kún eńeıe bergende aýyl shetine qaraı aıańdap barady. Bala kúngi aq taıaqty at qylyp minip sabalap júgirgen týǵan jerdiń oı-shuqyryna deıin ózine tanys. Oǵan aýyldyń bir top dop qýalaǵan jalańtós jalańaıaq balalary jarysa kelip amandasyp jatyr. Balýan keıbiriniń qolyn keıbiriniń mańdaıynan sıpap rıza. Sodan keıin, baıaǵy aýyl shetindegi aıyr tós shoqynyń basyna qaraı bet aldy. Qasyna ilesken aýyldyń qara domalaq jasóspirim balalary sońynan qalar emes. Mine, jas kezinde jeldeı esip shapqylap júgirip, shyǵatyn shoqynyń basyna alqynyp, ázer jetip, aınalaǵa kóz salyp tur. Aýyl kórkine tamsanyp, sál tamashalap turǵannan keıin apaıtós ardager balýan qasynda mańdaıy tership ózgelerden buryn jetken qyr muryn, shymyr kelgen qara balanyń qos qolynan ustap, moınyna biraq kóterip aldy. Kim bilsin, kúni erteń bul bala ataqty atasy Aıtjandaı qazaqtyń atyn shyǵarar daraboz balýan bolyp shyǵýy ábden múmkin. Ol erteńgi kúnniń úlesinde bolar.

Aqyn ORDABAIULY,

ALMATY