Maǵjannyń attasy, Sákenniń sarqyty

1953 jyldyń mamyr aıynyń basy. Jazıraly Jańaarqa jerinde Jeńis merekesi atap ótilgen kúnniń erteńinde partııa qyzmetkeri Sadyhannyń shańyraǵynda shekesi torsyqtaı ul dúnıege keldi. Sol jyly Alashtyń aıboz aqyny Maǵjan Jumabaıulynyń týǵanyna 60 jyl toldy. «Halyq jaýy» atanyp, qandy 1938 jyly atylǵan, ardaqty esimi aıtylmaı, murasy jabýly qazan jabýly kúıinde jatqan Maǵjannyń mereıtoıy atalmady. Alaıda aqynnyń shyǵarmashylyǵynan habardar áke ulyna Maǵjan esimin qoıdy. Aqyn atyn ıelenip, Sáken Seıfýllınniń elinde týǵan sol bala óse kele sóz dertine shaldyǵyp, jýrnalıstik joldy tańdady. Maǵjan men Sákendeı óleń órip, keýdesi syrly ánge tolǵan azamat – bul kúnderi jetpis jastyń jotasyna shyǵyp otyrǵan belgili jýrnalıst Maǵjan Sadyhanuly.

Áke perzentine bul esimdi bekerden-beker qoımady. Kózi ashyq, kókiregi oıaý Sadyhan sol zamandaǵy ádebıet, mádenıet, ónerdegi belgili adamdarmen jaqyn aralasty. Án salatyn óneri de boldy. Bir jyly qazaq ánderin jınaqtaýshy Borıs Erzakovıchtiń shańyraǵyna bas suǵyp, izdep kelgeni de bar. Alaıda úı ıesi úıinde bolmaı, mýzykatanýshymen kezdese almady. Al qobyzshy Dáýlet Myqtybaev, ánshi Jamal Omarova, qyrǵyz manasshysy Safıhan Qontýrov, sıqyrshy Ibragım О́kpenov úılerinde qonaq bolyp, dám tatty. Ásirese ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary atylǵan arystardyń kózindeı bolǵan, ózi de qýǵyn-súrginge ushyraǵan qalamger Jaıyq Bekturov Sadyhannyń jan dosy edi. Sadyhan Maǵjan aqyn murasymen de jazýshy dosynyń dánekerligimen tanysqan bolar. Ulyna Maǵjan atyn qoıǵany úshin partııadan shyǵaryldy. Perzentiniń qyzyǵyn da kóre almaı, nebári qyryq jasynda ómirden ozyp ketti. Ulynyń ákege degen saǵynyshy keıinnen «Áke týraly elegııa» óleńinde órildi.

Maǵjan Sadyhanulynyń jýrnalıstik joly aýdandyq «Jańaarqa» gazetinen bastaldy. Ádebı qyzmetker bolyp ornalasyp, alǵashqy redaktory, aqyn, jýrnalıst Qalıaqpar Ábildınniń, jazýshy Asan Jumadildınniń, basqa da jýrnalıst aǵalarynyń tálim-tárbıesin kórip, shyńdaldy. Jańaarqanyń 50 jyldyǵy atap ótilgende aýdandyq deńgeıde tuńǵysh aıtys uıymdastyryldy. Oǵan kókiregi óleńge toly Maǵjan da qatysty. Aqyn, keıinnen aýdandyq gazettiń bas redaktory bolǵan Dúısenbaı Jumaseıitovpen sóz qaǵystyryp, aıdy aspanǵa shyǵardy. Ozyq óner kórsetken jas Maǵjanǵa aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy Stanın bir bólmeli páterdiń kiltin tapsyrdy. Arada kóp ýaqyt ótpeı elınograd oblystyq «Kommýnızm nury» gazetine (qazirgi «Arqa ajary») jýrnalıster kerek ekenin estıdi. «Bolashaǵy zor jýrnalıssiń. Qalaǵa barǵanyń jón» degen qalamger aǵalarynyń keńesimen ejelgi Qaraótkel óńirine attanady.

Bul 1979 jyl edi. Tepse, temir úzetin jastaǵy Maǵjannyń «Kommýnızm nurynda» qalamy qataıyp, jazý sheberligi shyńdalady. 1981 jyly, uzaq jylǵy úzilisten soń qalamy júırik qalamger Nurǵoja Orazdyń muryndyq bolýymen elınogradta aqyndar aıtysy ótti. Sodan soń jyl saıyn bolmasa da, eki-úsh jylda bir aıtys ótip turdy. Sol kezde tyń ólkesi atanǵan óńirde qazaqy rýh silkinetin. Aýyzdyǵymen alysqan tulpardaı Maǵjan sol aıtystardyń turaqty qatysýshysy edi. Respýblıkalyq «Jiger» festıvaline qatysyp, «Lenınshil jas», qazirgi «Jas Alash» gazetinde óleńderi jarq ete qalǵany da bar.

1992 jyly Almatyda respýblıkalyq III aqyndar aıtysy ótti. Sol sóz barymtasynda Aqmola oblysynyń namysyn qorǵaǵan Maǵjan Sadyhanuly halyq aqyny Ásııa Berkenovamen sóz qaǵys­tyrdy. О́leń jazýmen qatar dombyrany sheber shertedi, janynan án shyǵaryp, «áý» degende mańaıyndaǵy tyńdaýshylardy tamsantady. Jánibek Kármenovtiń shákirti, belgili dástúrli ánshi, ustaz, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, marqum Meıirhan Adambekov birde ónerine joǵarǵy baǵasyn berdi. Bul turǵydan Sákenniń sarqyty dersiz. Sákenniń «Taý ishinde», «Bizdiń jaqta» syndy elge belgili ánderi bolsa, Maǵjannyń da birneshe áni bar. Sonyń biri saz ben nazǵa toly «О́zińmen birge» atalady. Jıyrmasynshy ǵasyrdyń basynda Sáken júrgen Aqmolaǵa sol ǵasyrdyń sońǵy shıreginde kelip, myqtap ornyqty. Jalyndaǵan jıyrma bes jasynan sál asqanda kelgen onyń mine, qyryq bes jylǵa jýyq ǵumyry keshegi Aqmolamen búgingi Astanamen tyǵyz baılanysty órilip kele jatyr. Bıyl Astanaǵa 25 jyl tolsa, elordanyń órkendeýine Maǵjan Sadyhanulynyń qosqan úlesi az emes.

«Kommýnızm nury» («Arqa ajary»), «Halyq keńesi», «Egemen Qazaqstan» gazetterinde qoltańbasyn qaldyryp, qatardaǵy tilshiden bólim meńgerýshisine deıin ósti. Qalamynyń qarymy, uıymdastyrýshylyq qabileti, eskerilgen bolýy kerek, 2001 jyly «Astana aqshamy» gazetiniń bas redaktory bolyp taǵaıyndaldy. Astananyń aınasyna aınalǵan basylymdy bes jyl basqardy. 2002 jyldyń qorytyndysy boıynsha gazet ujymy Qazaqstan Jýrnalıstıka akademııasynyń «Altyn juldyz» ulttyq syılyǵyn ıelendi. Gazettiń birneshe qyzmetkeri baspanaly boldy. Maǵjan Sadyhanuly biz tanyǵanda «Dala men qala» gazetinde eńbektendi. Jýrnalıst bola júrip, ǵylymmen aınalysýǵa da ýaqyt tapty. Fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty degen ataǵy da bar. Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń Sapar Baıjanov atyndaǵy syılyqty ıelendi.

Jýrnalıstıkada talaı máseleni kóterdi. Keıbir máseleler kúni búginge deıin ózekti. Sonyń ishinde qazir kóp aıtylatyn sý tapshylyǵy máselesin baıaǵyda kóterdi. «Esildiń arnasy nege tómendep barady?», «Balqashtyń baǵy taıdy ma?..» atty maqalalary arqyly dabyl qaqty. Aýyl turǵyndarynyń problemasyn qozǵap, jaıylymdyq, egistik jerler jaıynda «Qý taqyrda aýylym» maqalasyn jazdy. О́ndiris máselesi týraly «Jáırem qalaı jekeshelendirildi?» saýaly tóńireginde tolǵandy. Ekologııa, janýarlar álemi taqyrybynda «Ereımentaý taǵylyqtan tozyp barady», Sáken Seıfýlınniń «Aqsaq kıik» óleńiniń bir jolyn arqaý etip, «Jándiktiń kıik degen balasy bar…» atty maqalalary jaryq kórdi.

Jaqynda ǵana «Astana aqshamy» gazetinde «Jataǵan úıler turǵyndarynyń jaǵdaıyn kim oılaıdy?» maqalasy arqyly Baıqońyr aýdanyna qaraıtyn «Jasybaı» qonaq úıiniń artyndaǵy Lomonosov kóshesindegi eski, apatty úılerdiń turǵyndary jaǵdaıyn egjeı-tegjeıli jazdy. Deni qazaqtar turatyn sol kóshe máselesin jaza kelip, densaýlyq, áleýmettik máselelerge deıin qozǵady. Kezinde qalalyq máslıhat depýtaty bolǵanda sol problemamen aınalysqanyn, alaıda «baıaǵy jartas bir jartas» bolyp otyrǵanyn kórsete otyryp, elorda basshylarynyń osy máselelerge nazar aýdaratynyna úmit artty. Bul – halyqqa shyn janashyrlyqtan týǵan maqala.

1917 jyly Sáken Seıfýllın Aqmolada «Jas qazaq» saıası jáne áleýmettik-mádenı qoǵamyn qurdy. Al Maǵjan Sadyhanuly birshama ýaqyt Astananyń basylymyn ǵana emes, bas qalanyń jýrnalıster qaýymyn basqardy. Jýrnalıster odaǵynyń Astana qalalyq fılıalynyń tóraǵasy retinde mańyzdy isterge aralasty. Buǵan qosa, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy buqaralyq aqparat quraldary jónindegi keńestiń múshesi boldy. Qyzmet babymen shetelderge saparlap, jahandandyrý taqyrybynda ótken dúnıejúzilik forým barysynda Ankara tórindegi minberden sóz sóıledi.

Jary Rashıda ekeýi – ónerli otbasy. Biri dombyrany, ekinshisi gıtarany qolǵa alǵanda ortasyn dýmanǵa bóleıdi. Shańyraq ustar uldary Ál-Ferdaýsı da erjetip qaldy. О́zi týǵanda ákesi Maǵjan aqynnyń atyn berse, óz perzentine shyǵys shaıyrynyń esimin qoıdy. Sadyhan Maǵjanynyń úlken azamat bolǵanyn kóre almaı ketti. Maǵjan Sadyhanulyna Ál-Ferdaýsıdiń qyzyǵyn kórýine tilektespiz. Bir jyldary ózi basqarǵan gazet ujymy atynan mereıtoıymen quttyqtap, uzaq ǵumyr tileımiz!

Amanǵalı QALJANOV,

ASTANA