Dúnıeni dúr silkindirgen úsh sekýnd

Basketboldan 1972 jylǵy Mıýnhen Olımpıadasynyń chempıony, 1976 jyly Monreal qalasynda ótken Olımpıadanyń qola júldegeri, Eýropanyń úsh dúrkin chempıony, álem chempıonatynyń birneshe dúrkin júldegeri, KSRO-nyń 10 dúrkin jeńimpazy, KSRO eńbegi sińgen sport sheberi Áljan Músirbekuly Jarmuhamedov týraly oı-tolǵam.

Qazaq sporty tarıhy men álem sportynda attary altyn árippen atalyp qalǵan juldyzdy sportshylar jeterlik. Solardyń birtýmasy Áljan Jarmuhamedov ekenin  jaqsy bilemiz. Áljan atamyzdyń basketbol sportyndaǵy jetistikteri qazaq halqy úshin úlken maqtanysh. О́ıtkeni, Olımpıadada chempıondyq ataq pen qola júldeni jeńip alǵan áıgili atamyzdyń tegi qazaq, rýy Jappas. Iá, shette júrip jatsa da júregi qazaq dep soǵatyn sport álemine aty máshhúr jannyń týǵan elge degen súıispenshiligi erekshe. Elin, jerin ańsap jıi kelip ketip turady.

Jaqynda Áljan Músirbekulynyń qazaq jerine taǵy da tabany tıip, el ishin aralap, qanshama kezdesýler ótkizip qýantyp ketti. Saltanatty kezdesýlerdiń birin Áljan atamyz Almatydaǵy K.Ahmetov atyndaǵy Olımpıada izbasarlarynyń respýblıkalyq mamandandyrylǵan mektep-ınternat-kolledjiniń shańyraǵynda ótkizgen edi. Bul kezdesýge aıtýly mektep ujymy kópten beri jaqsy daıyndyqpen kelgen bolatyn. Onyń qabyrǵasynda Olımpıada chempıondarymen kezdesýler ótkizý dəstúrge aınalǵan. Al bul joly, Keńes Odaǵynyń ataqty basketbolshylary, 1972 jyly Mıýnhende ótken Olımpıadanyń chempıondary Ivan Ivanovıch Edeshko men tuńǵysh ulty qazaq Olımpıada chempıony Əljan Músirbekuly Jarmuhamedovpen kezdesý uıymdastyryldy. Is-sharanyń ótýine zor yqpal etken K.Ahmetov atyndaǵy Olımpıada izbasarlarynyń respýblıkalyq mamandandyrylǵan mektep-ınternat-kolledjiniń dırektory, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, pedagogıka ǵylymdarynyń magıstri, professor Seıilhan Baqtyǵalıuly Qaraqov edi. Negizi osyndaı at jiberip aldyra almaıtyn attary ańyzǵa aınalǵan ardager sportshylardy mektep qabyrǵasyna shaqyrtyp alyp kelý ońaı emes ekeni málim. О́ıtkeni, ol kisilerdiń Qazaqstanǵa kelgen saparlarynyń árbir qadamy saǵatpen, mınýtpen ólshenip belgilenip qoıady emes pe. Degenmen de  mektep oqýshylardyń attary ańyz atalarynyń júzin kórip, ǵıbrat alýy úlken ónege dep bilgen bilgir basshy Seıilhan Baqtyǵalıuly Qaraqov myrza jolyn taýyp osyndaı keremet tarıhı  kezdesýdi uıymdastyrýǵa uıytqy bolǵan eken. Mektep-ınternattyń oqýshylary úshin ómirlerinde  bul kezdesý umytylmastaı áser qaldyryp qalǵyndyǵyna sóz joq.

Kezdesýdegi negizi qozǵalǵan áńgime sol bir 1972 jyly ótken Olımpıada oıyndaryndaǵy AQSh pen KSRO quramasy arasyndaǵy fınaldyq kezdesý boldy. «Əlemdi dúr silkindirgen úsh sekýnd» dep atalǵan match osydan 45 jyl buryn Mıýnhende ótken Olımpıdada basketboldan KSRO quramasy AQSh quramasyn 51:50 esebimen jeńgendigimen este qaldy. Match sońyna bar-joǵy úsh sekýnd qalǵanda Amerıka quramasy 49:50 esebimen jeńip keldi. Dəl osy úsh sekýnd basketbol əlemin məńgige kúrt ózgertti.  Mıýnhen qalasynyń «Rýdı-Zedlmaıer Holl» arenasynda ótken dramaǵa toly sol kezdesýde basketbol tarıhynda óshpesteı iz qaldyrǵany málim. Sońǵy úsh sekýndta oıyn taǵdyryn sheship ketken KSRO quramasy Olımpıada chempıony atanady. Amerıkalyqtar tóreshiniń qateligi dep jeńisti moıyndamaı tipti marapatqa da shyqpaı qoıǵan eken. Basketbol sporty 1936 jyldan beri Olımpıada oıyndarynyń baǵdarlamasyna engeli beri AQSh quramasy bir de bir ret fınalda jeńilmeı kelgen álemdegi eń úzdik komanda bolǵan. Degenmen de 1972 jyly KSRO quramasy olardyń bul jeńisti jolyn toqtatyp basketbolda tarıhı ózgeris jasaıdy. Álemdegi eki alyp memlekettiń áskerı-saıası teke-tiresteri sol jyldary naǵyz kúshine engen kezi bolatyn. KSRO Mıýnhen Olımpıadasyndaǵy tarıhy jeńisi amerıkalyqtardyń kezengen qarýyn sál túsirýine ákelip soqty dese bolady.

Sonymen hosh, ótken  tarıhtan búgingi kúnge oralsaq, ataqty sportshylardy mekteptiń oqýshylary aıaǵynan tik tura qoshemetpen qarsy aldy. Kezdesý jyly dostyq yrǵaqta ótkizildi. Suhbat barysynda oqýshylar qonaqtardyń sporttyq ómirinen qulaǵdar boldy, olarǵa suraqtar qoıdy, al qonaqtar oqýshylarǵa jaýap berip, olarǵa kəsipqoı sportshy retinde: «Eshqashan jeńilmeńder, sonda basqalardyń jeńilgenin kóresińder», «Tabysqa jetýdiń joly – nıet etý, zeıin qoıý, erik-jiger jəne eńbek» dep baǵaly ósıetterin aıtty. Ivan Ivanovıchtiń aıtýynsha, joǵary nətıjege jetý úshin eń aldymen daryndylyq pen eńbek súıgishtik qajet. Sondaı-aq, psıhologııalyq betalys, oıyn alańyna kim jəne ne úshin shyǵatynyńdy tereń túsiný qajet.

Qonaqtardyń sózderinde qýatty yntalandyrý, jeńiske urandaý, ózi aınalysatyn sport túrine degen adaldyq jəne Otanyna degen sheksiz mahabbat sezildi. Is-shara sońynda meımandarǵa mektep basshylyǵy atynan estelik syılyqtary tapsyryldy, oqýshylar ataqty sportshylardy jan-jaǵynan qorshap, estelikke sýretke tústi jəne olardyń qoltańbalaryn aldy.

Áljan atamyz 1976 jyly ótken Olımpıadanyń qola medalin de moıynyna taqqan qazaqtan shyqqan uly basketbol sheberi. Onyń ómirbaıanyn sóz etkende aldymen týǵan jeri ósken ortasyn eske alatynymyz zańdy. Daryndy sportshy О́zbekstan men irgeles jatqan  Ońtústik Qazaqstan oblysy,Tabaqsaı aýylynda dúnıege kelgen. Ákesi Músirbek pen anasy Ýkraınadan ashtyq jyldary aýyp kelgen Praskovıa Jeronkına balasy Áljandy zamandastarynan qaldyrmaı tárbıe berip ósiredi. Orta mektepti aıaqtaǵannan keıin jalyn atqan jas Áljan zaýytqa Shershekke kelip jumysqa turyp, eńbek etedi. Zaýytta júrip eki saýsaǵyn stanok julyp alyp ketedi. Degenmen de talantty tanı bilgen sol kezdegi  áýesqoı komandanyń jattyqtyrýshysy Roman Saletdınov sońynan qalmaı júrip jattyǵýǵa alady. Iá, boıy eki metrdeı dara tulǵany óz komandasynan kórýge asyq basketbol mamandary ol kezde jeterlik edi.

Negizi alǵashqy bapkeri Áljan atamyzdyń baǵyn ashqan jan bolyp tarıhta qalǵan eken. Daryndy basketbolshy óse kele bilim qýyp, О́zbekstandaǵy memlekettik deneshynyqtyrý jáne sport ınıstıtýtyn támamdap bitiredi. Sodan soń, ózi jany qalaǵan sportyna birjola baǵyn synaýdy durys dep sanap, aldymen Tashkenttegi SKA komandasynda óner kórsete bastaıdy. Mine, osy komanda arqyly kóptiń kózine túsip, KSRO qurama komandasynda oınaý baǵyna ıe bolady. «Bıik adamdy alasa jerge otyrǵyzsań  da bıik, alasa adamdy bıikke otyrǵyzsań da alasa», demekshi boıynan baǵy bulqynyp shyǵa almaı júrgen daryndy sportshy Keńes Odaǵy quramasynda tamasha óner kórsetip, tartysty  oıyny arqyly mıllıondaǵan jankúıerlerdiń júregin jaýlap, 1967 jyly Eýropa chempıony atanady. KSRO quramasynda 18 jyl bas jattyqtyrýshysy bolǵan aty áıgili Aleksandr Gomelskıı SKA komandasy men Odaqtyń bas quramasyna Áljan atamyzdy laıyq kórmegen eken. Múmkin, sol shovınıstik solaqaı saıasattyń dáýiri dúrkirip turǵan kezi emes pe edi kim bilsin. Osylaısha, 1968 jyly Mehıko Olımpıadasy men 1969 jyly ótken álem chempıonatynan uly basketbolshy quramaǵa alynbaı shettelip qalady. Degenmen de KSRO quramasynyń sol kezde tizginin jańadan ustaǵan óte aılaker, bilikti maman Vladımır Kondrashın óz komandasynyń quramynan Áljan Músirbekulyn kórýdi jón kórip, komandasyna alady. Ol qadamy durys ekenin bilikti bapker keıin baryp bilse kerek. Sol kezdegi KSRO basketbol federaııasy men shen-shekpendi bılik basyndaǵylar Áljan atamyzdy ilgeride ózbek dep kelgen eken. Qany qazaq daryndy sportshy Almatydaǵy «Býrevestnık» komandasyna eki márte kelgisi keledi. О́zbekstan men Qazaqstan eliniń eki ortasynda qalǵan sportshynyń taǵdyryn Máskeý sheship berip otyrǵan eken. Ony SKA komandasyna alǵanda ózbek dep esepteıdi. Qýanyshymyzǵa oraı, 1972 jylǵy Olımpıada oıyndarynda chempıon bolǵan soń, Keńes Odaǵyndaǵy sport taqyrybynda qalam tartatyn beldi aqparat quraladary ony qazaq dep jaza bastaǵan. Úlken sporttaǵy dańǵyl joly aıaqtalǵannan keıin, Áljan Músirbekuly Germanııada sovet armııasynyń qatarynda bapker bolyp 5 jyldaı jumys jasap keledi. Keıinirek, Máskeýdegi gýmanıtarlyq ýnıversıtette  erler men áıelder komandasyn jattyqtyrady. Reseı sol bir AQSh quramysyn jeńgen tarıhı kezdesý týraly «Dvıjenıe vverh» degen kórkem fılm túsirip shyǵardy. Áljan atamyzdyń bul fılmdegi rolin Aleksandr Rıapolov somdaıdy. Eki uly Vladıslav pen Sergeı ákesiniń jolyn qýyp basketbol sportymen kásibı túrde aınalysyp, Reseıdiń  kóptegen beldi klýbtarda óner kórsetedi. Desek te uly sportshydaı bıikke jete almaǵan. «О́zińdeı bolyp jan týmas», degen múmkin osy shyǵar.

Aty áıgili atamyz jýyrda ómirindegi 76 kúzin qarsy aldy. Qazir ol Máskeýde turyp jatyr. «Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas», demekshi, kindik qany tamǵan altyn besik týǵan jerin saǵynary belgili. Árkimniń tamyr jaıǵan topyraǵy ol týǵan jeri dep bilemiz. Alla ólshep bergen beskúndik ómirde jaqsy men jaısańdarymyzdyń janymyzda júrip, qazynaly qarttarymyzdyń ǵıbaratyn alyp óskennen artyq ne bar.  Iá, aty áıgili basketbolshy týraly qysqasha osylaı qozǵadyq. Tegi qazaq, jany qazaq áıgili sportshy qazaq eline jıi kelip turady. Týǵan elge, jerge degen mahabbatynyń aıyryqsha ekenin joǵaryda aıtqanymyzdaı K.Ahmetov atyndaǵy mektep-ınternatqa kelgen kezde estip bildik.

Qazirgi tańda bizdiń basketbol sportynyń  qandaı deńgeıde ekenin jaqsy bilemiz. Elimizdegi iri klýbtar sheteldik legıoner oıynshylarmen oryndary tolyp tur. «Astana» klýby Birikken Ulttar lıgasynda óner kórsetedi. «Samuryq-Qazyna» ulttyq qaıyrymdylyq qory 11 sport túrin qarjylaıdy. Sol qarjynyń bir aǵyny «Astana» BK quıylyp jatyr. Bul aýladaǵy jaıqala ósken kóp aǵashtyń ishinen tańdap alyp bireýin úzbeı sýǵaryp, qalǵany qýaryp turǵan sekildi maǵan áser qaldyrady. Qomaqty aqsha suraýsyz bir klýbqa quıylyp jatqan sekildi. Iá, «Astana» BK nátjerleri jaman emes. VTB lıgasynda pleı-offqa deıin jetken kezderi boldy. Degenmen de bul ýaqyt kólemindegi jumystar. Al, erteńgi bolashaq otandyq talantty qazaq basketbolshylary úshin ne jasalmaq. О́ńirlerdegi basketbol sporty men jasópirimderdiń sport mektepterindegi ómir joly sol baıaǵy júdeý de jabyrqaý kúıinde  qala bermek pe qalaı? Mine, osy másele ózektiligin áli joǵaltqan joq dep oılaımyn. Árıne, basketbol men voleıbol sportyna boıy bıik jastardy tańdap alynady. Bizde Áljan atamyz sekildi elimizdiń shalǵaı jaqtaǵy mekenderden talantar nege shyqpaı jatyr? Ǵasyrdyń úzdik oıynshysy 30 000 upaı ıelengen Shakıl O Nıl sekildi tarıhı tulǵaly oıynshylar shyǵý úshin jaǵdaıdy óńirlerge jasaýdan bastaý kerek. Qazaq jastarynyń bul sport túrinde kóp kezdestire almaımyz. Voleıbol sportynda da osyndaı ýshyqty másele oryn alyp turǵany jaqsy málim. Áljan Jarmuhamedov sekildi álem tanyǵan uly sportshy elge oralyp, ulttyq quramanyń tizginin ustasa ne bolmasy danagóı tájirbıeli keńesshi retinde qyzmetke kelip jatsa, basketbolymyzǵa qan júgirip, álem arenasyna shyǵar nátıjeler kórinetin bolar. Múmkin bizdiń bılik basyndaǵylar shet jaqqa tarap ketken Áljan atamyz sekildi uly tulǵalardy elge alyp kelýdiń jolyn tabytyn kez kelgen shyǵar. Biz endi qyzyl ımperııanyń kezindegideı Máskeýge at shaptyryp, suraý salyp ótinish bilderetindeı jaǵdaıda emespiz. Biz egemende elmiz. Táýelsiz uly memleket retinde talantty tulǵalardy elge alyp kelip jatsaq joǵymyz tabylyp, óshkenimiz janar ma edi degen bir úmit kóńildiń túbinen qylań beredi.

 

Aqyn ORDABAIULY,

ALMATY

Áljan Músirbekuly Jarmuhamedov pen Ivan Ivanovıch Edeshkonyń chempıondar ustahanasyndaǵy kezdesýi

Olımpıada chempıondary izbasarlardyń ortasynda

Jas jalyn Jarmuhamedov

Úsh sekýndta altyn júlde alǵan jampozdar