Kókpar – ulttyq ónerimizdiń bir tarmaǵy. Endeshe, sol ulttyq sport oıyndarymyzdyń jibin úzbeı ǵasyrlar boıy urpaqtan urpaqqa jalǵasyp kele jatqany eldegi atqumar aqsaqaldy abyzdarymyzdyń da qosyp jatqan úlesi zor dep bilemiz. «Esik aldynda tóbe bolsa, ertteýli atpen teń, aýylyńda qart bolsa, jazyp qoıǵan hatpen teń», degen eken babalarymyz.
Aýylyńda aqsaqaldy qart júrse, bereke, baılyq, yntymaq birge ilesip júrgendeı seziletinin belgili. «Aınalaıyn, jaılaýyndaı dalanyń óleńde saqalyńdy saǵyndym», dep jyrlaǵandaı, aýylǵa barǵanda, aqsamaıly aqsaqaldy qarttarǵa baryp, sálem berip, dýaly aýyzdarynan bir uzyn-sonar ulaǵaty zor áńimelerdi tyńdap rahatqa bólenip qalatyn kezderde alystap bara jatqandaı. Qazir sol qazynaly qarttarymyzdyń qatary azaıyp barady. Onyń da sebepteri jetedi.Tarıhtyń betin aqtarsaq, sonaý el ańyrap týǵan jerinen bezgen,1932 jyldardardaǵy asharshylyqtan bastap qazaqtyń basynan keshirmegeni joq shyǵar, sirá. Beri kele bas kóterer azamattardy jappaı atý, qýdalaý kezeńderi jalǵasyp, alash jurtyna taǵy bir aýyrtpalyqty alyp kelgeni aıan. Sodan keıin Uly Otan soǵysy jyldarynda qanshama bozdaqtarymyz maıdan dalasynda jer jastanyp qaldy deseńshi. Mine, osyndaı taǵdyrdyń qazaq elinniń basyna salǵan zobalańyn óz kózimen kórgen qarttarymyzdyń aldynda biz keler urpaq bas ıýge mindet sanaýymyz kerek. Sol ómirdiń súreleń soqpaqtaryn basynan ótkergen atalarymzdyń aldy búginde júzge taqasa, sońy seksenniń seńgirinen kórinýde.
«Aqyldy alsań azbassyń, kópti kórgen kóneden», demekshi, sol ortamyzda júrgen qazynaly qarttarymyzdan úırenip, alyp qalar qundylyqtar jetedi, sol jaǵyna nazardy kóbirek aýdarsaq eken.
Jasy toqsanǵa kelse de at ústinen túspeı, salaýatty ómir súrip, aýyl-aımaqqa úlgi bolyp júrgen Seıdibaı Mamyqov atamyzdyń qımyly jyldam, júrisi áli tyń. Ǵasyrǵa jýyq ómir súrip, halyq óneriniń qaımaǵy kókparymyzdy jastarǵa nasıhattaýdan bir jalyqpaıtyn Seıdibaı atamyz búginde dodaǵa túsip, naǵyz shabondozǵa saı óner kórsetip keledi.
«Jasy toqsanǵa kelip, kókpar tartyp júr» degenge bireý sener, bireý senbes. Al, biz Seıdibaı atanyń astyndaǵy káreger atyn erttep, ústine qarǵyp minip, shaba jónelgenen kózimiz kórip, «Oıpyraı, aqyldyń keni, asyldyń synyǵy qarttarym áli elde bar eken ǵoı», dep emirenip, tebirenip qaldyq.
Seıdibaı atamyz Jambyl oblysy Baızaq aýdanynyń Keńes aýylynda turady.
Elý segiz jyl qasynda bolǵan jubaıy Qanshaıym apaıdyń aıtýynsha, Seıdibaı aqsaqal áli kúnge deıin kókpardan qalamaıdy eken. Astyndaǵy aty jaraý bolsa bolǵany, qaınaǵan kókpar dodasyna aıǵaıdy salyp kirip, taqymyna kókpardy basyp alyp shaýyp jóneletin kórinedi. As talǵamaý da atanyń erekshe qasıetterine jatady.
Jasy toqsanǵa kelse áli kúnge deıin qolyna taıaq ustamaǵan, kózi ashyq kókiregi oıaý aýyl qarty, gazet, jýrnaldardy kózáıneksiz oqıdy eken.
Sonyń barlyǵyn súıegi asyl abyz «at ústinen túspeı júrýdiń arqasynda», dep sanaıdy. «Kókparǵa jaraý atty daıyndaýdyń ózi bir úlken sharýa», – deıdi qarııa.
–Astyńdaǵy júırigińniń artyq teri alynyp, naǵyz babyna kelgende ǵana, kókparǵa shabýǵa bolady. «Al, meniń aıaǵym úzeńgige ilinse bolǵany, qandaı asaýyńdy aldyma alyp kel, alqymyn basyp beremin», – dep kúlip qoıady qart kókparshy. Seıdibaı ata tyl eńbeginiń ardageri, Uly Otan soǵysy jyldary hatshy bolyp qyzmet istep, ózi týǵan óńiriniń árbir oı-shuqyryn at ústinde shaýyp júrip aralaǵan eken. Soǵystan keıingi jyldary óziniń áskerı boryshyn О́zbekstanda ótep kelip, kóp jyldar aýyl sharýashylyǵynda eńbek etipti. Atqumarlyq bala kezinen boıyn bılegendikten, júırik ustap, kókpar tartýdy ómiriniń ózegi dep alǵan eken.
Ulttyq sportymyz kókpardy nasıhattap, salaýatty ómir súrip júrgen aqsaqaldyń toqsan jasqa tolý torqaly toıyn el bolyp qurmetpen atap ótti. Qazynaly qarttyń dýmandy mereıtoıyna arnalyp, at shabylyp, kókpar berildi. «Qartqa qurmet – jasqa mindet», demekshi, aýdannyń ár aýylynan kelgen shabondozdar aqasaqaldyń mereıtoıyna aq tilekterin aqtaryp, syı-qurmet jasady. О́ńirdiń atqumar shabondozdary Seıdibaı atany ózderiniń at sportyndaǵy tulǵaly ustazdary sanaıdy eken. Sondyqtan da aqsaqaldyń aqbatasyn alyp ketýden artyq jas kókparshylar úshin mańyzdy eshnárse bolmaǵan shyǵar.
Aýyzdyǵymen alysqan júırikterdiń tizginin tartqan shabondozdar qaz-qatar tura qalyp toqsanǵa kelgen Seıdibaı atanyń aq batasyn alǵannan keıin alaman kókpar dodasy bastalyp ketti. Qasynan juldyzdaı aǵyp, julqyny shapqan shabandozdardy kórip otyrǵan qarııa shydaı almaı at ústine qondy. Aq serkeni taqymyna tańyp basqan Seıdibaı aqsaqaldyń sheberligine tańdaı qaqpaı bolmas. Iá, 90 jasqa kelip, taqymynan kókpardy tastamaı shaýyp bara jatqan aqsaqalǵa qyzyǵy da tamsana qaradyq.
«Aıaǵym úzeńgige ilinse bold», – deıtin atamyzdyń aıtqan ataly sózine kózimiz naqty jetti.Toqsannyń bıigine shyqqan qarttyń osy bir qantty sózi atqumar jastarǵa qanat bitirer bataly sóz bolsa eken.
О́miri qartaısa da kóńili qartaımaǵan kónekóz qarııa-kópke úlgi bolyp áli de ortamyzda jasaı berse deımiz.
Aqyn ORDABAIULY,
ALMATY