• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
  • Рус
  •   

    Taýdan tartylǵan aspaly jol

    Aýyl sportynyń maıtalmany, týǵan jeriniń jotasyndaǵy taýǵa shańǵydan aspaly jol salyp, jastardyń qysqy sport túrimen aınalysýyna jaǵdaı jasaǵan ardaqty azamat Noǵaı Músirbaev týraly bir úzik syr.

    Qysqy sport túrlerinen Olımpıada oıyndarynda Qazaqstan sportshylary arasynan altyn júldeni jeńip alǵan jerlesimiz, tórt jylda bir aınalyp keletin dúrmekti dodanyń tórt dúrkin kúmis, eki dúrkin qola júldegeri, tórt dúrkin álem chempıony, Vladımır Smırnov elimizge ǵana emes, qysqy sporttan aty álemge tanymal jannyń biri ekeni anyq. Qazaqstan  sport tarıhynda altyn izin qaldyrǵan Smırnovtyń qysqy sport dese birden eske túsetini málim. Degenmen de, Kókshetaýdyń Shýщe qalasynda týyp, kindik qana tamǵan sport juldyzy Vladımır Mıhaılovıch kóp jyldar boıy Shveııada turyp jatyr. Norvegııa sekildi qalalarda óziniń tájirbıesin halyqpen bólisip, qysqy sport túrinen jańa baǵdarlamalar, sharalar uıymdastyryp, jastarǵa lekııa oqıdy eken. Iá, týǵan eline kelmeıdi emes, anda-sanda kelip ketip jatady. Biraq, árbir saǵaty men mınýty ólshemdi ataqty bıatlonshy kelip ketipti degendi sońynan estip qalamyz. О́zge elde bereke tapqan jan Qazaqstandaǵy qysqy sport túrin damytýǵa kómek jasaımyn degeni, men úshin aqylǵa syımaıdy. Smıronovtyń Shveııa men Norvegııada óz kásibi bar, sol jaqta turaqtalyp, qamsyz ómir súrip jatyr. Sondyqtan týǵan elge tek qana qonaq  retinde kelip ketetini belgili. Sondyqtan elimizdiń bıatlon sportyn damytýǵa óziniń baı tájirbıesin shet jerge emes, Qazaqstanǵa jumsaý úshin tek bir sheshim ǵana bar. Onyń sheshimi elge kóship kelip turýy kerek. Al, ataqty sportshynyń boıynan ázirge ondaı  qadamdy  kórý múmkin bolmas. О́ıtkeni, boıjetip qalǵan kele jatqan eki qyzy da shved tilinde sóılep, sol tilde bilim alady eken. Ár adamǵa otbasynyń jaǵdaıy birinshi kezekte turatyny belgili. Al, Vladımırdiń januıasy úshin Shveııa jaıly meken bolyp turǵany sózsiz. Árıne, áıgili sportshyǵa bizdiń eshqandaı ókpemiz bolmas. Degenmen de Qazaqstan sportyn menińshe, osy elde týyp ósip, osy eldiń namysyn jyrtatyn, qandaı qıyndyq bolsa da týǵan eldi tastap ketpeıtin,  ultjandy, er namysty qazaq jastary ǵana qazaq eli úshin jany ashıdy dep oılaımyn. Kezinde Olımpıada asýyn baǵyndyrǵan Vasılıı Jırov te elimizden alys sonaý Amerıkada turady. Sonda, Qazaqstannyń bolashyǵyna olar nege úles qospaıdy. Nege ózderi altyn júlde alǵan sportyna altyn medal alýǵa laıyqty izbasarlardy qazaq jerine kelip, daıyndamaıdy eken degen suraq meni mazalaıdy. Osy qazaq jerinde, topyraǵynda týyp ósip, osy qasıetti jerdiń as-sýyn tatyp, ósti emes pe. Ol bir ózekti suraq dep oılaımyn. Menińshe, «Qazaqqa tek qazaqtyń ǵana jany ashıdy» dep, el ishinde aıtylatyn sóz beker bolmasa kerek. Men osy týraly «Aýyl sporty» telehabarymen  el aralap júrgende kózim jetken edi. Endi osy oıymdy  tarqataıyn.

    Birde men Narynqol eldi mekeninde qysqy sport túrin damytýǵa zor úlesin qosqan qazaq jigiti Noǵaı Músirbaev týraly estidim. Ol kisiniń aýylynda shańǵy sportyn damytý úshin tipti  taýdy boılap aspaly jol jasaǵynyn jáne jyl saıyn osy aýyldyń týmasy, aýyl sportynyń janashyry Baýyrjan Talqybaevtyń qoldaýmen jyl saıyn Noǵaı Músirbaevty eske alýǵa arnalǵan shańǵy sportynan jarys uıymdastyrylyp turatyny týraly estip bildik. Osyndaı aqparatty estip qanyq bolǵannan keıin, sol jarysqa qatysyp, Noǵaı aǵamyzdyń salǵan aspaly jolyn kórip qaıtý úshin saparǵa shyqtyq. Narynqolǵa kelgennen keıin biz birden Noǵaı aǵamyzdyń úıine bet aldyq. Qazaqy qonaqjaılyǵymen aǵamyzdyń jary Roza apaı men kúresten el birinshiliginde topjaryp júrgen balasy Tımýr  bizdi jyly-shyraımen qarsy aldy. Sosyn as-dám tartylyp, áńgime tıegi aǵytyldy. Noǵaı aǵamyzdyń aspaly joly men qysqy sporttaǵy eren eńbegin ómirlik joldasy Roza apaımyz maıyn tamyzyp jaqsylap aıtyp berdi. Noǵaı Músirbaevtyń qaıtys bolǵanyna birtalaı jyl bolsa da, artyna qaldyryp ketken óshpes izi aýyl jastaryna úlken-ónege bolyp keledi eken. Al, ózi salyp ketken aspaly joly shańǵymen aınalysatyn aýyl balalaryna áli kúnge deıin jarys joly bolyp qalypty. Qazaq jastary arasynan shańǵy sportynan daryndy aýyl jastaryn shyǵarýdy kópten oılap júrgen Noǵaı aǵamyz, bir kúni oıdaǵy isin asyrý úshin belsene kirisip ketedi. Taýly jotadan quldılaı qulap túsetin arasy bir shaqyrym aspaly jol turǵyzady. Igilikti  isti bastaýshyǵa qoldaýshylar da tabylady emes pe. Noǵaıdyń bel túre belsene kirisken jumysyna búkil Narynqoldyń turǵandary kelip qol ushyn, eńbek kúshin kórsete bastaıdy. Negizi, Noǵaı Músirbaev 18 jyldaı Narynqoldaǵy Balalar men jasópirimder sport mektebiniń dırektory bolyp qyzmet etip júrgende kóptegen aýyldyń talantty  jastarynyń úlken sportqa qanat qaǵýyna járdem bergen eken. О́ńirdegi buqaralyq sporttyń damýyna orasan úles qosqan azamattyń eńbegi elenip, aýyl tórindegi  stadıonnyń aty berilipti. Ol stadıonda jyl saıyn Noǵaı Músirbaevtyń atynda aýdanaralyq jarys ótkizilip turatyn bolypty. Bul týrnır dástúrlik jarystyń birine aınalǵany týraly aýyl turǵyndary qýana aıtyp berdi. Noǵaıdyń bel shákirtteriniń biri Rýslan Jumabekov grek-rım kúresinen Qazaqstan chempıony jáne Azııa saıysynyń qola júldegeri. Rýslannyń ózgeden erek daryndylyǵyn baıqaǵan Noǵaı aǵamyz jas balýandy Almatydaǵy Qajymuqan Muńaıtpasov atyndaǵy respýblıkalyq sport mektebine alyp baryp oqýǵa túsýine kómegen aıamaǵan eken. Sonymen qatar, tennısten Sveta Rústemova, dzıýdo men qazaq kúresinen sport sheberi  Janteli Bozbashaev jáne grek-rım kúresinen sport sheberi Altaı Asqarbek sekildi aýyl talanttaryn tárbıelep, uly  dúbirge qosqan bilikti bapker Noǵaıdy aýyl maqtan etetin kórdik. Al, óziniń  uly Tımýr men qyzy Aınur  2003 jyly Almatydaǵy Denshynyqtyrý jáne sport akademııasyn támamdap, úlken sportta tabysty ónerimen jetistikterge jetipti. Aıtalyq, Tımýr elimizde erkin kúres álemine jaqsy tanymal. Ol sporttyń osy túrinen Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy Búkilodaqtyq týrnırdiń jeńimpazy, Qazaqstannyń birneshe dúrkin chempıony, Iakýtııada ótken Ivanovtyń atyndaǵy halyqaralyq jarystyń kúmis júldesin jeńip alǵan balýan. Al, aıdaı sulý arý qyzy Aınur da úlken sporttan qara jaıaý emes. Ol taýshańǵy sportynan Almaty oblysynyń chempıony. Mine, Noǵaı aǵamyzdyń kóziniń aǵy men qarasyndaı ul-qyzdarynyń úlken sporttaǵy jetken jeistikteri osyndaı. Aıtýly otbasynyń otanasy, Noǵaıdyń ómirlik jary Roza apaımyz da da sporttan qur alaqan emes bolyp shyqty. Roza Nasyrqyzy qazaq qyzdary arasynan aýyldan shyqqan talantty sportshy. Apaıymyz 1974 jyly «Býrevestnık» qoǵamynyń  uıymdastyrýmen  ótken taý shańǵysynan respýblıkalyq jarysta kúmis júldeni ıelengen. Kópsaıys túrinen eki dúrkin  respýblıka chempıony jáne birneshe dúrkin júldegeri. Sonymen qatar, Roza Nasyrqyzy tennısten de el chempıony. Qazaqtyń Deneshynyqtyrý jáne sport akademııasyndaǵy  taý shańǵysy bólimin aıaqtaǵan bilimi joǵary sportshy.

    Otaǵasy Noǵaıdyń úlken sportqa degen qyzyǵýshylyǵy bala-shaǵasyna jaqsy áserin berip, januıasy túgeldeı úlken sportqa belsene aralasyp ketken eken. Noǵaı aǵamyzda sol 1974 jyly aıtýly sport akademııasyndaǵy jeńil atletıka bólimin bitirip, sport sheberi atanady. Osylaısha, Noǵaıdyń ómir jolynan biraz aqpar berip ótkendi durys sanadym. О́ıtkeni, aýyldan shyǵyp, úlken jetistikke jetken sportshylardyń kópshiligi qalada turaqtap qalyp jatatyny  jaqsy málim. Al, «Týǵan jerge týyńdy tik!», demekshi, Noǵaı aǵamyz týǵan aýylynyń sportyn naqtyraq aıtsaq, taý shańǵysy sportyn damytý jolynda aıanbaı eńbek etken jan. О́kinishke oraı, alǵa qoıǵan kóptegen armandaryna jete almaı, tosynnan kelgen ajaldan kóz jumyp, baqılyq dúnıege kete barypty. «Aýylyn kórip azamatyn tany», demekshi, qarapaıym aýyldyń aqjarqyn azmattarymen emin-jarqyn áńgimelesip, ózimniń aýylymdaǵy aǵaıyndarǵa baryp qaıtqandaı kúıde boldym. Noǵaı soǵyp salyp ketken taý shańǵysynan aspaly joldy kórip, ardager sportshynyń atyndaǵy jarysty úlken ásermen tamashaldyq. Aýyldyń qaradomalaq ul-qyzdary bıatlon sportyn ájepteýir meńgerip alǵanyn, tartysty kórsetken oıyndarynan kórip rıza boldym.

    Taý shańǵysynan ótken aýdanaralyq jarysta tigilgen báıgeniń kópshiligin Noǵaıdyń  shákirtteri jeńip aldy. О́zi ólse de qaldyrǵan izi óshpegen aýyl sportynyń janshyry, taý shańǵysynyń tuńǵysh bolyp, taý  jotasynan bolashaqqa aspaly jolyn qaldyryp ketken, ardaqty jan Noǵaı Músirbaevtyń esimi el esinde umytylmaıtynyna kózimiz jetti. Noǵaıdyń armany álem, Olımpıada oıyndarynda taý shańǵysynan ózi týǵan aýylynan talantty sportshyny daıyndap shyǵarý bolǵan eken. «Atpaz kórgen at tanyr», demekshi, ustazy salyp ketken sara joldy, shákirtteri abyroımen jalǵastyryp kele jatqany qýantady. Men joǵaryda shańǵy sporty men bokstan Olımpıada shyńyn baǵyndyrǵan  sportshylardyń Qazaqstannyń emes, ózge jurttan pana taýyp, ózge jurttyń jyrtysyn jyrtyp júrgeni týraly tilge tıek ettim. Sondaı ataqty sporshylar qazaq jerinde jastarymyzǵa bilgen-túıgenin úıretip jatsa, el alǵysyn alyp jatpaı ma. Al, ózimizdiń qazaq jastarynyń qysqy sport túrlerinen Olımpıadaǵa súrleý salyp jatsa, qalaısha  qýanbasqa. Ol úshin óńirlerde Noǵaı sııaqty  qysqy sport túrlerin damytýǵa bar kúsh-jigerin salǵan Alashtyń asyl ul-qyzdaryn kóptep baýrap tárbıeleý kerek. Kúnderdiń kúninde bir qazaqtyń balasy qysqy sport túrlerinen Olımpıada, álem jarystarynda topjaryp shyǵatynyna nyq senimim bar. Arman adamdy alǵa jeteleıdi emes pe.

     

    Aqyn ORDABAIULY,

    Almaty oblysy, Narynqol aýdany.

    2 pikir

    1. registraciya-karty-club.ru

      Ekonomıkany? j?ne haly?ty? sapaly ?ri ?aýipsiz avtomobıl joldaryna m??tajdy?yn ?ana?attandyrý, sondaı-a? ?aza?stanny? tranzıt-k?lik ?leýetin iske asyrý ma?satynda avtojol salasynda bir?atar ba?darlamalar ?abyldandy, olar: ?aza?stan Respýblıkasyny? avtojol salasyn damytýdy? 2001 – 2005 jyldar?a arnal?an memlekettik ba?darlamasy (2001 jyl), ?aza?stan Respýblıkasyny? avtojol salasyn damytýdy? 2006 – 2012 jyldar?a arnal?an memlekettik ba?darlamasy (2005 jyl), ?aza?stan Respýblıkasynda k?lik ınfra??rylymyn damytý j?nindegi 2010 – 2014 jyldar?a arnal?an ba?darlama (2010 jyl), ?aza?stan Respýblıkasy k?lik j?ıesini? ınfra??rylymyn damytýdy? j?ne y?paldastyrýdy? 2020 jyl?a deıingi memlekettik ba?darlamasy (2014 jyl), sondaı-a? «N?rly jol» ınfra??rylymdy damytýdy? 2015 – 2019 jyldar?a arnal?an memlekettik ba?darlamasy (2015 jyl).

    2. Marına vetaeva

      Memleket basshysyny? 2018 jyl?y 5 ?azanda?y «?aza?standy?tardy? ?l-aý?atyny? ?sýi: tabys pen t?rmys sapasyn arttyrý» atty ?aza?stan hal?yna Joldaýyn iske asyrý j?nindegi jalpy?ltty? jospardy? 19-tarma?y: «?aza?stan Respýblıkasyny? týrıstik salasyn damytýdy? 2019 – 2025 jyldar?a arnal?an memlekettik ba?darlamasyn ?zirleý j?ne ?abyldaý»; Elbasyny? 2018 jyl?y 10 mamyrda?y erekshe ?or?alatyn tabı?ı aýma?tarda a?shyly?-oljaly?, ekologııaly?, etnografııaly? j?ne agrotýrızmdi damytý sharalaryn k?zdeıtin týrızmdi damytýdy? memlekettik ba?darlamasyn ?zirleý j?nindegi tapsyrmasy; «5 ınstıtýıonaldy? reformany iske asyrý» ?lt jospary j?nindegi 100 na?ty ?adam», atap aıt?anda týrıstik klasterlerdi ??rýdy? tabysty t?jirıbesi bar strategııaly? (negizgi) ınvestorlardy tartý she?berinde ındýstrııalandyrý j?ne ekonomıkaly? ?sý boıynsha ınstıtýıonaldy reformany iske asyrý

    Pikir jazý

    Your email address will not be published. Required fields are marked *

    *