Jigitterde jigit bar azamaty bir bólek

Rasymende óz kásibiniń násibin kórip qana qoımaı aınalasyna, qoǵamǵa belsene úles qosyp júrgen keıbir qazaqtyń abzal azamattaryn kórip rıza bolyp qalatynymyz ras. Al sport salasyna keletin bolsaq, bar ǵumyryn bala tárbıelýge arnap, úıin aılap kórmeı ter tógip júrgen bapkerlerdiń eńbegin kórip, Alla saýlyǵyn bersin deımiz. Sonaý 1990 jyldary el ekonomıkasy daǵdarysqa ushyrap, egemen el bolýdyń jarqyn jolyna túskende sport salasynyń da qabyrǵasy kúızelip, shańyraǵy teńselgen edi. Sol bir aýyr kezeńde de joqqa moıymaı, bardy qanaǵat etip, óz súıgen sport salasynyń týyn jyqpaı eńbek etken jattyqtyrýshylardyń eńbegi eren dep aıtar edik. Sol el táýelsizdigin alǵan jyldan bastap, qanshama aýyr kezeńderdi basynan keshirse de moıynusynbaı kóptegen talantty balalardy tárbıelep, bıikke ushyra bilgen maman bapkerlerdiń arasynda shoqtyǵy bıik Tólegen Sultanov turatynyn aıtsaq artyq bolmas.

Tólegen elge tanymal kóptegen balýandardy tárbıelep shyǵarǵan óz isiniń maıtalman mamany. Tipti Olımpıada oıyndarynda kúmis júldeger atanǵan balýannyń tikeleı jattyqtyrǵan jeke bapkeri.

Tólegen Samıdınuly 1967 jyly 11 sáýirde Almaty qalasynda dúnıege kelgen. Dúısen Babaev atyndaǵy orta mektepti 1984 jyly támamdaǵannan keıin, ózi qalaǵan Qazaqtyń deneshynyqtyrý jáne sport ınstıtýtyna joǵary oqýǵa túsedi. Aıtýly oqý ordasynda dáris alyp júrgende áskerge shaqyrylyp, Úsharal qalasynda tank batalonyndaǵy motoatyqyshtar polkynda boryshyn ótep júrip, Almatydaǵy SKA sport rotaǵa aýysyp keledi. Sport dese ishken asyn jerge qoıatyn qaısar jigit osy sport rotada áskerı boryshyn abyroımen aıaqtap úıine oralady. Áskerden kelgen soń óz oqyǵan Deneshynyqtyrý jáne sport ınıstıtýtyna qaıta kelip, oqýyn jalǵastyrady. Joǵary oqý ordasyn 1990 jyly bitirgennen keıin, О́tegen batyr kentindegi BJSM kelip, qazaq kúresi, sambo jáne dzıýdo kúresinen jattyqtyrýshy bolyp jumysqa turyp, jas talanttardy jattyqtyra bastaıdy. «Osylaı ómir ózen aǵady aǵysymen», demekshi, attaı 34 jyl boıy bir mektepte eńbek etip, qanshama qyrandarynyń qanatyn qamdap, bıikke ushýyna zor úlesin qosqan. Osy bir adamnyń shırek ǵasyrlyq ǵumyryndaı bir mektepte eńbek etip, ter tóge júrip, kóptegen Azııa, álem tipti, Olımpıada oıyndarynda olja salǵan balýandardy daıyndap shyǵarǵan tanymal bapkerge aınalǵan. Eger saralaı aıtsaq, tól shákirti Qaınar Qajymuqan 2005 jyly Grekııada ótken álem dodasynda qazaq kúresinen álem chempıony atansa, Zaken Shyńǵys 2015 jyly Tashkentte, Qudaınazar Zeınolıev 2018 jyly Úndistanda, 2019 jyly Mońǵolııada Tekeı Zeınalıev Azııa chempıondary bolyp tanylǵan. Al dzıýdo kúresinen Lıvanda ótken Azııa chempıonatynda Almas Ǵalymov qola júldeni jeńip alǵan. Árbir bapkerdiń armany Olımpıda chempıonyn daıyndap shyǵarý ekeni beseneden belgili. Armansyz adam bolmas. Iá, armanda tókken termen, aıanbaı jasaǵan eńbektiń arqasynda keletini anyq. Tólegenniń de kóptegen armandaǵan armany oryndalyp, bel shákirti Temirjan Dáýlet 2020 jyly Tokıoda Paralımpıada jarysynda fınalda kúresip, kúmis júldeni jeńip alyp Qazaqstannyń atyn álemge bir tanytty. Ul men qyzdardy teńdeı jattyqtyratyn Tólegen Samıdınulynyń shákirt qyzdarynyń da jetistikteri jeterlik.

2022 jyly ótken Azııa chempıonatynda Aıajan Ázim qola júldege qol jetkizip, bir qýantady. Sonymen qatar, áskerı sambodan da shákirtteri úlken alamandarda báıgesiz qaıtqan emes. Aıtalyq, Armenııada ótken álem chempıonatynda daryndy shákirti Elzat Asıev álem chempıony ataǵyn jeńip alǵan. Jáne de osy jyly Aqtaý qalasynda ótken Azııa chempıonatynda tól shákirti Ǵazıza Nurmaǵanbetova altyn júldege ıe bolyp, el namysyn abyroımen qorǵaǵan. Sondaı-aq, bapkeriniń mańdaı terin aqtaǵan Qazaqstan Respýbıkasynyń chempıony, Eýropa jarysynyń kúmis jáne qola júldegeri, Azııa kýbogynyń ıegeri, 2023 jyly álem chempıonatyna qatysqan Edil Erboluly, Qazaqstan chempıony, Azııa kýbogynyń qola júldegeri, 2024 jyly álem chempıonatynda óner kórsetken Apaq Shamshıddın, Qazaqstan chempıonatynyń kúmis júldegeri Smaǵul Tynyshıyqbaı jáne Qazaqstan chempıonatynyń qola júldegeri, Azııa kýbogynyń 2024 jyly qola júldegeri Nurtaza Erasyl syndy tól shákirtteriniń jetistigimen qýanta alady.

Mine, aıta berseń bir túıege júk artar jetistikteri bar bilikti maman, talantty bapker, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbegi sińirgen jattyqtyrýshysy Tólegen Samıdınuly Sultanovtyń jetken jtistikteri osyndaı. Iá, bapker úshin aıanbaı eńbek etip, qanshama bota balýandardyń úlken sportshy bolyp qalyptasýyna 34 jyl tókken teri zaıa ketpegeniniń kýási boldyq. «Sabyr etip sarǵaıǵan jeter muratqa», demekshi, Tólegen Samıdınuly ómirinde aldyna qoıǵan maqstanyna qol jetkizgen jan. Otbasynda bir ul bir qyz tárbıelep otyrǵan baqytty áke. Eńbek adamdy er atandyrady. Qoǵam men adamzat úshin eńbek etý úlken erlik dep bilgen jón shyǵar. «Bir adam qazǵan qudyqtan myń adam sý ishedi», demekshi, bir aýyldan qanshama daryndardy tárbıelep shyǵaryp jatqan Tólegenniń eńbegin el kórip bilip baǵasyn berip otyr. El ishi qashanda ózderiniń apaıtós batyrlarymen, bilikti de bilgir bapkerlerimen maqtanady. Endeshe, Tólegen Samıdınulynyń О́tegen eldimekeninde sport mektebindegi eńbeginiń jemisin kórgen jergilikti halyq árqashanda maqtanatynyn bek senimdimiz.

Aqyn ORDABAIULY,

ALMATY