«Namystyń» ákesi

10 jeltoqsan – ustazym Nesip Júnisbaıulynyń kindigi kesilgen kún!

Nesip Júnisbaıuly – qazaq jýrnalıstıkasyndaǵy bir salaǵa mamandanyp, ózi tańdaǵan salanyń otymen kirip, kúlimen shyǵýdyń dástúrin, mektebin qalyptastyrǵan sanaýly qalamgerdiń biri. Seıdahmet Berdiqul ulttyq sport jýrnalıstıkasynyń negizin qalap, kúre jolyn salyp ketse, Nesaǵa sol joldy bes qurylyqqa jalǵap, ustaz dástúrin ilgeri súıredi.

Tarıhqa júginsek, HH ǵasyrdyń jetpisinshi jyldarynyń sońy, sekseninshi jyldarynyń basynda qazaq sporty sony beleske ıek artty. 1978 jyly Shámil Serikov grek-rım kúresinen qazaq jastarynan tuńǵysh álem chempıony atanǵan kezden bastap, alash jurtynyń sport arenasyndaǵy jańa dáýiri, dúrmekti kezeńi bastaldy deýge tolyq negiz bar.

Eki ǵasyrdaı ýaqyt patshalyq Reseı, odan keıin sovet ımperııasy qyryp-joıyp, rýhyn janshyp, ábden tıtyqtaǵan qazaq jurty Shámildiń tarıhı jeńisimen dúr silkindi. Dál osy sátti ulttyq múddege berik, almas qylyshtaı qaıraýy kelisken 28 jastaǵy Nesip Júnisbaıuly qapy jibermeı ilip áketti. Sońǵy beti, seısenbilik nómiri ulttyq namysty sharqaıraqtaı qaıraýdan jalyqpaıtyn «Lenınshil jas» (qazirgi «Jas Alash») úni jetken jerden súıinshi surap, qalyń oqyrmandy dý etkizdi. Kelesi, 1979 jyly Shámil álemdik chempıonattyń altyn tuǵyryna taǵy shyqty. Taǵy da Nesaǵań aq qaǵazdyń betinde daýyl turǵyzyp, kóldeı maqalalaryn rahattana jarııalady deısiń. Jankúıer bitken jastar gazetin avtobýsta, aıaldamalarda, vokzal perronynda, ushaq ishinde asyǵa, súısine oqyp jatty. Sebebi, qazaq ulty osyndaı rýhty dúnıelerge sýsap otyrǵan zaman edi. Ár qazaq balasynyń jeńisi, jylt etken súıinshi habary janymyzdy jadyratyp, mereıimizdi ósiretin.

Sol jyldyń kókteminde ózi de kórkem, judyryq siltesi odan da ásem Serik Qonaqbaev álemdik arenaǵa atoılap shyqty. Jumyr jerdegi bokstyń esep-shotyna júırik mamandary Serikke suqtana, súısine qol soqty. Seriktiń tymaqty alshy kıgizgendeı ásem qımyly, dúrkin-dúrkin jeńisteri Nesaǵandy shabyttandyra tústi. Shyny kerek, «Lenınshil jastyń» ár nómirinen Nesip Júnisbaıulynyń Serigin izdeıtin ádet taptyq. Nesaǵany qumarta oqı otyryp, Qonaqbaevpen birge nemis Karl Krıýgermen, ıtalıan Patrııo Olıvamen ózimiz aıqasqandaı kúı keshetinbiz. Aqıqatyn aıtsaq, 1979-1981 jyldary qazaqtyń sport kóginde Nesip Júnisbaıuly men Serik Qonaqbaev jubyn jazbaı qatar sharyqtady.

1979 jyly SSRO halyqtarynyń jazǵy spartakıadasynda saqa balýan Jaqsylyq Úshkempirov pen órimdeı boksshy Serik Nurqazov kúmis júldege qol jetkizdi. Bul jaqsylyqty jalpaq jurtqa asyǵa jarııa qylǵan jampozdyń biri Nesaǵań bolatyn. Biz sol kezde Nesip Júnisbaıulyn jaqsylyqtyń jarshysyndaı kóretinbiz, sol tusta qazaq sportshylaryn janyn sala, berile nasıhattaýdan Nesaǵanyń aldyna eshkim túse alǵan joq. Aǵamyz sonaý elýinshi jyldardyń sońy, alpysynshy jyldary sport sańlaqtaryn nasıhattaýdyń Seıdahmet Berdiqul men Qaldarbek Naımanbaı qalyptastyrǵan dástúri men júıesin jańa leppen, ystyq qaıratpen jańa satyǵa kóterdi. Endigi jerde sport materıaldarynan Nesip Júnisbaıulyna tán ystyq sezim, ultqa degen shynaıy mahabbat, ózindik emoııa men salıqaly baıyptaýlar «menmundalap» turatyn boldy. Nesaǵanyń júrekten shyqqan jazbalary júz myńdaǵan júrekterge jol tapty. Qazaqtyń sport jýrnalıstıkasynda Nesip Júnisbaıulynyń mańdaıy jarqyraǵan kezeń týdy.

1980, Olımpıada jyly. Jaqsylyq Úshkempirov pen Shámil Serikov Olımpıada jeńimpazy, Serik Qonaqbaev kúmis júldeger. Qazaq jurty buryn-sońdy mundaı oljaǵa kenelgen emes. Seıdahmet Berdiqul men Nesip Júnisbaıuly kún saıyn «Lenınshil jastyń» betin qurǵatpaı, sport reportajdaryn túıdek-túıdegimen jarııalap jatty.

Ustaz ben shákirttiń esim-soıy shamamen jıyrma kúndeı birde órtteı qaýlaǵan, endi birde teńiz tolqynyndaı kókke shapshı týlaǵan sport reportajdarynyń mańdaı tusynda sondaı jarasymmen qatarlasa turdy. Olımpıada dýy tarqaı bastaǵan tusta ekeýiniń aty-jónine kózimiz úırenip qalǵan bizder biraz kúnge deıin birtúrli qońyltaqsyp júrdik.

Nesaǵań bolsa, Jaqsylyq Úshkempirov, Serik Qonaqbaev, Serik Nurqazovtar týraly derekti dúnıelerin jetildire, tolyqtyra kele kitap qylyp shyǵardy. Qazaqtyń sport ádebıeti osy bir jankeshti, naǵyz ultshyl azamattyń uıqysyz, mazasyz tirliginiń arqasynda qory tolyǵyp, kóshi kúnnen-kúnge uzara tústi.

Bir kúni «Lenınshil jasta» «Kilemnen ketip barady» degen maqala basyldy. Avtory Nesip Júnisbaıuly. Maqala Jaqsylyq Úshkempirov týraly. Balýan aǵanyń ústinde «SSSR» degen jazýy bar kúrteshe. Jaqań betin bir jaǵyna sál burǵan qalpy ketip barady. Kilemnen ketip barady. Sovet quramasy sapynda on jyldan artyq arpalysqan arystan júrek aǵamdy qımaı, júrek shirkin shym ete qaldy. Odaq quramasyndaǵy jalǵyz qazaq edi. Bul kezde Shámil de quramadan shettep qalǵan bolatyn. Qandaı aýyr taqyryp! Bútin bir ulttyń janyn aýyrtyp, namysyn qamshylaıtyn taqyryp. Qazaqstannyń sport komıteti Jaqsylyqtaı ardaqtysyn kúresten ıyǵyna shapan jaýyp, ornymen shyǵaryp salýǵa jaramapty. Aıdaladaǵy Máskeý basshylary Krasnoıarskidegi jarys ústinde qoshtasý rásimin jasapty. Buǵan Nesaǵa qalaı shydasyn?! Iá, endi Jaqsylyqtyń boz kilemdegi oryny úńireıip turatyny anyq…

…Birde sarǵaıǵan gazet tigindilerin paraqtap otyryp «Shoıyndaı konkımen álem rekordyna!» degen taqyryp kózime ottaı basyldy! Orystyń áıgili muztabany, Olımpıada oıyndarynyń alty dúrkin chempıony Lıdııa Skoblıkovamen Nesip aǵanyń suhbaty eken. Taqyrybynyń ózi bir úıir jylqynyń qunyndaı.

«Lenınshil jastyń» 1979 jylǵy 11 qyrkúıektegi nómirinen Nesip aǵanyń kópsaıysshy Tólegen Musanov týraly maqalasyn oqydym. Izdengen jýrnalıske keıipker kóp. Al, Nesip aǵa Tólegen baýyryn qazaq bolǵany úshin, áskerı qoldanbaly kópsaıystan Sovet odaǵy halyqtary spartakıadasynyń jeńimpazy atanǵany úshin maqtanysh sezimmmen jazǵany baıqalyp tur. Tólegen shynynda da segiz qyrly sportshy eken. Nysana kózdeý, granata laqtyrý, kedergiler arqyly júgirý, júzý, motoıklmen quıǵytý, kross… Tólegen osy spartakıadada chempıon ári odaq rekordshysy mártebesin qatar oljalapty.

Biz keltirgen mysaldar Nesip Júnisbaıuly qalamynan týǵan dúnıelerdiń myńnan birine de jetpeıdi. Aǵanyń «Úshinshi raýnd», «Aýyldan shyqqan alyptar», «Fýtbolmen tynystaǵan Ispanııa», «Meksıkadaǵy fýtbol toıy», «84 jyldyń teńdessiz 16 kúni» (S. Berdiqulmen birlesip jazǵan), «Ákemniń qamshysy», «Mustafa О́ztúrik», «Bas ıemin!», on Olımpıada oıynyn qamtıtyn «Olımpııskıı marshrýt» (tórt tomdyq) kitaptaryn qandaı beınetpen jazǵanyn qalam ustap, sońynan ergen bizder túsinemiz. Keı adamdar kitap jazýdy ońaı tirlik kóredi. Sol kisiler Nesip aǵanyń bir kitabyn qolmen kóshirip shyqsa, jazý degenniń mashaqatyn sál de bolsa, seziner edi.

Nesip aǵanyń ultqa jasaǵan qyzmeti tek jýrnalıstik eńbekterimen ǵana shektelmeıdi. Nesip Júnisbaıuly ulttyq sporttyń janashyry ári bilikti mamany. Aǵamyz toǵyzqumalaqtan sport sheberi, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy, joǵary ulttyq dárejedegi tóreshi. Halqymyzdyń osy bir ǵajap zııatkerlik oıynynan Qazaqstan chempıonatynyń kúmis júldegeri, respýblıkanyń ulttyq spartakıadasynyń jeńimpazy. Nesip Júnisbaıuly tizginin ustaǵan Almaty qalasynyń komandasy respýblıka chempıonatynyń komandalyq bas báıgesin utyp aldy. Aǵamyz uıymdastyrǵan toǵyzqumalaq úıirmesine biz de bardyq. Qazaqstan chempıonatynda tórtinshi oryn alyp, eki márte Almaty qalasynyń chempıony atanǵan soń alańsyz sport jýrnalıstıkasynyń sońyna tústik.

Nesip Júnisbaıuly — Qazaqstan Sport baspasózi qaýymdastyǵyn qurýshy ári osy uıymnyń tuńǵysh prezıdenti (1992-2013 j.j.), buǵan qosa Azııa sport jýrnalısteri odaǵy (ASPU) Atqarý komıtetiniń múshesi (1994-2006 j.j.), Azııa Olımpıadalyq Keńesiniń (OSA) baspasóz komıtetiniń múshesi bolǵan tuńǵysh ári jalǵyz jýrnalıst. Nesaǵa bir jyldary Azııa Sport baspasózi odaǵy prezıdentiniń keńesshisi qyzmetin de qoǵamdyq negizde atqardy. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi. 2016 jyly Rıo de Janeıro olımpıadasynda Nesip Júnisbaıuly Halyqaralyq sport jýrnalısteri qaýymdastyǵynyń (AIPS) arnaıy marapatyna ıe boldy.

Bul kisiniń ómirindegi eń bir jarqyn ári aýyr sáttiń biri – aǵanyń taza qazaq balalarynan «Namys» fýtbol komandasyn jasaqtap, Qazaqstan chempıonatyna qosqan kezi edi. Sovet ókimetiniń baýyrynda qulashyn keń silteı almaı, ishteı bulyqsyp júrgen alashshyl azamat azattyqtyń alǵashqy jyly-aq qazaq balalarynan fýtbol komandasyn qurýǵa bel sheshe kiristi. Nesaǵanyń bul qadamy respýblıka kóleminde qyzý qoldaý tapty. Keýdesinde ulttyq rýhy jalyndaǵan azamattar «Namystyń» sharýasyna jan aıamaı atsalysty, qolynda baryn ortaǵa saldy. Nesaǵanyń osy bastamasymen bilte shamdaı óleýsirep turǵan ulttyq rýh qaý ete tústi. El-jurtynyń aq batasy, shynaıy peıili aǵamyzdy odan saıyn qamshylady. Nesaǵa aıaq dopqa beıimi bar qaradomalaqtardy respýblıkanyń ár qıyrynan izdeýge kiristi. Kóńiline qonǵan balany qolynan jetektep Almatyǵa ákeldi. Astanada taban tireıtin jeri joq balany úıine jatqyzdy. Ne kerek, Sovet odaǵy chempıonatynyń joǵary tobyndaǵy Almatynyń «Qaıraty» jıyrma jylda jınaı almaǵan qazaq órenderin Nesaǵa aınaldyrǵan eki jylda bir týdyń astyna shoǵyrlandyryp, «Namys» komandasyn Qazaqstannyń joǵary tobyna qosyp jiberdi. Bilgen adamǵa, tereń zerdelegen janǵa Nesip Júnisbaıulynyń bul qadamy ultqa qyzmet etýdiń ǵajap úlgisi bolatyn. Bireýler ultty qyzyl tilimen, syrty jyltyr isimen «súıse», Nesip aǵa osyndaı erdiń eri ǵana táýekel etetin surapyl tirligimen ult patrıoty ekenin qapysyz dáleldedi. Ol kisiniń ulttyq namysty tý etken kitaptary men qoǵamdyq jumystaryn bir jaǵyna ysyryp qoıyp, tek «Namysty» qurǵan erligimen Qazaq eliniń sporttyq tarıhynda Qarken Ahmetuly, Oktıabr Jarylqapovtarmen qatar turatyn soqtaly tulǵa Nesip Júnisbaıuly desek, artyq aıtqandaq bolmas. Sebebi, kez kelgen qaıratkerdiń tarıhtaǵy oryny onyń ultyna, adamzat balasyna jasaǵan qalypqa syımaıtyn, kesek tirlikterimen baǵalanady.

Nesaǵanyń «Namysy» respýblıkanyń joǵary tobyn dý etkizip, odan keıin birinshi toptyń Shyǵys aımaǵynda oınady. Biraq, ultsyzdyq dertine shaldyqqan qazaq qoǵamy jalǵyz «Namysyn» saqtaı almady. Qyryq rýdan quralǵan dármensiz, óresiz komandalarǵa mıllıondap shashylǵan qazaqtyń aqshasy «Namysqa» kelgende taqyr tıynǵa aınaldy. Komandanyń tirligi shatqaıaqtaı bastaǵan kúnderdiń birinde tósek tartyp jatqan Seıdahmet ustazdyń halin suraı bardym. Aǵam «Namysqa» qatty alańdaýly eken. «Osydan aıaǵyma tursam, prezıdentke «Namystyń» jaǵdaıyn jetkizemin», dedi ustazym qyran tumsyǵyn kótere, kúızele ún qatyp. Adamnyń aıtqany bola ma?! Seıdaǵań sol jatqannan máńgilik mekenine bet burdy. Bul qaıǵy Nesaǵańnyń jan dúnıesin oısyratyp ketti. Kóp uzamaı taǵdyrdyń ekinshi synaǵy soǵyp ótti: «Namys» tarady. Aǵanyń bul kezdegi kóńil-kúıin adamnyń basyna bermesin. Aqıqatynda «Namystyń» jyǵylýy – ulttyq namysqa túsken jaryqshaq bolatyn! Sodan bastap Nesaǵa birtúrli buıyǵy, jabyrqaý kúıge tústi.

Al, «Namystyń» qyrandary Nurbol Jumasqalıev, Ashat Qadyrqulov, Álibek Bóleshov, Aıdar Kúmisbekov, Náken Qyryqbaev, Dıas Kámelov, Almas Qulshynbaevtar biraz jyl respýblıka fýtbolynyń alǵy shebinde atoı saldy. Biraq qazaq fýtbolynyń kóshi túzeler emes. Baıaǵyda sovet ókimetiniń tusynda, Almatynyń «Qaıratynda» alańǵa eki qazaq shyǵý mindettelse, qazir keı komandalar qazaqsyz oınaýdan arlanbaıtyn boldy. Al bizdiń jan dúnıemiz «Namysty» ańsaı beredi. Qysqasy, qazaq sportyna Nesaǵańdaı namysker tulǵa jetispeı tur.

 

Qydyrbek RYSBEK, sport tarıhshysy

ASTANA