SportPress.kz Qazaqstan sport jańalyqtary
«Otbasy bank» AQ elimizdiń 20 mıllıonynshy turǵyn atanǵan balalardyń ata-anasy 2 mln teńgeniń sertıfıkatyn berý týraly sheshim qabyldady. Bul týraly bank basqarmasynyń tóraıymy Lázzat Ibragımova aıtty.
Elimizdiń 20 mıllıonynshy turǵyn atanǵan balalardyń ata-anasy bolashaǵyna da óz úlesin qosqysy keledi. Sondyqtan biz («Otbasy bank» AQ, — red.) olardyń árqaısysyna «Otbasy bankiniń» 2 mln teńge nomınaldy quny bar syılyq sertıfıkattaryn syılaımyz. Sertıfıkat jaı ǵana syılyq emes, ol jarqyn bolashaqqa joldama bolady dep oılaımyz. Bul qarajat jeke baspana satyp alýdyń alǵashqy qadamy bolady. Sertıfıkatty qoldaný úshin balalardyń ata-analary vıdeobankıng qyzmetin paıdalanyp, óz qalasyndaǵy bizdiń bankke kelip, sertıfıkatty, jeke kýálik pen balanyń týý týraly kýáligin kórsetý kerek. Bul úshin ata-analarǵa úsh aı ýaqyt beriledi. Biz 20 mıllıonynshy turǵyn atanǵan sábıdiń otbasylaryna baryp, sertıfıkatty tabys etip jatyrmyz. Bizdiń bank aqshalaı syılyqty alý úshin keńes beredi, — dedi banktiń basshysy Lázzat Ibragımova.
Halyqtyń derekter bazasynyń kórsetkishterine sáıkes, 2023 jylǵy 14 qarashada tańǵy saǵat 8.10-da týǵan 5 bala birdeı elimizdiń 20 mıllıonynshy turǵyny atandy.
Qazaqstannyń mereıli azamattary Ulytaý, Jetisý, Atyraý, Aqmola jáne Túrkistan oblystarynda dúnıege kelgen. Olardyń úsheýi – ul, ekeýi – qyz.
Búgin súıinshi habardy memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta aıtty.
Halqymyzdyń sany 20 mıllıonǵa jetti! Barshańyzdy aqjoltaı jańalyqpen quttyqtaımyn! Baqytty otbasy – baqýatty eldiń negizi. Memleket otbasy qundylyqtaryn nyǵaıtýǵa, ana men balany qorǵaýǵa basa mán beredi, — dedi prezıdent áleýmettik jelide.
Búginde qazaqstandyqtardyń ortasha jasy salystyrmaly túrde jas bolyp keledi. Iaǵnı, ol elimizde bala týý kórsetkishi jyl saıyn ósip keledi degen sóz. Mysaly, 2009 jylmen salystyrǵanda 2021 jylǵy sanaq nátıjesinde ortasha jas 31-den 32 jasqa deıin ósken.
Sanaq aralyǵyndaǵy kezeńde 0-den 15 jasqa deıingi balalar sany aıtarlyqtaı ósti. Eger olardyń úlesi 2009 jyly sol kezdegi halyqtyń jalpy sanynyń 24,1% (3,9 mln adam) qurasa, sońǵy sanaq qorytyndysy boıynsha olardyń úlesi 29,4% (5,6 mln adam) boldy.
65 jastan asqan egde jastaǵy halyqtyń úlesi de ósti. 2009-ben salystyrǵanda 2021 jyly olardyń úlesi 7,1%-dan 8,2% deıin ósti (1,6 mln adam).
Sonymen qatar, sanaq qorytyndysy boıynsha Qazaqstanda 101 jastan asqan 200-den astam qart adam turǵan.
Búgingi qýanyshty jańalyqty Ulytaý oblysynyń ákimi Berik Ábdiǵalı da jetkizdi.
Qurmetti Ulytaý oblysynyń turǵyndary, qadirmendi jerlester!
Qazaqstan halqynyń sany 20 mıllıonǵa jetkeni jaıyndaǵy aqjoltaı habar barshamyzdyń tóbemizdi kókke jetkizdi. Al jıyrma mıllıonynshy turǵynnyń jıyrmasynshy óńirde, ıaǵnı Ulytaý oblysynda ómirge kelýi biz úshin zor maqtanysh.
Búgin memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta el turǵyndaryn mereıli kúnmen quttyqtap, baqytty otbasy — baqýatty eldiń negizi ekenin jetkizdi.
Qurmetti ulytaýlyqtar!
Bul — ulttyń qýanyshy. Ulytaý oblysy, Qoskól aýylyndaǵy Seıitjanovtar áýletinde kelgen kishkentaı Tomırıs hanshaıym atyna saı tulǵa, eldiń azamaty bolsyn! Ákesi Suńǵat Seıitjan men anasy Áıgerim Moldashevanyń tuńǵysh perzenti deni saý urpaq bop ósýine tilektespin!, — dedi ol.
Anyqtama: 1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq sany 16,4 mln adam bolǵan. Táýelsizdik jyldarynda el halqy 22,3% ósti.
Búginde 20 mıllıonynshy azamattyń týǵan kúni Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa kelgen jáne odan shyqqan, týǵandar men qaıtys bolǵandardyń sany boıynsha barlyq demografııalyq derekterdi eskere otyryp aıqyndalyp otyr.
Buryn halyq sany týraly málimetter qolmen óńdeletin jáne bul kóp ýaqytty qajet etetin. Memlekettik aqparattyq júıelerdiń ıntegraııasy bul proesti jedeldetýge jáne 20 mıllıonynshy azamattyń týǵan kúnin joǵary dáldikpen, qysqa merzimde anyqtaýǵa múmkindik berdi.
Bala týýdyń eń joǵary máni 2021 jyly tirkelip, 446 myń balany qamtyǵan edi.
Tabıǵı ósimniń artýy náreste óliminiń azaıýy nátıjesinde qamtamasyz etildi. Jalpy ólim-jitim 1991 jylǵy 8,20-dan 2022 jyly 1000 turǵynǵa shaqqanda 6,8 adamǵa deıin tómendedi. Sábıler óliminiń koeffııenti 3,5-ten astam ese tómendedi: 1991 jylǵy 27,3 jaǵdaıdan 2022 jyly týylǵan 1000 adamǵa shaqqanda 7,7 jaǵdaıǵa deıin.
Halyqtyń 1000 adamǵa shaqqandaǵy týý kórsetkishin kórsetetin jalpy týý koeffııenti táýelsizdik jyldarynda 1991 jylǵy 21,6-dan 2021 jyly 23,6-ǵa deıin ósti. 2022 jyly bul kórsetkish 20,7 boldy.
Eń mańyzdy demografııalyq kórsetkishterdiń biri sanalatyn týýdyń jıyntyq koeffııenti 1991 jylǵy 2,7-den 1999 jyly 1,8-ge deıin tómendedi. Keıin onyń birtindep ósýi baıqaldy. 2022 jyly týýdyń jalpy koeffııenti 1 áıelge 3,05 balany qamtydy.
Ortasha ómir súrý uzaqtyǵy 1991 jylmen salystyrǵanda 2022 jyly 6,8 jylǵa ósti. Bul rette erler arasynda 7,7 jylǵa, áıelderde 6 jylǵa artyp otyr.
Osylaısha, 2022 jyly Qazaqstanda ómir súrý uzaqtyǵy 74,4 jyldy qamtydy. Bul kórsetkish pandemııaǵa deıingi deńgeıden 1,3 jylǵa asady.
