Tumarly tulpar

Kún uıasynan kóterilgende atqorada turǵan aqbozat ıesiniń kelýin eleńdeı kútedi. Qolyna júgenin súıretip ıesi qoraǵa kire bastaǵanda aqboz kisinep jiberdi. Onysy «jettiń be áıteýir», degendi bildirgendeı. Quıryq-jalyn sıpaı kelip, júgendi moıynyna sala bastaǵanda aqboz at  ıesine emirenep jeńinen tartyp erkelep  qoıatyn. Búgin de sol ádetin qaıtalady. Ergesh te  kezinde dúıim jurttyń dúldildi tulparyna aınalyp, kókpardyń aılaly arǵymaǵy atanǵan aqbozyn qaıyra sıpalap, qaltasynan barmaqtaı qantty alyp ezýine salyp jiberdi. Sodan keıin aqbozdy jetekke alyp qala mańyndaǵy oıpań jotaǵa alyp keldi. Jazdyń araılanyp atqan, shýaqty kúnimen birge tabıǵatta nurlana túskendeı. Keshe ǵana jaýyp ótken aq jaýynnan keıin, jerdiń kógi de ájepteýir kóterilip qalypty. Taý bókterinde turyp, tańnyń  taza-juparyn  kókirek kere jutqan Ergesh birazǵa deıin rahattanyp turyp qaldy. Sodan keıin, aqbozyna burylyp júgenin sypyryp bosatyp jiberdi. Al, aqboz at bolsa  biraz jerge deıin quıryǵyn kókke tik kóterip  alyp shaýyp baryp, kilt toqtaı qaldy. Sodan keıin ıesine burylyp, basyn bir shulǵydy da, jerdiń qunarly kógine basyn saldy.

Aqsham ýaqyty bolatyn. Alystan attardyń dúbiri estilip, aıqaı-shý jaqyndaı tústi. «Dúbir shyqsa tulpar turmas, qıqý shyqsa suńqar turmas», degendeı, aqboz bir ornynda tyqyrshyp tura almaı enteleı alǵa shaýyp shyqty.

Kókpar tartqan bir top attyly jandar qasynan shaýyp ótkende, aqboz qulaǵyn qaıshylap kisinep jibergenin sezbeı qaldy. Osy sátte baıaǵy dýmandy kókpar dodalary kóz aldynan júgirip ótkendeı boldy.

Iá, sol bir tartysqa toly shaqtarda aqbozdyń dáýiri júrip tur edi. Úımeli dodany tilgileı kirip, ıesiniń qolyna kókpar tıgende muzjarǵysh kemedeı buzyp jaryp shyǵatyn jaryqtyq. Sol sátte ústindegi ıesiniń qas-qabaǵyn birden  túsinetin janýar, qamshy saldyrmaı toptan uzap kete baratyn-dy.

Artynda qýyp jetken shabondozdardy birin alǵa ótkizip, birin keıin qaldyryp ketetin aılakerlik áreketine el súısine qaraýshy edi. Al, ıesi jerden kókpardy ile bastaǵanda yńaıly  jaqqa  ıkemdenip, betegeden bıik, jýsannan alasa bolyp, jerbaýyrlaı júrip ótetin.

Sonda aqyldy janýardyń adam aıtsa sengisiz áreketin kórgen halyq «Opyrmaı, pah, shirkin  janýar, netken aqyldy ediń», dep tańǵalatyn.

Osyndaı bir dúbirli dodada, aqbozdyń  minsiz sheberligine  suqtana qaraǵandardy kózi shalǵan belgili shabondoz, ıesi Ergesh jalyna tumar taǵyp qoıady. Atamyz qazaq yrymshyl halyq qoı. Suq kózden saqtaý úshin yrymdap salǵan tumar aqbozdyń jalynda jelbirep kúni búginge deıin júr. «Tulpar dúbirin ańsaıdy», demekshi, mine arada biraz jyl ótkenimen tumarly  tulpar qasynan shaýyp ótken kókparshylardyń  aıǵaı-shýyna delebesi qozyp, eriksiz kózimen shyǵaryp saldy.

Ol kezderi qala mańynda kókpar tartýshy jastar kóp bolatyn.

Ata-babamyzdan beri kele jatqan ulttyq sportymyzdyń ishindegi tóbeli bir salasy kókpardan el birinshilikteri óte bastaǵan jyldar bolatyn. Respýblıkamyzdyń  halyq kóp shoǵyrlanǵan jeri, ásem qala Almatyda bir komanda quryp, el birinshiligine qatysýdy maqsat etken atqumar azamat Derbis Baıdildaev 2001 jyly belsene iske aralasady.

Sol jyly Almatyda «Nurtaý» komandasy qurylyp, belgili shabandozdar komanda quramynan oryn ala bastaıdy. Komanda úzdiksiz oqý-jattyǵýyn jasap, el birinshiliginde tabysqa jete bastaıdy. Quramynda Qýanyshbek Qurmaev, Mustafa Ertaev, Aıyphan Taldaev, Sársembaı Kólbaev, Ermek Kóbeı, Ulan Baıtóreev, Rýslan Qulymbetov, Dáýlet Onbaev sekildi jalyndy jastardan jasaqtalǵan «Nurtaý» komandasy Qazaqstan birinshikteriniń úsh dúrkin jeńimpazy  atanady. Derbis Baıdildaevtyń jattyqtyrýmen sheberlikteri shyńdala túsken almatylyq komanda qaı jerge barsa da júldeli orynnan qur qalmaı el aýzynda ilige bastaıdy. Sol jyldary ulttyq quramada óner kórsetken shabondozdardyń basym bóligin «Nurtaý» komandasy quraǵan eken.

Ulttyq komanda  sapyna engen «Nurtaý» komandasynyń  shabondozdary 2002 jyly Qyrǵyzstanda ótken  Prezıdent kýbogyna arnalǵan halyqaralyq dodaǵy  qatysady. Sol dúbirli kókparda Qazaqstan júldeli orynnan shet qalady. Qyrǵyzdarmen dodaǵa túsken jerlesterimiz 8:2 esebimen jeńiledi. Sonda Qyrǵyzstannyń Prezıdenti Asqar Aqaevtyń «Kókpar Qyrǵyzstanda, hokkeı Kanadada damyǵan. Qazaq baýyrlar jeńile bermeı úıge qaıtsańdarshy», dep halyq aldynda mysqyldaǵan eken. Mine,  sol jyldary qyrǵyzdar «Kókbóri» degen halyqaralyq kókpar federaııasyn quryp, oǵan Aýǵanstan, Tájikstan, О́zbekstan, Reseı, Qytaı, Japonııa jáne Qyrǵyzstan memleketteri múshe bolyp kiredi.

Qyrǵyzdardan jeńilip, Prezıdentteriniń  sózinen rýhanı soqqy alyp qaıtqan Qazaqstan quramasynyń tizginin tartqan Derbis baýyrymyz sol jyly elimizdegi Kókpar federaııasyna bir jańa betburys jasamasa ulttyq sportymyz toqyraýǵa ketetinin uǵady.

Sóıtip, sol kezdegi Týrzım jáne sport mınıstri Dáýlet Bolatuly Turylhanovtyń aldyna baryp, bolǵan jaıdy baz qalpynda baıan etedi.

Sondaı-aq, elimizde kókpardyń halyqaralyq  deńgeıde damýyna tusaý bolyp turǵan máselerdiń bárin tizip berip, ata sportymyzdy jańǵyrtýdyń jańa joldaryn aıtyp beredi.

Mine, sol ýaqyttan bastap, dańqty balýan, bilikti basshy Dáýlet Turlyhanovtyń kómegimen ulttyq sportymyzǵa qarjy kózi quıylyp, kókpar sportynda silkinis paıda bolady. Kókpardan ulttyq quramynyń bas jattyqtyrýshy bolyp belgili shabondoz Qýanyshbek Qurymbaev taǵaıyndalady. Elimizdiń ár aımaǵyna at júgirtilip, ulttyq quramaǵa tańdaýly shabondozdar alyna bastaıdy. Bilikti bapkerler saralanyp, oqý-jattyǵý jıyndary ótkizile bastaıdy. Mine, osyndaı qarqyndy  qozǵalystyń nátıjesinde ulttyq qurama jasaqtalynyp, 2004 jyly Qyrǵyzstanda ótken Prezıdent kýbogyna arnalǵan kezekti halyqaralyq dodaǵa qatysýǵa elimizdiń komandasy atqa qonady. Sol dúbirli kókparǵa Azııa óńirinen kóptegen komandalar kelip qatysady. Qazaqstan óz tobyndaǵy básekelesteriniń bárin ońaı utyp, fınalda qyrǵyzdarmen kezdesedi.

Tartysqa tola ótken dodaly oıynda jerlesterimiz qarsylastarynyń qazandyǵyna bes ret kókpardy aýnatsa, aıyrqalpaqty aǵaıyndar bizdiń qazandyqty tórt ret kózdeıdi. Qazaqstan komandasynyń qatarynda sońǵy salymdy salyp, eline jeńis syılaǵan belgili shabondoz Aqylbaı Mankeev bolatyn. Osylaısha 5:4 esebimen otandastarymyz  óz tarıhynda tuńǵysh ret halyqarylyq saıystyń jeńimpazy atanady.

Sol 2004 jyly Taraz qalasynda «Eýrazııa kýbogy» úshin  ótken halyqarylyq jarysta da Qazaqstannyń qos quramasy fınalda kezdesedi. Qazaqstannan eki komandanyń fınalǵa shyǵýyn elimizde kókpardyń edáýir damı túskenin aıshyqtaı túsken edi.

Sol jyldary ulttyq quramanyń bas bapkeri Qýanyshbek Qurymbaev pen komanda bastyǵy Derbis Baıdildaevterdiń muryndyq bolýymen Tarazda oıyn-jattyǵý ótkizetin oryn salynyp, birtalaı irgeli ister jasalynady.

Qyrǵyzdar keıinirek Asqar Aqaev atyndaǵy halyqaralyq týrnırdi klýbtyq deńgeıde ótkize bastaıdy. Klýbtyq saıystardyń bárinde Qazaqstan quramasy  alda bolyp, kókpardan Azııada  qara úzip dara  shyǵady. Mine, qazaqtyń namysyna tıse qandaı bolatynyn qyrǵyz aǵaıyndardyń kózderi anyq jetedi.

Sol jyldary el quramasynyń sapynda halyqaralyq, klýbtyq jarystarda aýyz toltyryp aıtarlyqtaı óner kórsetken, sol kezdegi almatylyq «Nurtaý» komandasynyń apaıtós shabondozdarynyń biri sportpen qoshtassa, biri elimizdiń irgeli kókpar komandalarynyń quramynda óner kórsetip tarap ketti. Almaty qalasy ákimshiligi óz kómekterin berýden bas tartqan kúnnen bastap, komandanyń berekesi de birge  ketedi. Osylaısha,  bir kezderi ulttyq quramaǵa saıdyń tasyndaı sańlaqtary men aýyzdyǵymen alysqan tulparlaryn berip kelgen «Nurtaý» komandasy amaldyń joǵynan tarap ketýge májbúr bolady.

Osy komandanyń baq tulpary bolǵan, joǵaryda áńgime etilgen tumarly tulpar aqbozdyń ómiri de eleýsiz bolyp, qaıran  júırik qorada qamalyp qalady. Anda-sanda at dúbirin estise kisinep, jer tarpyǵannan basqa shara qalmaǵan.

Mine, endi sol tumarly tulparǵa er salar kez kelip otyr. Almatyda qaıtadan kókpar komandasyn qursam degen maqsatpen sol  baıaǵy ulttyq sportymyzdyń janashyry Derbis Baıdildaev pen burynǵy shabondozdar  Sársembaı Qulbaev pen Serik Alybaevtar  tizgindi qolǵa qaıta alady. Árıne, qazaqta aýzyn  ashsa, júregi kórinetin, aqjúrekti, ultjandy baýyrlarymyzda  joq emes. Mysaly, Bolat О́mirálıev degen azamat Almaty men Almaty oblysynyń kókparshylaryna arnap atshabar alańyn salyp berip otyr. Degenmen de ol azdyq etetine anyq. Arnaıy kókpardan mektepter ashylyp, arnaıy kókpar alańdarynyń sanyn ósirý mańyzdy másele bolyp otyrǵany anyq.

Alataýdyń bókterinde oryn tepken  iri megopolıste el birinshiligine qatysa alatyn bir kókpar komandasynyń bolmaýy árıne, ókinishti. Sondyqtan da bilekti de júrekti shabondoz jigitterdi jıyp alyp, Almaty kókpar quramasyn qurýdy maqsat etip, shaýyp júrgen qos azamat Derbes pen Sársembaı syndy at sportynyń janashyrlaryna  sol jyldary jolyǵyp mán-jaıdy suraǵanym esimde.

–Qala ákimshiligi bizge kókparshylar jattyǵatyn baza salyp bermeı-aq qoısyn, onyń bir sheshimin ózimiz  tabarmyz, bizge keregi komandanyń shabondozdaryna  30 000 teńgeniń kóleminde aılyq aqysyn berip otyrsa bolǵany, – dep júreginen jarylǵan edi  kókparǵa janashyr qos azamat.

Sodan beri kóp jyldardyń júzi boldy. Almatylyq kókparshylardyń dúbirli dodalarda aldyna salmaı  topjaryp júrgenderin qulaǵymyz áli shalǵan joq.

О́zge oblystardyń bárinde ulttyq sportymyzdyń biri kókparǵa kóńil erekshe bólinip, federaııalar quryla bastaǵanda Almaty qalasy ákimshiligindegi sport basqarmasynyń ózimizdiń ulttyq qundylyqtarymyzdy bir kókparǵa nege kóńil bólmeı júrgeni belgisiz. Ulttyq sporttty kórshiles elder eń birinshi aldyǵa qoıady. Álde Almaty qalasyndaǵy sportty basqaryp otyrǵandarǵa kókpar sporty tańsyq bolar.

Alda kókpardan kezekti Qazaqstan birinshiligi kele jatyr. Sol elimizdiń ár óńirinen tulpalaryn úkilip kelip qosatyn dodaly kókparda, Almaty qalasynyń komandasyn kórý ońtústik shahardaǵy  sport súıer árbir azamattyń armany.

Sondyqtan da qala ákimshiligi  kókparymyzǵa  kómek qolyn tartyp, shabondozdarǵa jaǵdaı týǵyzatyn shyǵar degen úmitten aıyrylmaı kelemiz. «At er qanaty», degen babalarymyz. Al, joǵaryda aıtqan tumarly tulparymyzdyń taǵdyry qalaı aıaqtalǵany bizge beımálim. Múmkin, soıylyp soǵymǵa ketti ne bolmasa ajaly jetip ólgen bolar. Qalaı desek te, kókpardyń has sheberi atanǵan júzden júırik tekti  janýar  kózi jumylǵansha, dúbirli de dodaly kókparǵa bir túsýdi ańsap ótkeninde esh kúmán joq.

 

Aqyn ORDABAIULY,

 ALMATY