SportPress.kz Qazaqstan sport jańalyqtary
Búgin armlıftıngten qazaqtan shyqqan tuńǵysh álem chempıony Murat Nurǵazınmen kezdesip qaldyq. Oıda joqta kezdestik. Bul jigitti men syrttaı biletinmin. Rasyn aıtqanda, onymen birde bir ret kezdespegen edim. Endi mine, búgin sabaqty ıne sátimen degendeı, Murat Myrzaǵalıulymen jolyǵýdyń sáti de tústi.
Bul sportshyny kóp adam bile bermeıtin shyǵar. Olaı deıtinim, Mákeńniń ózi kópshiliktiń aldyna kóp shyǵa bermeıdi. Buǵan deıin Khabar telearnasyndaǵy «Oıan» baǵdarlamasyna bir ret suhbat beripti. Odan keıin eshkimge suhbat berýge ótinish aıtpapty da.
-Men óziń bilesiń ǵoı, kóp jerge baryp, meni jazyńyzdar, armlıftıngten qazaqtan shyqqan tuńǵysh álem chempıonymyn dep aıta bermeımin. Ondaı minezim joq. Meniń bar oıym, maqsatym – halyqaralyq sahnada elimizdiń atyn shyǵarý, kók baıraǵymyzdy bıikten kórsetip, ánuranymyzdy oınatý, – dedi ol.
-Iá, onyńyz durys qoı endi. Biraq tarıhta taıǵa tańba basqandaı etip qalatyndaı taǵy bir nárse bar emes pe?! Ol aqparat quraldarynda jarııalansa, mine sonda sizdiń kúndi kún, túndi tún demeı eńbek etip, mańdaı termen kelgen jetistigińiz de kóriner edi, – deımiz biz de .
Sóıtip, az-kem áńgimeden soń, álem chempıonynan suhbat alýǵa kelisimin alyp, suraqtarymyzdy qoıa bastadyq. Endi oqyrman nazaryna sol suhbatty usynýdy jón kórip otyrmyz. Aıtpaqshy, ýaqyttyń tyǵyzdyǵyna baılanysty Murat Nurǵazın sporttaǵy jetistikteri týraly barynsha keńirek aıtyp berýge tyrysty. Ári qaraı ol óz oıyn Halyq uni aqparat agenttiginiń áleýmettik jelidegi paraqshalarynda aıtyp berdi.
Anyqtama: Murat Myrzaǵalıuly Nurǵazın kúshtik sport túrlerinen álemniń eki dúrkin chempıony, álem kýbogynyń jeti dúrkin ıegeri, Azııanyń jeti dúrkin chempıony, Qazaqstannyń kóp dúrkin chempıony, Qazaqstan rekordtarynyń ıegeri, Azııa men Eýropanyń tórt dúrkin rekordshysy, álem rekordynyń tórt dúrkin ıegeri, grek- rım kúresinen sport sheberi jáne kúshtik sport túrlerinen halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, marafonshy.
-Murat Myrzaǵalıuly, jańa ǵana ózińizge armlıftıngten qazaqtan shyqqan tuńǵysh álem chempıony ekenińizdi kóp adam bile bermeıdi dep aıttym ǵoı. Áýeli ózińiz týraly aıtyp berseńiz. Qaı jerde, qaı jyly týdyńyz? Ata-anańyz kim? Otbasyńyz týraly da oqyrmanǵa aıtsańyz.
-Men 1977 jyly Abaı oblysy Aıagóz aýdanynda týyp, óstim.
Ata-anam qarapaıym jumysshylar. Ákem Myrzaǵalı Nurǵazyuly О́tepov – ınjener-elektrık. Anam – Zaǵıla Jánibekqyzy Jánibekova úıde tórt bala bolǵan soń úı sharýasymen aınalysyp, bizdi tárbıeledi.
Kishkentaı kezimnen atam men ájemniń tárbıesin alyp, ájemnen batyrlar týraly ańyz áńgimeler tyńdap óstim. Sol kezde batyrlardyń tylsym kúshin estip qaıran qalatynbyz. Sol alyptarǵa eliktep óstik. Ul nemereniń úlkeni bolǵandyqtan er adamdar atqaratyn sharýaǵa erte aralastym. Ol qora tazalaý, malǵa qaraý, shóp tasý taǵy basqa jumystarmen erte aınalystym.
Mektepte óte jaqsy oqydym. Bilimge qumar edim. Kóp kitap oqyǵandy unatatynmyn. Ásirese, qazaq batyrlary men balýandary týraly kóp oqydym. Imanjúsip, Balýan Sholaq, Qajymuqan týraly kitaptar maǵan erteden tanys boldy. Sondaı ómirinen úlgi alatyn adamdar týraly kitaptardy ózim izdep taýyp oqýshy edim. Múmkin sonyń da áseri shyǵar, osy bala kúnimdegi armanymdy, zeınetke shyǵyp oryndap júrmin.
Otbasylymyn. Zaıybym Saltanat ekeýmiz tórt balany el qatarly tárbıelep, ósirip otyrmyz. Onyń tolyq aty-jóni ymdap surap jatyr ekensiń aıtaıyn, Saltanat Jeńisqyzy Nurǵazına. Úlken qyzymnyń aty – Janar, ekinshi qyzymnyń esimi – Aıgúl, úshinshi balamnyń aty – Gúlnáz. Al úıdiń kenjesiniń esimi – Rústembek.
-Osylaı báriniń aty atalǵan jón.
Durys eken, Máke. «Bolar bala besikten» deıdi ǵoı. Batyrlar jyryn tyńdap, kórkem ádebıetti oqyp, sharýaǵa erte aralasqan baladan qaıratker shyǵady dep jatady. Bul sóz – ras sóz. Oǵan ózińizdiń arman-maqsatyńyzǵa jetip otyrǵanyńyz dálel. Endi myna nárseni aıtyńyzshy, sizdi osy armanǵa jetelegen armlıftıngpen qashan aınalysa bastadyńyz?
-Men Astanaǵa 1995 jyly kelgenmin. Kúshtik qurylymdarda jumys istep, zeınetke shyqqan soń sporttyń osy túrimen aınalysa bastadym. Kezinde grek-rım kúresimen de aınalysyp, odan sport sheberi ataǵyn da aldym. Bala kezimdegi sporttyq minezimdi qalyptastyrýǵa kúrestegi alǵashqy jattyqtyrýshym Muhtar Dúısenǵazuly Abdýllın boldy. Men ol kisiniń qaramaǵanyda Aıagózdegi sport mektebinde jattyqtym. Muhtar Dúısenǵazyuly – elimizge belgili jattyqtyrýshy. Ol – talaı álem, Azııa chempıondaryn daıyndaǵan kánigi maman. Mine, men sol kisiniń qol astynda jattyǵyp, minez qalyptastyrdym.
Shynyn aıtý kerek, polıııada istep júrgende sportpen aınalysýǵa qolym tıe bermeıtin. Sodan keıin qolym bosap, Astanadaǵy barlyq marafonǵa qatysta bastadym. Astanada Half, VI, EKSPO marafondarǵa, qysqasy júgirýden barlyq jarysqa qatysyp kórdim. Nátıje jaman bolǵan joq. Marafonda júldeli oryndardy ıelendim. Sodan keıin karantın bastalyp, jarystarǵa shekteý qoıyldy. Karantın bitken kezde armlıftıngpen aınalysýǵa usynys tústi.
2021 elimizde alǵash ret Qazaqstan chempıonaty ótkizildi. Bul jarys Qaraǵandyda boldy. Sol chempıonatta birinshi oryndy jeńip aldym. Chempıonatty Halyqaralyq paýerlıftıng federaııasy uıymdastyrdy. Bul uıym strlıtlıftıng, armlıftıng pen paýerlıftıngti biriktiredi.
2022 jyly Qaraǵandyda armlıftıngten Azııa chempıonaty jalaý kóterdi. Sol jarysta Halyqaralyq paýerlıftıng federaııasynyń prezıdenti Nıkıta Polıщýk Reseıde álem chempıonaty bolatynyn aıtty.
Álem chempıonaty Ekaterınbýrg qalasynda boldy. Oǵan 20-dan asa eldiń ókilderi qatysyp, 3 myńnan astam sportshy qatysty. Qytaı, Koreıa, Mońǵolııa, Pákistan, Armenııa, Ázerbaıjan men basqa da elderdiń myqtylary jınaldy. Osy synda men 75 kg salmaqta álem chempıony atanyp, rekord jasadym. Halyqaralyq dárejedegi sport sheberi normatıvin oryndap shyqtym.
-Álem chempıonatyna jalǵyz bardyńyz ba? Jatyn oryn, jolǵa aqshany qalaı shyǵardyńyz? Mınıstrlikten, qala ákimdiginen kómek bolmady ma?
-Bizdiń sportta bárin ózimiz kóterip júremiz. Memleketten aqsha almaımyz. Álem chempıony bolǵan kúnniń ózinde eshkim eshteńe aıtpaıdy. Barlyq jol shyǵynyn ózimiz tóleımiz. Demeýshilerimiz de ózimiz.
-Álem chempıonaty týraly aıtyp qaldyńyz? Ol jas ereksheligine baılanysty boldy ma? Oǵan kimder qatysa aldy?
-Álemdik doda Ekaterınbýg qalasynda uıymdastyrylyp, onda jasqa shekteý boldy. Bul jarysta Halyqaralyq paýerlıftıng federaııasy boıynsha 75 keli salmaqta 18 ben 70 jas arasyndaǵy sportshylar arasynda bárinen artyq kóterip, rekord jasadym.
Reseıge sporttyń bul túri 2010 jyly kelgen. Al onyń túp tamyry Atlant muhıtynyń ar jaǵyndaǵy AQSh-ta shyqqan eken. 1930 jyly Amerıka Qurama Shtattarynda armlıftıngten alǵashqy jarystar uıymdastyryla bastapty.
2021 jyly kúzde Qyrǵyzstannyń astanasy – Bishkekte Álem kýbogy jolyndaǵy týrnır boldy. Men ony da jeńip aldym.
Byltyr qarasha aıynda Qaraǵandyda Álem kýbogynyń jalaýy kóterildi. Oǵan 1 500 sportshy qatysty. 15 memleketten sportshylar jınaldy.
Men ózim osy jarysqa komanda apardym. Komandanyń jattyqtyrýshysy álemniń 10 dúrkin chempıony Serik Nurǵalıev boldy. Bul kisi álemge áıgili sportshy. Ony jaqsy bilesizder. Ol kúsh qurylymdary arasynda ótken halyqaralyq saıystarda 10 márte álem chempıony jáne rekordshysy atanyp, álem birinshilikterinde 31 altyn, 5 kúmis jáne 2 qola medalin jeńip alǵan. Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen sport sheberi, polıııa polkovnıgi.
Sekeń 2002 jyldan bastap 2013 jyldar aralyǵynda Ottava, Barselona, Las-Vegas, Oklend, Kvebek, San-Paýlý, Adelaıda, Orlando,Vankýver, Andorra, Nıý-Iork, Belfast qalalarynda ótken básekelerde álemdi aýzyna qaratyp, quqyqorǵaýshylar arasyndaǵy san túrli jarys túrlerinen eń úzdik atandy.
Serik О́teýuly aqshaǵa jumys istemeıtin kisi. Qazir balalardy klýbta tegin jattyqtyryp júr. Sol kisiden kóp nárseni úırenýge bolady.
Osy jarysta ol úzdik jattyqtyrýshy, men komandanyń úzdik kapıtany atandym. Bizdiń «Altaı proteım» komandamyz bas júldeni ıelendi. Serik О́teýuly absolıýtti chempıon ataǵyn aldy. Osy synǵa jyl boıy daıyndalyp, rekord jasadym.
Qazir Arman Súleımenov, Erlan Ospanov, Erlan Kaýkenov, Alekseı Ýsachektermen birge aralasyp, birge jattyǵyp júrmin.
-Shákirtter daıyndap júrgen bolarsyz?
-Iá, árıne. Shákirtterim bar. Olar Álem kýbogy, Azııa, Qazaqstan chempıonattaryna qatysyp, sol jarystarda top jaryp júr. Shákirtterimniń bári bizdiń klýbta jattyǵady. Men de Serik О́teýuly sııaqty balalarǵa motıvıııa berýge tyrysamyn.
-Serik Nurǵalıev motıvaııany qalaı beredi?
-Ol sportshyny jarysqa jaqsy daıyndaıdy. Ol kisi – polıkovnık bolsa, men maıor shenin alyp, zeınetke shyqtym. Sekeń jaqsy psıholog. Adamnyń jan dúnıesin jaqsy túsinedi. Talapty da qoıa biledi. О́te talapshyl. Sosyn jaýapkershilikti unatady. Bizdiń aldymyzǵa bıik maqsat ǵana qoıady. Mysaly, ol kisige bizge ekinshi, úshinshi oryn alý týraly eshqashan aıtpaǵan. Tek birinshi oryndy jeńip alý kerek deıdi. Sosyn birnishi oryndy artyǵymen alý kerek dep talap qoıady. Ol kisi ózińiz de jaqsy bilesiz, álemniń 10 dúrkin chempıony. Odan basqa da chempıondyq ataqtary jetip artylady. Mine, sol kisi memleketten eshqandaı qoldaý kórmeı, óz betinshe álemdik dodalarǵa baryp, top jaryp júrdi.
-Alda qandaı jarystar bar? Qaısysyna qatysasyz?
Aqpan aıynda Astanada paýerlıftıngetpen qalalyq jarys, naýryzda Kóksheatýda Qazaqstan chempıonaty bolady. Sáýir aıynda Azııa chempıonatyna baramyz. Sosyn Bishkekte Reseıdiń uıymdastyrýmen álem chempıonatynyń jalaýy kóteriledi. Mamyr aıynda Almatyda Azııa chempıonaty bolady. Reseı álem chempıonatyn sankııaǵa baılanysty óz elinde ótkize almaı jatyr. О́z jerinde uıymdastyrǵan kúnniń ózinde oǵan kóp memleket qatysa almaıtyn edi.
-Endi jastarǵa qandaı tilek aıtasyz?
Qazirgi jastarǵa aıtarym, jaman ádetten aýlaq bolyp, densaýlyqty jastaıynan oılańdar. Ýaqyt tez óte shyǵady. Keıin kútimsiz, shynyǵýsyz qurtyp alǵan densaýlyq ornyna kelmeıdi. О́kingenmen kesh bolady.
Shynyǵyp, jattyqsań ǵana nátıjege jetesiń. Eńbeksiz eshnárse kelmeıdi. Shynyǵyp, myqty sportshy-chempıon bolý mindet emes. Alaıda, shymyr, symbatty bolyp júrý ár azamatqa jarasady. Sondyqtan eń bastysy, jaqsy azamat bolý kerek. Sport shıratady, shymyr bolýǵa, tııanaqtylyqqa úıretedi. Sportpen aınalysyńdar, jaman ádetke jolamańdar demekpin.
-Sońǵy suraq. Ertedegi taý-tasty qoparatyn Tolaǵaı sııaqty aýyr zattardy qalaı kóteresiz?
-Tolaǵaıdaı tylsym kúsh tabıǵattan beriledi. Orystar «mýjskoı sterjen» dep aıtady. Adamnyń boıynda sondaı kúsh bolady ózi. Mysaly, keıbir adamdar kishkentaı bolsa da shymyr bolady. Men endi ózimdi sondaı taýsoǵar dep aıta almaımyn. Biraq, Allanyń bergen kúshi bar. Qazaqtar erejesiz jekpe-jekte bolsyn, sporttyń basqa túrinde bolsyn ózge ulttardy jeńip shyǵyp jatady ǵoı. Bul bizdiń qazaqı minezimizden dep oılaımyn. Qazaqta namys degen birinshi orynda turady. «Qoıandy qamys óltiredi, er azamatty namys óltiredi», dep aıtady ǵoı. Eń bastysy, osy. Sosyn tabıǵı tamaq jeý kerek. Basqa eshteńe emes, sol qazaqı minezdiń arqasynda barlyq jerge shyǵyp júrmiz.
Sózdiń shyny kerek, qazaqtyń namysy basqalardan erekshe turady. Qazaqtyń qyzdarynyń kúresin kórseń kilemge shyqqanda namystan jaralǵandaı bolyp kórinedi. Qyzdar da tek qana minezben alady. Erkin kúres, bokstan da jarystardy kórseń qyzdarymyz da jankeshti kúresip, bokstasady.
Namysqa tyrysyp jattyqsań, tehnıka da keledi. Sondyqtan basqa ulttarǵa qaraǵanda bizdiń namysymyz birinshi kezekte turady. Men óz basym solaı oılaımyn.
-Áńgimeńizge rahmet!
Áńgimelesken Dastan KENJALIN,
ASTANA
View this post on Instagram
